Tegemist siis metsaveo russiga oleks vaja targemate kaas foorumlaste abi .
Kui tõhus on hüdro vints ja kas trumpab üle külg välja võtte.
Asjaga suht kiire kuna külmad tulekul ja vaja tööle hakata.
OOtan parimaid pakumisi.
(12-12-2009, 23:56 PM)renee Kirjutas: [ -> ]Tegemist siis metsaveo russiga oleks vaja targemate kaas foorumlaste abi .
Kui tõhus on hüdro vints ja kas trumpab üle külg välja võtte.
Asjaga suht kiire kuna külmad tulekul ja vaja tööle hakata.
OOtan parimaid pakumisi.
Ise pole küll töötanud, kuid oli selline isend kõrval langil ja sai teda ka mõned
korrad välja tõmmatud.
Zil-131 vintsi otsas oli tal 44 hambaga hammasratas ja hüdromootori otsas
12 hambaga ja hüdromootoriks oli mingi ekskavaatori keeramise mootor.
Kuna tal oli õli võetud нш50 pumbast, siis oli see vigur tohutu aeglane ja ka
tõmmata ilma plokita koormaga ei jõudnud.
Omal oli Zil-131 vints ja gaz-63 väljavõte. Sellise kombinatsiooniga tõmbas vints traktori kiirusest 2-3% aeglasemalt ja vedas ka koormaga käru ja traktori
läbi meetrise turba. Teine traktor ei saanud sellisest kohast ka tühjalt läbi.
Kuna ülekanne oli aeglane, siis ratastega aitamiseks pidi ta ratastega jõnksutama ja nii ta uppuski.
Asjal oleks mõtet piisavalt suure hüdropumbaga, mida pole kuhugi panna.
Kindlasti on ka hüdrovintsiga võimalik paremaid tulemusi saada, kui teha arvutused ja kasutada korralikke komponente.
OOtaks ennem otsustamist veel mõne tarkuse tera.
Pane mehhaniline. Raske tehnika puhul toimiv hüdraulika lahendus on suht kulukas ja suur.
Vedav käru ei oleks ka paha mõte.Mõned zil tüüpi isendid veel meie maal vedelemas.
Vedavad elukad pole eriti vintsi vajanud.
Vedav käru täitsa olemas, aga siiski aetakse sinna vedama kust teised kätte ei saa ja seal jääb tihtipeale vedavatest ratastest puudu
Tuttava russil on zil-i vints hüdroajamiga ja jõuab tõmmata küll. Lisaks väga mugav kasutada. Hüdro kasuks otsustas asjaolu et väljavõte ajab ringi hüdropumpa, mis mõeldud käru tarvis.
Võtan vana teema üles, sest ei näe otsest mõtet uut teha.
Küsimus selline: millised on võimalused tagamaks trossi korrast kerimine trumlile? St tross peaks olema keritud trumlile korrapäraselt, mitte "pussa" segiläbi. Kuidas seda saavutada?
Tean, et üks võimalus on spetsjomm võlliga lahendus, mis suunab trossi spetsiaalse silma abil. Samas on ju ka selliseid vintse, millel niisugust keerulist lahendust ei pruugita, aga ometi trossi trumlile korralikult kerivad?
Milleks ja kuhu see lahendus minema peab?
Ilma mingi mehhanismita kerimiseks lastakse poolile trossi jämedusega sobiv keere peale, mis paigutab esimese kihi korrektselt ja teised lähevad juba ise korrektselt.
Kasutatakse kraanadel ja talidel, kus tross kordagi lõdvaks ei lähe ja ei toimi üldse, kui tross viltu poolile jookseb ning korrakski lõdvaks läheb.
Tegelikult kerib ka autovints trossi eeskujulikult poolile, kui sirgelt tõmmata ja mitte lõdvaks lasta trossi.
Suunaja, mis trossi juhib kas soonega rull või keermel liikuv nn.silm ei garanteeri samuti trossi korrektset kerimist poolile kui tross lõdvaks läheb või nurga all tõmmatakse.
Kui on vaja metsamasinale lahendust, mis toimib eeskujulikult ja väldib trossi üle pooli laskmise pannakse lihtsalt 1/3 pooli trossi täis.
Zili vintsil seega kuskil 15m ja ei mingeid muresid.
Ammendav vastus, tänan. Mul oleks vintsi vaja "pealesikutamiseks". Kui täpsemalt rääkida, siis mõlgub mõttes ~20t tõmbevõimega vints, millega saaks vajadusel midagi raskemat multilift-platvormile vedida. Olen mõelndud, et vintsil võiks olla ka rakendust väljasikutamisel. Multilift laseb platvormi pooltöllakile, toetab otsa maha, ankurdab ära. Vintsiga saaks siis miskit mööda maad lohistada või välja tõmmata.
