automoto.ee foorumid

Täisversioon: maagaas ballooni
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Küsimus tehnoloogiateadlikele - kuidas pannakse maagaas ballooni?
On olemas loodusliku gaasi puurauk, kust pidevalt gaasi välja voolab.
Ilmselt oleks vaja mingit sorti kompressorit?
See gaasi puurauk Eestis pole, eks?
Üldiselt jah isegi 3-4 bar Venemaalt tuleva maagaasi ballooni panemiseks kasutatakse päris kõva kompressorit, rõhk seal midagi 200 bar ligi (üle 100 kindlasti).
(09-12-2009, 23:04 PM)vootele Kirjutas: [ -> ]Küsimus tehnoloogiateadlikele - kuidas pannakse maagaas ballooni?
On olemas loodusliku gaasi puurauk, kust pidevalt gaasi välja voolab.
Ilmselt oleks vaja mingit sorti kompressorit?


Ha-haa, mees leidis lekkekoha gaasitrassil!
Kuna Vootele vist Prangliga seotud, siis väidetavalt pidi seal olema mingi selline auk, kust maagaasi tuleb. Kunagi kas Osoonis või mingis muus saates rääkis, et mingi kohalik tädike olevat seda gaasi sigade kartulite keetmiseks kasutanud..
Huvitav kuidas, süütas augu juures tiku?Big Grin
(10-12-2009, 10:18 AM)veix__ Kirjutas: [ -> ]Huvitav kuidas, süütas augu juures tiku?Big Grin

Selle Pranglil oleva augu juures olen isegi seda teinud. Põleb vaikse leegiga päris kenasti Smile
Kodugaasi baloonis on propaan, ehk C3H8, mis keeb normaalrõhul -42C juures, kuid on 0C juures vedel 5 atm rõhu all ja +30C juures vedel 10 atm rõhu all - ehk nn "kodustes tingimustes" saab propaani hoida vedelana (vedelikel on mitusada korda suurem tihedus kui gaasidel) lihtsas paarkümmend atm taluvas baloonis (nagu nõukogude aegsed punased kodugaasi baloonid olid).

Maagaas, ehk metaan CH4 keeb normaalrõhul -161C juures, kuid on vedel veel -80C juures 40 atm rõhu all.
Kõrgematel temperatuuridel ei saa metaani enam vedelana hoida mistahes rõhu all (kriitilisest punktist kõrgemal temperatuuril ei saa gaasi veeldada).
Seetõttu ei saa metaani toatemperatuuril hoida "tihedana" veeldatud olekus, vaid teda saaks hoida suure rõhu (ligi 200 atm) all kokku surutud gaasina - ehk maksad kalli kõrgrõhu balooni eest, maksad kalli kõrgrõhu kompressori eest, kuid tulemuseks saad vähesel hulgal balooni surutud metaani.

Näiteks nõukogude 50 liitrine kodugaasi baloon mahutab ligi 20kg vedelat propaani (propaani tihedus 507 kg/m3) - kui sinna tavalise laiatarbe kompressoriga suruda 8 atm peale kokku metaani, siis mahuks vaid 400 liitrit, ehk 0.4 m3, ehk 0.5 kg normaalrõhul olevat metaani.
20kg propaani või 0.5kg metaani samas baloonis on suur vahe.

Põhimõtteliselt saaks metaani hoida vedelana suurtes termostes (väline soojus ei aurusta termoses olevat metaani nii kiiresti) normaalrõhul veeldatuna mingi aja - see eeldaks vedela lämmastiku veeldamise jaama olemasolu, mis kodustes tingimustes kisub veidike ulmeliseks.

Samas kasutatakse 200 atm peale kokku surutud metaani Saksamaal autokütusena (erdgas, ehk CNG nime all - mitte segi ajada propaaniga, mida kutsutakse autogas, ehk LPG).
Pannes www.mobile.de detailotsingusse ainsaks otsingu kriteeriumiks vaid kütuse "erdgas CNG", saab mitmeid alla 1000 euro pakkumisi kasutatud autode kohta milles on maagaasi kõrgrõhu baloonid peal - nii saaks maagaasi hoidvad kõrgrõhu baloonid koos reduktoriga sümboolse hinna eest ja nii oleks maagaasi baloonide küsimus mõistliku hinna eest lahendatud.

