Tere!
Räägitakse, et Iz Jupiteril käib karburaatori ja sisselaskekollektori vahele üks reguleerseib, millega reguleeritakse silindritesse minevat kütuse kogust. Milline see asi välja näeb ja kuidas sellega ringi käia?
Tanel
Idee poolest kasutatakse tühikäigul bensiini võrdseks jaotamiseks silindrite vahel.Vaja läheb seda ainult siis, kui silindrite aknad väga erinevad on juhtunud.Korraliku ja võrdsetest osadest koostatud mootori juures puudub vajadus sellise asja järgi.Ega neid kõigile mootoritele ei pandudki.Pandi ainult neile, mis tehases ühtlaselt ei käinud.Iseenesest on see vigur sisselaskes takistuseks ja on ka murdumise oht.Pole seda asja ühelegi mootorile vahele pannud ja on ka ilma hästi käima saadud.
(23-12-2009, 15:36 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Pole seda asja ühelegi mootorile vahele pannud ja on ka ilma hästi käima saadud.
Arvasin kunagi samuti.
Ega ikka ei saa mootorit korralikult käima ilma sellise vidinata. Rääkida midaki väga suurtest aknaerinevustest on kohatu. Nagunii on nad erinevad ja gaasidel erinevates torudes erinev takistus.
Tühikäigu reguleerimine selle vidinaga on teisejärguline. Ikka mootori koormuse all töö on väga tähtis ja sellega saab segu paika.
Minu teada oli selline vidin KÕIGIL tehsest tulnud mootoritel vahel.
Lisan: Otsisin ja leidsin.
http://www.hot.ee/zx10rpower/mototsikkli...heseib.htm
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...ht=jupiter
(23-12-2009, 22:51 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]Arvasin kunagi samuti.
Ega ikka ei saa mootorit korralikult käima ilma sellise vidinata. Rääkida midaki väga suurtest aknaerinevustest on kohatu. Nagunii on nad erinevad ja gaasidel erinevates torudes erinev takistus.
Tühikäigu reguleerimine selle vidinaga on teisejärguline. Ikka mootori koormuse all töö on väga tähtis ja sellega saab segu paika.
Minu teada oli selline vidin KÕIGIL tehsest tulnud mootoritel vahel.
Loeks huviga, et mismoodi see vigur mõjutab koormusega töötava mootori tööd.
Minu loogika oleks,et see vigur mõjutab mootori tööd ehk kuni 1500 pöördeni.
Tööpõhimõte oleks minu arvates selline, et sellega saab suunata mööda karburaatori lõõri põhja liikuva bensiini jagunemist.Kui avada segusiibrit üle 5mm, siis saavutab õhuvool piisava kiiruse ja ka tühikäigupihustist tulev kütus seguneb õhuga. suurema õhukiiruse juures tekitab see vigur lihtsalt väikse keerise ja see ei mõjuta enam tuntavalt segu jagunemist.Kui tihenditega akende kõrgused võrdseks ajada ja ka kollektorit pole kõveralt valatud, siis ei saa tekkida vajadust sellise viguri järele.
Soovitati mu onulgi Jupiter 4 ostma minnes vaadata uputusnupu august sisse ja võtta see ratas millel pole sellist asja vahel.
(23-12-2009, 23:59 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]... suurema õhukiiruse juures tekitab see vigur lihtsalt väikse keerise ja see ei mõjuta enam tuntavalt segu jagunemist...
Ja just see keeris muudabki piisavalt segu jagunemist. Takistuseks muutub selline keeris alles võidusõidutehnika juures. Seal reguleerimiseks teised nipid. Ja iga vea eest karistatakse väga karmilt.
Mismoodi võis välja näha tehases sellise seibi panemise valik? Mootori koostaja ei tea ju seibi vajalikkust, kuna see selgub käivitamisel. Kas siis käivitaja (konveieri teises otsas) hakkab uuesti karbat maha kiskuma seibi vajadusel? Puht tehniliselt on seibi panek algstaadiumis lihtsam/odavam.
Seibiga reguleerimine on vaevarikas protseduur ja sellepärast ka need minema visatakse. Poes aga peaks nad ikka kõik küljes olema.
Keegi tark otsib siin uputusaugust (MIs see veel on?) reguleerimis-seibi. Kõnealune seib oli ju karburaatori ja sisselaskekollektori vahel. Lasid kaks polti järgi ja keerasid sinna, kuhu arvasid vajaliku olevat. Kas see oli nüüd just ülimalt täiuslik süsteem, aga natuke sai asja parandada. Eks kahetaktiline ja mitu silindrit ole üldse üks raske juhus tarkadele meestele. Seal vaja ju kõik reguleerimised topelt teha. Pealegi olid IÞ-i kontaktid juba sellise ehitusega, et liiga jõuline kohtlemine ei lase süüdet võrdselt paika panna.
(25-12-2009, 13:44 PM)metsakohin Kirjutas: [ -> ]Keegi tark otsib siin uputusaugust (MIs see veel on?) reguleerimis-seibi.
Mõeldud oli ilmselgelt karburaatori alumiiniumist katteid. Seal oli pöördsiibriga ketud ava "uputamiseks".
Ka minda ajas esialgu selline asjade käsitsemine segadusse. Mitu korda lugedes jõudsin vast duumani.
Meenub jah selline koht, ilmselt seda mõeldi tõesti. Iseasi, palju sealt nüüd näha on. Minu meelest olid vähemalt kahel ja kolmel need seibib ostes olemas, kuigi paljud kiskusid kähku välja.
Sai sugulase käest asja täpsemalt uuritud, ja tehnilise kirjanduse järgi peaks seibid olema Jupiter 2,3 ja 4. Praktikas üritati neid panna ainult neile mootoreile mida muidu tööle ei saanud.Selle põhjuseks oli lõõri ulatuva otsa murdumine garantiiaja lõpus.Sellest oli ka Za ruljomis artikkel.Paigaldamiseks on ju vaja 2 mutrit lahti keerata ja vahele lükata.Kasutati ikkagi ainult siis, kui tühikäigul 2 silindriga käia ei tahtnud.Varuosana tehtud mootoreile pandi ta kõigile vahele.
(26-12-2009, 15:51 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]...Paigaldamiseks on ju vaja 2 mutrit lahti keerata ja vahele lükata...
Paigalduseks on vaja ka ühte lisatihendit, mida vahele ei lükka. Selleks tuleb poldid välja võtta.
Keele murdumine vast ka rohkem legendide killast.
Keele murdumine on tõesti jama, tean päris mitut Jupiteri, mis minu omaga enam-vähem samaaegselt bensiini kulutasid, ühelgi ei murdunud selle kurikuulsa seibi ülitähtis keel.
Muideks võin ju eksida, aga lisa tihendit seal ei olnud, sai proovitud seibiga ja ilma. Kui mõni mees väidab, et seibi sai see mootor, mis tühikäigul ei töödanud kahe potiga, siis julgen kahelda selles. Üks tuttav nimelt võttis uuel, poest saadud rattal potid maha, kolb ja silindrid olivad puhtad, otse pingist tulnud.
Spidomeetril olevad numbrid olid uutel ratastel lihtsalt ettekeeratud - tavaliselt 5 või 6 km.
Aitäh kõigile vastanutele!
Teema võib lukku panna.
Tanel