Autoks VW Passat 1990 1.6 bensiinimotoga.
Eellugu:
Vahetasin ca 2 nädalat tagasi termostaadi ja kõik ok.
Eile vaatasin, et auto läheb kuidagi väga hädiselt soojaks ja paigutasin radika ette papitüki. Sõitsin siin lühikesi vahemaid (ca 3x30km). Kõik ok.
Jõuame probleemini:
Auto seisis ja töötas kohapeal ca 30 min. Kõik ok. Edasi hakkasin sõitma, ja peale 5 km läbimist temperatuur liiga kõrge (105-110). Peatusin. Võtsin papitüki ära. Ootasin mõne aja. Ja edasi kusagil mõne kilomeetriste jutgutamistega sõitsin koduni ära (temperatuur läks koguaeg lakke). Kodus. Püüdsin õhutada. Tulemusi polnud, ikka läks keema. Võtsin termosataadi vahelt ära. Ikka läks keema. Õhutasin veelkord. Ikka tulemusteta.
Lõdvikud (nii see, mis tuleb radikasse, kui ka väljuv mõlemad soojad-kuumad. Salongiradikasse minev voolik soe-kuum, teine, sealt tulev, leige-külm. Ühendasin lõdviku lahti, jahutusvedelik tuli radikast läbi (eeldan, et umbes pole).
Kui auto käib ja paisupaagil punn peal, siis tekib lõdvikutesse surve (minu arust liiga suur). Kui punni peal polnud, olid lõdvikud normaalsed. Keema tikkus "enivei" mõlemal juhul ikkagi minema.
Veepumpa küljest ära võtta veel ei jõudnud, kuid mingit loksu küll ei tundnud. Termostaadi-august piiludes kõik labad ilusti küljes ja käis normaalselt.
Edit: ventikas tööle ei hakanud (kui temperatuur oli kõrge), kuid vaadates praegust temperatuuri (-18) oleks pidanud mootor sõiduajal vabalt maha jahtuma. (Proovisin erinevate protseduuride vahel väikest sõitu, igakord ikkagi tulemuseks: temperatuur laes).
Õli puhas, jah.vedelikuga segi pole.
Kuhu koer on maetud?
Passati põhimure ikka õhk jahutussüsteemis. Proovi veel õhutada salongiradika lõdvikute kaudu.
Teinekord on tulnud ette, et õhk tuleb välja sõites kuid seda ka alles peale salongiradika otsa avamist.
Tere,
Pakuks ka õhukorki jahutussüsteemis. Mul on Audiga sama jama olnud aga siis õhutasin süsteemi korralikult ära ja asi toimis. Õhk kippus jääma just salongiradikasse.
Audil on spetsiaalne kork selle õhutamiseks seal (vähemalt minu omal) aga kui korki ei ole siis tuleks lahti võtta just salongiradikast väljuv voolik ja selle kaudu õhk välja lasta.
Viimane kord avastasin nipi. et ei ole vajagi töötava mootoriga õhutada vaid valan paisupaagi täis ja keeran selle õhutuskorgi (asub salongiradika väljuval voolikul) lahti ning tekitan puhumisega paisupaagis ülerõhu. Puhun niikaua, kuni korgist tuleb ilma õhumullideta ühtlane jahutusvedeliku juga.
Muuseas, ka Mossel tuleb salongiradikast õhk välja lasta, muidu läheb keema. See on samuti omal nahal järgi proovitud asi.
Lugupidamisega
Marko
Kas esistange all olev õhusuunaja on terve? Passati jahutuseks see strateegiliselt tähtis element. Tean konkreetset juhust, kus remondimehed vahetasid kõik lõdvikud, veepumba, plokikaane ja ikka temperatuur laes.
Vahetati siis katkine õhusuunaja ja stange uue vastu ja asi oli korras.
Paistab väga plokikaane tihendi lekkimise moodi olema.
Kontrolliks olen ma võtnud maha veepumba rihma ja paisupaagi ääreni täitnud.
Kui käivitades hakkab vedelik esimeste sekunditega üles ronima, siis lekib surve
veesärki.Täpsustamiseks võib silindreid ühekaupa välja lülitada ja kui vedelik enam ei tõuse, siis on lekkiv koht leitud.
