Tere,
Sai tehtud siis mootorile kappremont, vahetatud saaled, rõngad, klapid, tihendid. Uus kõrgsurve pump ja pihustid ka.
Probleem on siis traktori raskes käivitamises. Mootorit käiates liigub kõik nii nagu peab, kuid kompressiooni kangi alla lükkad jääb hoobilt seisma!
Tõmmates seevastu 2m teise traktoriga läheb kohe käima.
Siis kui traktor töötab, tuleb summutist palju sinist tossu, pöördesse läheb kuidagi uimaselt, samas pole ka madalatel pööretel jõudu!!
Küsimus siis kas traktor töötab valesti pandud pihustite torudega? N: 2 ja 3 on omavahel vahetuses.
Kuidas saaks teada, milline on jagajast tulevate torude järjekord ?
NB! remondi käigus sai vahelt võetud kompressor, kuid uuesti kokku pannes sai kütusetorud ise painutatud sinna jagaja poolsesse otsa, järsku sai midagi ära vahetatud
T-40'l on ju ridapump. Pumba nukkvõlliga on tehase poolt ära määratud, mis hetkel pritsitakse missugusesse silindrisse kütet. Enamgi, minumeelest on igal pihustil erineva pikkusega toru. Kui aga torud on vahetuses, on ka silindrite "süütehetk" vale, mistõttu suur osa mootori jõust läheb kaduma. Loogiline ju veidi?
Tuleb vaadata korras traktori pealt, missuguses järjestuses seal torud on.
(29-12-2009, 22:58 PM)Timm Kirjutas: [ -> ]T-40'l on ju ridapump. Pumba nukkvõlliga on tehase poolt ära määratud, mis hetkel pritsitakse missugusesse silindrisse kütet. Enamgi, minumeelest on igal pihustil erineva pikkusega toru. Kui aga torud on vahetuses, on ka silindrite "süütehetk" vale, mistõttu suur osa mootori jõust läheb kaduma. Loogiline ju veidi?
Tuleb vaadata korras traktori pealt, missuguses järjestuses seal torud on.
Pole veel ridapumbaga T-40-t näinud,aga võib-olla on isegi olemas.
T-40-l üldjuhul ei ole ridapump. On muidugi võimalik paigaldada, kuid siis tuleb kindlasti muuta süütenurk. Pihustitorud peavad olema ühepikkused. Küte peab ju jõudma pumba sektsioonist (plunsrist) iga pihustini ühe ja sama ajaga, et mootori töö oleks ühtlane.
(30-12-2009, 00:00 AM)eno1 Kirjutas: [ -> ]... Pihustitorud peavad olema ühepikkused...
Mõh?
Kas ma olen füüsikaseadustest midagi valesti aru sanud, või ei kehti need enam?
Vabandust OT pärast.
(30-12-2009, 00:14 AM)motamees Kirjutas: [ -> ] (30-12-2009, 00:00 AM)eno1 Kirjutas: [ -> ]... Pihustitorud peavad olema ühepikkused...
Mõh? Kas ma olen füüsikaseadustest midagi valesti aru sanud, või ei kehti need enam?
Jäin oma tagasihoidliku aruga sama mõtlema. Kui kütet täis torru veel kütet juurde pressida, tuleb seda samal hetkel ka teisest otsast välja... sõltumata toru pikkusest. Või on see vale arusaamine
(30-12-2009, 00:14 AM)motamees Kirjutas: [ -> ] (30-12-2009, 00:00 AM)eno1 Kirjutas: [ -> ]... Pihustitorud peavad olema ühepikkused...
Mõh? Kas ma olen füüsikaseadustest midagi valesti aru sanud, või ei kehti need enam?
Vabandust OT pärast.
Pihustite kõrgsurvetorud tehakse ühepikkused mitte sellepärast, et kütus samal ajal kohale jõuaks vaid et kõik silindrid saaks sama kütteannuse. pikemas torus on rohkem kütust ja seepärast saab see silinder vähem kütust et suuremat hulka annab rohkem kokku suruda.
Tööjärjekorra määramiseks võtta pumbalt torud lahti ja panna käsigaas peale.
Nüüd ajada mootorit pöörlemissuunas ringi ja vaadata mis järjekorras torudest küte tuleb ja ühendada.Samuti võiks pritsenurga õigeks panna.
(30-12-2009, 00:39 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]...pikemas torus on rohkem kütust ja seepärast saab see silinder vähem kütust et suuremat hulka annab rohkem kokku suruda...
Äm?
Jälle uus teooria. Koolis räägiti, et vedelikke ei saa kokku suruda.
Vedelikke ei saa kokku suruda. Interneti väitel saab, aga see on väga raske.
Ja torud tehakse ühepikkused siis pigem sellepärast, et kui torud tühjad on, siis pumbatakse kütus üles ühel hetkel kõigis silindrites, mitte ühes kõigepealt, siis järgmises jne... Õigus?