200 atm võimekusega (mitme astmeliste: 8 atm -> 50atm -> 300 atm) kompressorite hinnad algavad mõne tuhande euro piirimailt - näiteks akvalangi baloone täidetakse kompressoriga, mille jõudlus on 100 liitrit/min, ning mis löövad 12 liitrise 200 atm akvalangi balooni täis ligi 20 minutiga, omades jõuallikana kas 5hj bensiinimootorit või 3 KW elektrimootorit.
Ilmselt on analoogsete (mitme astmeliste) maagaasi kompressorite hinnad samas suurusjärgus.

Kokkuvõteks: lihtsate vahenditega saaks tavalise kompressoriga maagaasi (metaani) kokku suruda 8 atm peale (terve garaaz on punaseid nõukogude aegseid odavaid gaasibaloone täis) - kui tahta vähese ruumalaga lahendust (nagu 200 atm all olev CNG autodes), siis läheb see oluliselt kallimaks.
(10-12-2009, 13:42 PM)xyzwt Kirjutas: [ -> ]Samas kasutatakse 200 atm peale kokku surutud metaani Saksamaal autokütusena (erdgas, ehk CNG nime all - mitte segi ajada propaaniga, mida kutsutakse autogas, ehk LPG).

Nüüd mõnda aega juba ka Eestis. Tallinnas on üks tankla, kust saab maagaasi tankida.
Maagaasi tasub ballooni panna ainult kõrge rõhu all, vastasel juhul mahutab liiga vähe, st. balloonitäie nt. 12bar maagaasi summaarne kütteväärtus on liiga väike, et temaga midagi ette võtta, nt. transportida kuhugi või sellega sõidukit käitada...
Maagaasi tankimisseadmed (~200bar) on maailmas olemas, mõeldud on nad autode tankimiseks. Kõige väiksemad seadmed on nn. kodukasutuseks, ühe auto tankimiseks.

Euroopas on olemas selline seade: http://www.linzag.at/news/section,id,469...ge,en.html palju maksab, ei tea. Kanadas tootis Fuelmaker-i nimeline firma Phill nimelist kodutankurit. Selle aasta aprillis lasti firma pankrotti, kas edasi toodab, ei ole andmeid, kodulehte avada ei suutnud. Ameerikas oli hind ~2000 USD.

Eestis on maagaasitankla olemas, asub Suur-Sõjamäe tänaval. Räägitakse, et tuleb juurde ka. Tartusse, Pärnusse, Narva...
Päris 200 atm rõhuni kokku suruda pole ehk kodusel teel mõtekas,
kuid 100 atm rõhuni on mõeldav näiteks külmkapi kompressoritega.
Vene külmiku kompressor töötab kuni 25 atm rõhuni ja pannes neid 4tk järjestikku on selline rõhk saavutatav.
Suurem probleem on gaasi kogumisega.
Lihtsam viis oleks maasse ajada toru kuni mingi tihedam kiht vastu tuleb.
Kuna ilmselt on kompressorite tootlikkus gaasi hulgast suurem, siis tuleb see gaas kuhugi koguda.Sobib näiteks meteoroloogiline õhupall või kasvõi kummipaat.Kui õhupall on täitunud, siis saab selle kompressoriga ballooni pumbata ja oodata uut täitumist.See välistab ka õhu sattumise gaasi sekka.
Mis juhtub kui süüdata hapnikku sisaldav gaas ja tuli jõuab 100 atm rõhuga
ballooni võib igaüks arvata.
Pealt kilega kaetud sitapatareist saadava gaasiga saab igatahes loomasöögi ära keeta.
OT, aga mingisugune gaasitankla on ka Mäo Nestes olemas.
(10-12-2009, 21:41 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]on mõeldav näiteks külmkapi kompressoritega.
Vene külmiku kompressor töötab kuni 25 atm rõhuni ja pannes neid 4tk järjestikku on selline rõhk saavutatav.

Meetod kasutusel Viljandi lennuklubis paarkümmend aastat. 40 atm. õhurõhu saavutamiseks.
(10-12-2009, 23:25 PM)Timm Kirjutas: [ -> ]OT, aga mingisugune gaasitankla on ka Mäo Nestes olemas.