Õhutada pole sellel mootoril küll midagi, sest veepump on all ja plokikaanest tulev toru on kõrgeim punkt.Õhk saab sisse jääda ainult siis, kui radiaatorist paisupaaki minev voolik umbes on.
Esimesele ja teise postitajale:
Proovisin veel. Endilset kallaku peal, nina üleval.
Minu teada peaks passat jahh selline loom olema, kes õhus suudab ise ilusasti sõidu ajal välja saada.
Kolmandale:
Jah, õhusuunajad täiesti terved.
Neljandale:
Proovisin seda sinu varianti. Kohe tase tõusma ei hakanud, kuid kui oli ca minuti jagu käinud ja siis tuuritada, siis nagu midagi kerkis.
Avastasin veel, et see voolik, mis tuleb mootorist ja läheb radiaatorisse (ülemine ava siis), ja millega on ühendatud väike peenike lõdvik, mis läheb paisupaaki, on veidi kahtlane.
Nimelt seal peenikesest paisupaaki minevasse lõdvikusse mina oma kopsudega nii suurt rõhku avaldada ei jõudnud, et sealt midagi läbi läheks.
Kas oskab keegi öelda, kas seal on miskine klapp, mis avaneb mingi rõhu peale ja ainult ühte pidi, või on seal lihtsalt miskine sodi ees. Lõin igastahes selle jama sealt välja.
Edasine katsetamine jäi jahutusvedeliku puuduse tõttu seisma.
Eks homme uurib edasi..
Tambets, kell 4.17, ca 10h garaazi all (täna) ja mõtleb et ta on ikka loll (eks sai veidi teisi asju ka tehtud).
Kindel et vedelik liiga lahja pole? Radikas lihtsalt külmunud.
Kui ülemine peenike voolik umbes, siis jääb tõesti õhk sisse.
Klappe seal vahel ei ole ja mootori töötades peab paisupaagi korgist näha olema vedeliku voolamist.
See mootor on ka niimoodi sõitnud, et paisupaagi otsa pandud õhupalli puhus
10 sekundiga lõhki.Veel tuleb tähelepanu pöörata paisupaagi korgile.
Kui kork survet ei hoia, siis võib tulevikus probleeme tekkida.Nimelt on plokikaanes piirkondi, kus vedelik ei liigu ja ilma surveta läheb seal vedelik keema ja tekib aurukork ja sellega ka kohatine ülekuumenemine, mis tekitab
pragusid.Rõhku tõstes aga tõstame keemitemperatuuri ja aurukorke ei teki.
Nende paisupaagi korkidega oli veel see teema, et osad (musta värvi) hoidsid kohati liiga hästi survet - ma sain lisaks kaanetihendile ka radika sellepärast ära vahetada (kärje ja vanni vaheline ühenduskoht osutus sellises "surveproovis" nõrgimaks lüliks).
Uued loomkatsed läbi viidud:
Süsteem jahutusvedeliku täis.
Paisupaagi kork peale.
Kannatas kohapeal tuuritada ja sõita. Temperatuur oli kusagil 70-75 kraadi kanti (tuletan meelde, et termostaat momendil vahelt välja võetud). Salongi puhus kahh leiget õhku. Kõik nagu oleks ilus ja tore.
Kui paisupaagi kork lahti keerata, lööb osa jahutusvedelikku välja ja sümptomid endised: salongi külma õhku ja mootor keema.
Auto seisma, süsteem jälle ilusti vedelikku täis ja kõik oleks nagu korras. Temperatuur oli kusagil 70-75 kraadi kanti. Salongi puhus kahh leiget õhku.
Paisupaaagi kork jahh musta värvi.
Kas teoreetiliselt peaks saama katsetada näiteks nii, et puurida paisupaagikorgile miskine väike (3-4mm) auk sisse. Kui siis asi ka kenaks jääb, siis võib väita et viga punnis?
Ja siin ühele eelkõnelejale, jahutusvedelik ei saa olla kuidagi lahja, sest siin loomkatsetega on seda kulunud juba ca 20l ja sisse on läinud ainult puhas jahutusvedelik, külmakindlusega -36 kraadi.
Tamps@otsib ikka veel koera matmispaika.
(22-12-2009, 15:58 PM)Tambets Kirjutas: [ -> ]Kas teoreetiliselt peaks saama katsetada näiteks nii, et puurida paisupaagikorgile miskine väike (3-4mm) auk sisse.