Mul on olemas tiguülekanne, liigutan mõttekesi, et ise vints teha. Millal või kas üldse tegemiseks läheb, ei tea
Kas see 20T peaks otse või läbi ploki olema ja kas vastama ka mingitele ohutus ja töökaitsenõuetele?
Läbi ühe ploki oleks siis ainult 10T, milleks Krazi vints oleks kordi kavalam kui ise tegema hakata.
Kui aga otse 20T siis võiks viimane ülekanne ikka planetaar olla, kuna teol on metsik hõõrdekadu lihtsalt.
Pinges tross jookseb poolile täis laiuses näiteks 2m kaugusel poolist oleva rullide ploki puhul.
Pealegi kerides peaks ka ikka vahel pooli vaatama, et üllatusi ei tuleks ja muud keerulist polegi.
Läheb ühte äärde liiga palju, laseb korra tagasi ja kerib lõdva trossi teise pooli äärde ning tõmme jätkub.
Pooli läbimõõdu määramisel peaks veel jälgima trossile lubatud vähimat pooli läbimõõtu et tross kestaks.
Hea meelega kuulan targema õpetust. Teema on huvitav, aga ma ei taha, et see muutuks järjekordseks "heinaniitjateemaks". Kui asi läheb liiga keeruliseks või kalliks, siis ma ei tee lihtsalt.
Mida pead silmas tööohutuse juures?
Mida see lause tähendab? Ma ei saa täpselt aru ...
Tsitaat:Pinges tross jookseb poolile täis laiuses näiteks 2m kaugusel poolist oleva rullide ploki puhul.
Kui on vaja nurga all tõmmata lastakse tross läbi sellise viguri.
![[Pilt: thumb.php?imgname=9201-10022]](http://www.startax.net/thumb.php?imgname=9201-10022)
Kui see vigur on poolist kitsam näiteks 1/3 ja selle viguri ja trossi pooli vahe on näiteks 2 meetrit, siis pinges tross jookseb poolile korrapäraselt keerd keeru kõrvale eeldusel, et esimene kiht trossi on korrektselt.
Ohutustehnika ses mõttes, et inimene ei peaks vintsi juhtides viibima trossiga samal joonel, mis pole tervislik kui tross katkeb või lahti pääseb.
Samuti peaks vintsil olema pidur, kuna isegi tiguajamiga vints jookseb tagasi suurema koormuse all ja ainult hüdromootor vintsi paigal hoidma jätta võib lõppeda näiteks vooliku purunemisel teisiti kui algul pidi.
Paljusid tõmbe ja tõsteseadmeid ei tohi ise ehitada ja kraanad ja tõstukid ning talid peavad olema katsetatud teatud aja tagant.
Soomes näiteks tuleb katsastaja kohale, hall aetakse rahvast tühjaks, mees vaatab trossi ja konksu üle ning siis on igas nurgas põranda sees konks, kuhu pannakse tali konks ja tõstetakse niipalju kui jõudu on talil ja veendutakse, et see alla ei tilgu ja pidur toimib.
Võtab see üritus aega alla poole tunni ja arve algab 5 ja on kolmekohaline arv.
Tegelikult siin võiks mõni pädevam kommenteerida, et kas meie maal on ka mingid nõuded autol paiknevatele vintsidele mingist tõmbejõust alates?
Mõte liikuski sinna suunas, va. pidur, mille kohta oleks vaja veel uurida. Vintsi käitamiseks mõtlesin tõepoolest kasutada hüdromootorit. Juhtimiseks aga distantspulti.
Millise tõmbejõuni on kasutusel nn põrk-hoovaga pidurid? St selline lahendus, kus on nukkidega ketas, millele vastusuunas toetuv hoob pöörlemist takistab ja pärisuunas nukist üle libiseb.
Ma ei tahaks võtta üles teemat professionaalne lähenemine vs hobimajandus, sest see viiks teemast kõrvale ja õiget vastust nagunii ei ole. Samas annab jutule mahla muidugi
Toon ühe näite: omandasin treipingi 1000EUR eest, tegin sellega hiljuti ühe lihtsa töö, millega sisuliselt teenisin korrapealt suure osa väärtusest tagasi. Õigemini jätsin vastavas vääringus raha kulutamata. Märksõnaks paraku jällegi niisugune tegevus, mida normi järgi teha ei tohiks. (Mitte varastamine ega tapmine, aga normatiivile mittevastav.) Ma ei õigusta tühja praalimist ja rumalust, aga mingitel juhtudel on kondoomilappimine (iseehitamine) krdi tulus tegevus ...
Olen ise näinud päris mitut metsakat, millele ette aretatud vana prügiauto pealt võetud vints- nimelt see, mis konteinerit tühjaks kallab - osad pidid "prükkari" väitel isegi 17 tonni jaksama sikutada