Kõik avalikud gaasitanklad Eestis, peale Suur-Sõjamäe tänava oma, on vedelgaasitanklad. Gaas neis on propaani-butaani segu. Butaan veeldub ~2,2bar juures, propaan ~22bar juures toatemperatuuril. Maagaasi põhiliseks põlevaineks on metaan. Metaan on gaas veel 250bar juures.
Kõik on hea ja ilus, aga...
Venemaal seisavad iga puuraugu juures puhastusseadmed. Kui ei eksi, siis maagaas esmalt fraktsioneeritakse/veeldatakase, et eemaldada järjest ebasobivad lisandid. Ja ebasobivaim ilmselt on seal hapnik. Kui puuraugust tulevas gaasis on hapniku % tõenäoliselt väike, siis lihtsalt looduslikust leiukohast kogutavas on see kindlalt suurem. Päris raske saab olema see auk nii hermeetiliselt ühendada, et õhu juurdepääsu vältida. Hapnik ja põlevad gaasid, ühes anumas, suure surve all...
Esimes asjana tuleb meelde õnnetu olemisega keevitajaõpilane, kes santehnikute auto peale antud uue kaasaegse 40m hapniku-atsetüleeni paarisvoliku täies pikkuses lõhki paugutas...
Sportlikust huvist tahaks teada mis pinnas seal ümber leiukoha on.
Lõunaeestis meil savipinnas ja gaasi kogumiseks piisab kile savile laotamisest
ja äärtele muldvalli panemisest.
Paekivil annaks ehk lahtised kihid ära puhastada ja betoonist tihendusvöö valada.
Vaja oleks saada kätte 0,1 atm rõhk.See võimaldaks juba kogumist ja välistab õhu sattumise gaasi sisse.
Kogumise koht tuleks jah hermeetiline teha ja gaasist tekkinud väikese ülerõhuga. Õhu-metaani segu on palahvatusohtlik vahemikus 5-15% metaani. Eks kasulik oleks gaasianalüsaator soetada, et antud vahemik kindlaks teha. Kasulik oleks läbi teha ka mingisugune gaasialane koolitus, et nüansse teada saada ja ohutus tagada. Kommertstegevuse puhuks käib see asi ka tehnilise kontrolli alla ja torustikke/paigaldist tohivad ehitada vaid litsenseeritud tegijad. Küttegaasi ohutuse seadus jms.
Kui see gaas seal lihtsalt kotti koguda, kas sellel võib olla märkimisväärne tõstejõud? Muidugi liiga ohtik oleks see suitsumeestele.
Tegemist on sellise asjaga:
http://www.youtube.com/watch?v=KnYd21ZGz_0
Mul on olemas suur 200at keevitusgaasi balloon, mis arvate, kaua ühe täitmisega võiks sõita? Kuiu näiteks akvalangi kompressoriga täis lüüa...
Metaan on õhust kergem gaas. Õhu keskmiseks molekulkaaluks loetakse 29, CH4 annab 12+4= 16. See tähendab, et pealt lahtisesse nõusse teda ei kogune, koguneb alt lahtisesse nõusse ja õhutada hapniku eemaldamiseks saab ainult altpoolt.
Kui kavatsus katsetada, peaks teadma. Pärast võib sugulastel hilja olla uurida.
Kui tegemist sellise asja nagu eespool videos, siis sinna torule mingi kott otsa
ja kui täitub, siis on ballooni täitmine vormistamise küsimus.
Palju saab ballooniga sõita?
Teades ballooni mahtu ja rõhku saab arvestada palju gaasi mahub.
Teades gaasi vahekorda õhuga, mille juures gaas kõige paremini põleb saab
arvestada gaasi kulu mingi võimsuse saavutamiseks.
1,5l mahuga 55 kw mootoriga autoga saaks sõita minu jaoks piisava maa ja
kui mul selline auk lähedal oleks siis ma sõidaks.
Kasutada saaks tavalist propaani autoreduktorit, kuid ballooni otsa tuleb panna
tavaline hapniku reduktor, mis alandab rõhu 15 baarini.