Nii tekitad ju 2715 poolt eespool kirjeldatud olukorra. Mine osta uus sinine kork parem - see ei maksa suurt midagi. Ja see on normaalne IMHO, et sooja mootoriga paisupaagi korki pealt ära keerates mingi kogus jahutuvedelikku süsteemist välja tuleb.
Samuti sai jamatud Fiat Marea-ga, kuni jahutusvedelik termostaadini ei jõua, st selle ümbruses on ainult gaasilises olekus jahutusvedelik, siis termostaat ei avane, jääb ainult väike ring ja siis pole ka keemaminemine mingi kunstükk.
Teine kogemus oma Golf III-ga, samuti õhu väljaajamine paras jura, kuid mul oleks paar küsimust:
-ega sa mõnd temperatuuri andurit pole vahetanud
-kas oled ikka kindel, et jahutusvedelik keeb
Mina pidin Golf-il ühe temperatuurianduri ära vahetama, praegu sõidan ja mootori temperatuur on näidiku järgi kuskil 110 C, kuigi mingit keemist ei ole, andur sai valitud värvi järgi nagu eelminegi, kuid ...
Selle näidu pärast on nii mõnigi targem kaassõitja tähelepanu sellele osutanud.
Väheke analoogiat BMW 524TD ga.
Nimelt samad jamad olid, kahtlus pl. kaane tihendile sundis tegema lisaõhutuse mootorist väljuva lõdviku ja paisupaagi vahele. Tulem suur 0. Edasi leidsin, et soojenduse elektriliselt juhitav kraan (asub pid.võimendi all) oli soga täis filtriga ja membraan ka vigane. Uus kraan lahendas olukorra. Ei mingit õhku süsteemis, ei mingit paisupaagist üleajamist ja põhiline: autos oli soe ka üle 70 km/h kiirustel. Enne sai sooja vaid alla 70 sõidul.
Ilma termostaadita võib samuti üle kuumeneda ja ka soojendusest ei pruugi vedelik läbi käia.Nimelt on termostaadil klapp, mis sulgeb väikse ringi ja kui seda mitte sulgeda, siis sealt käib umbes pool vedelikku radikast mööda.
Soojenduses liigub vedelik rõhkude vahe tõttu ja kuna ilma termostaadita saab
vedelik peale jahutusradika ka veel väikese ringi vooliku voolata ja ei teki rõhkude vahet, mis sunniks vedeliku läbi soojenduse.
Kas soojenduse voolikud on ikka õieti pandud?Nimelt peaks alumisest torust tulema vedelik sisse ja ülemisest välja.Vastupidi oli ühendatud näiteks Moskvits
412 mootoril.Kui vedelik siseneb altpoolt, siis ta surub ülevalt õhu välja.Kui aga
lasta vedelik sisse ülevalt, siis kuna radiaatori torude ristlõige on suurem kui siseneva toru oma, siis jääb õhk sisse.
Paisupaagi korki pole kuumal mootoril mõtet maha võtta,sest kui kuskil (soojendus) on õhku, siis paisumise tõttu ajab vedelikku välja. Jahutamist see ei sega.Ülekuumenemisele viitab mulksumine peale mootori seiskumist ja paisupaagi ülevoolust tulev aur.
(22-12-2009, 17:08 PM)miilits Kirjutas: [ -> ]...kuid mul oleks paar küsimust:
-ega sa mõnd temperatuuri andurit pole vahetanud
-kas oled ikka kindel, et jahutusvedelik keeb
Mina pidin Golf-il ühe temperatuurianduri ära vahetama, praegu sõidan ja mootori temperatuur on näidiku järgi kuskil 110 C, kuigi mingit keemist ei ole, andur sai valitud värvi järgi nagu eelminegi, kuid ...
Selle näidu pärast on nii mõnigi targem kaassõitja tähelepanu sellele osutanud.
Ühtegi andurit vahetanud pole, keemist, pigem moto kuumaks laskmist, olen jälginud ikka spidoka peal olevast näidukist. Reaalselt jälgida raske.
Ei tahaks nagu kaant päriselt tuksi keeta (juhul kui seda teinud juba pole)...
