Küsimus selline,et kas tehti ülemineku variandis D4-D5 le karburaatoreid,millel segusiiber kolvikujuline aga juba kasutati ujukinuppu.Ja reeglina käis õhupühasti
vindiga karburaatori külge,aga millisel juhul kasutati klambriga kinnitust?
D4-5 ülemineku ajal seda küll olla ei saanud, sest mingit sujuvat üleminekuversiooni ei olnud ja ei saa ka ola, sest enamus detailid ei ol eneil mootoritel ühilduvad.
4 ja 5 ei saa ka samu karburaatoreid paigaldada (füüsiliselt muidugi saab, sest kinnituspoltide vahed on samad).
Kuni 1958a maikuuni oli käigus foorumis juba mitu korda jutuks olnud ilma teadaoleva markeeringuta muldvalukaburaator.
Sealt edasi on D4 varustatud karburataoriga K34.
D5 mootorid ja sealt edasi on kõik olnud karburataoriga K34B.
Erinevus tulenev sellest, et d4 ja 5/6/8 on erinevate sisselaskekanali läbimõõduga ja selle tõttu ka karburaatori segukanal erinevas mõõdus (K34 ~9mm, K34 ~12mm. Muud vahet neil karburaatoritel ei ole.
Päris tootmise lõpuaegadel kasutatid D8e/D8m mootoritel ka karburaatorit K34d, millel segu reguleerkruvi on koonusotsaline, muud üldised parameetrid ja välimus täpselt samad.
Loomulikult ei saa välistada, et muldvalu karburaatoritele prooviks ujutusnupuga kaasi valmistati või seda mõni nupukas lukksepp ise kodus tegi. Kõigis allikates igasugused viited selliste asjade olemasolu kohta puuduvad.
Võrri karpaga suheliselt sama välimusega, aga klambriga kinnituva õhupuhastiga on S-50 mootoritel peal olnud K35, aga sellel on mootori külge kinnituse kõrvad teistpidi asendis.