Torude pikkus ei mõjuta ju kütuse kogust(täis toru puhul). Silindrisse jõudva kütte koguse määrab pump.
kõik on ilus ja tore aga sooviks teada torude järjekorda pumba peale... torude pikkust pole muudetud aga tagasi paigaldamisel võisid segi minna...
Kuna see leht on oskajaid täis, ehk läheb ka tarvis minusuguse oskamatu nõuannet!
Üldjuhul on vene mootorite tööjärjekord 1342.
Pihustitorud pihustitelt lahti võtta ja ajada esimene silinder ülemisse surnud seisu. Kui märkide leidmine raske on abi kui võtta maha klapikambri kaan ja vaadata klappide asendilt hetk enne esimese silindri ÜSS seisu jõudmist peab pihusti matsu panema.(juhul kui pritsenurk on õige) seejärel keerata pool pööret ja peaks kolmas pritsima, siis pool pööret ja neljas ja veel pool pööret ja siis peaks olema teine.
Loodetavasti hakkab siis see imetegu tööle
Mismõttes üldjuhul T-40-l ei ole reaspumpa? Esimesed 40-d olid kõik reaspumpadega sest pöörispead veel ei olnud olemas. Igaljuhul on ka reaspump kordades tugevam kui pööris. Kuigi pöörist on kordades kergem ja kiirem remontida.
Praegusel juhul panustaks sellele, et süüde on vale. Järjekord vaata ka üle. Kui on reaspump siis on ju imelihtne. Pumpa esimene toru läheb esimesse pihustisse, teine läheb teise jne. Kui see vana pump oli veel mingi jobbanõie sepiku tehtud siis võis selle süüde ka kuhugi nii ära pandud olla, et sul on vaja süüdet sättida, et masin tööle saada. Esimene pihustitoru lahti niipalju, et sa oled võimeline silmaga nägema millal mootorit ringi keerates hakkab kütus tulema. "Gaas" tõmba ka ennem põhja muidugi. Siis üks sõber keerab rinnast kas lehtvõtme või siis mingi käivitusvändaga (oleneb kumb versioon on) käbist ringi. Ja sellelsamal rihmaseibil mis on kohe all (väntvõlli otsas) sellel seibil on peal märgid (BMT ja kari kriipse), geneka all on osuti. Sõber keerab rahulikult mootorit ringi ja sina jälgid millal kütus tõusma hakkab. Kui see toimuma hakkab siis käsid koheselt sõbral mootori keeramine lõpetada ja vaatad mis kohale rihmaseibil see osuti osutab. Ja siis pane see siia kirja. Tore oleks ka teada milline pump oli varem peal ja milline praegu (pööris või reas). Ainuke kord kui reaspump ja pööris vahetasid kohad ilma probleemideta süütehetkes oli vist ksf! Unimütsil. Aga see oli T-25 ka. 40-l 99,9% juhtudel on vaja süüde uuesti paiga panna. vot. hüva vana lõppu
tere,
väga hea et ära seletasite, kuidas seda süüdet õigeks panna.
Nädalavahetusel hakkan tegelema ning siis vaatan kas hakkab paremini tööle.
NB! peal on nn pööris pump ja enne oli samuti pööris pump peal.
Voi vidinat
Sellist pumba korpust pole veel ise näinudki.
Ühesõnaga, ära seletasime sulle kuidas kontrollida süüdet. Selle paika panemine toimub eest õlisissevalamis suudme tagant. See on kolme poldiga kinni ja selle taga on pimenuut. Selle abil saab siis süüdet muuta. Vaata otsinguga, seda on foorumis lahatud ka kuidas täpselt seda paika panna.
põhimõtteliselt nii:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid211179
mina isiklikult ei saanud küll sinna nuudi otsa kuidagi teistmoodi lükata, sest sügisel sai proovitud nii ja naa, kuid ainult ühtemoodi ta sinna otsa läks ning seega sai eeldatud et on õiges kohas
Kas äkki sai sees pool midagi valesti pandud? Sees oli tal hammasrataste peal märgid, igal hammasrattal oma märk mis seisus peab olema. See sai raamatu abiga kokku pandud. Iga täht läks oma tähega, see oli loogiline.
NB! Lihtsalt küttetorud, mis pihustitesse lähevad said oma käe järgi pandud/painutatud ning ei ole kindel et need õigesti sinna pöörle jagaja otsa sai pandud.
Teine võimalus on ka see, et kas tõesti poest ostetud jagaja pole nii hästi reguleeritud ning peaks ise üle reguleerima. See siis peaks reguleerima ka seda pritse hetke või kuidas?
Ega vene varuosa puhul ei imestaks üldse,kui nn uus asi oleks valesti koostatud või peaaegu,et kõlbmatu.
traktor töötab sest süüde sai lõpuks paika... tänud abi eest...