Kui kõik punnid peal,kas radika lõdvikud lähevad väga tugevaks?Katsud lihtsalt oma käega,võib ka naabrimehe omaga.
Tundub kaane tihendi viga,mida kiiremini lahti harutad seda tõenäolisemalt jääb kaan veel terveks.
Teatavasti on igal autol erinev jahutusysteem ja surve systeemis.Surve peab olema paisupaagis ja paisupaagikork on väga oluline vidin(rõhuklapp)
Rõhu all oleva vedeliku keemistemp on teine.Kodune näide, kel on-autoklaav jne
Alustuseks võiks jamade korral uue paisupaagi korgi panna ja kontrollida, et paisupaak terve oleks.Ja muid lekkeid ei oleks
Kui küsimus on õhutamises, siis külmalt käivitades keera juba paisupaagi kork maha ja muudkui õhuta ja vala vajadusel-vajadusel jahutusvedelikku juurde ja soojenedes see paisub arvesta sellega.
Kui termostaat on sees siis mitte lasta üle avanemistemp eriti ja soovitav kahekesi teha seda õhutamist üldse.
Mida kindlasti ära tee, palava! mootoriga ära ava paisupaaki, lased surve maha ja vedelik lähebki keema ja lased kaane kõveraks.+ kõrvetad end ka ära
Õhutamisel taga juurdepääs kõikdesse kohtadesse kus jahutusvedelik ringleb.Salongiradikad jne kui on jne.
Kui oled veendunud, et su systeem on korralikult õhutatud ja kahtlustad plokk tih siis paisupaagist on lihtne vaadata seda, tuleb õhumulle väiksed või suuremaid.
Teine teema kui jahutussärk jookseb õlikanalitega kokku
3.käib tuleruumist läbi tagant välja
4.Hülsis mõra, kas kolvirõngastest allpool või ülevalpool.
Edasi mõtle ise.
5.Kui käib jahutusvedelik läbi sisselaske, on juhuseid olnud , et satub sealtkaudu põlemiskambrisse.
Soovitan kasutada värvitud""jahutusvedelikku ja uv lampi.Kuhu silmaga ligi pääsed on lambiga leke näha.Vedelik "hõõgub"(erkkollane)
Ehk oli natuke abi
Mu sugulase Passatil sama jama. Vahetanud oleme pumba, radika, termostaadi, plokikaane tihendi (oi mida tuletoru kinnitust). Valanud vedelikku kallakul ja lasknud surve all sisse, võtnud lahti erinevaid lõdvikuid õhutamiseks jne. Tiulemus null. Sooja salongi ei tule, vent ei käivitu aga keema läheb jne. Praegu juba loobunud edasisest remondist. Kahtlustame kusagil mõra kust surve jahutussüsteemi pääseb.
Passatitel on esinenud jamasid paisupaagiga.Need kipuvad katki minema ja rõhku sees netu. 1 at sinnakanti oli midagi seal.Autodatas kenasti rõhk kirjas ka.
Mis passat täpsemalt seal probleemne?
Paisupaagi jama ongi ilus jama sellepärast, et kui katki ülevalt poolt vedelikku piiri, ega ta ei leki.Lihtsalt laseb rõhu maha sealt.
Kui vedelik üles"" keeb siis lödistab terve ilma täis ja ikka seda leket ei leia.
Pisut teemast mööda niivõrd kuivõrd.
Plokiktih. ümbr käiv temaatika
Kui juba plokiktih. vahetus on käsil, võiks kontrollida klappide pidamist.(ET KLAPIVEDRUD OLEKS TERVED)
Ennemgi joostud ummisjalu poodi uute kolvigruppide järgi, küll silindri kehva surve pärast, küll motoplokki puuritud hoonitud, näpitakse kulumisranti ja hülsis vedeliku maha jooksmis-mõõtmis meetodid oi jah jne.
Siin võiks mikromeetriga ellipsit mõõta ja üldine kulumishinnang ja survestamine.
Plokiktih vahetusega koos võiks klapid kenasti ära teha, kaane lihvida ja ennem üldse kaant survestada, mõrade ja kõveruste kontroll+pidamine
Usun, et kuna VW on saksa auto nagu BMW, siis võib tal olla jahutussüsteemis antifriisi FILTER, mida mainisin oma eelmises postituses. Ei tunne kahjuks VW omadusi.