automoto.ee foorumid

Täisversioon: Piduriketaste treimine
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8
Tere,

Oleks tarvis pidurikettad lasta üle treida. Aastaid tagasi mäletan, et Laagris üks mees tegi sellist asja aga olen suutnud tema telefoni numbri ära kaotada. Oskab ehk keegi soovitada kus veel mõni selline meistrimees koos pingiga alles on?
http://www.audihooldus.ee/?mis=teenused

Seal peaks mingi spets pink olema ketaste treimiseks.
Palun selgitage mulle, ullikesele, miks on piduriketta treimiseks tarvis supertäpset spetsiaalpinki? Miks ei sobi tavaline treipink koos Harju keskmise treialiga?

Mitte, et see teema mu jaoks aktuaalne oleks, aga ehk läheb seda teadmist kunagi tarvis...
(27-03-2010, 22:54 PM)41Degree Kirjutas: [ -> ]Palun selgitage mulle, ullikesele, miks on piduriketta treimiseks tarvis supertäpset spetsiaalpinki? Miks ei sobi tavaline treipink koos Harju keskmise treialiga?

Mitte, et see teema mu jaoks aktuaalne oleks, aga ehk läheb seda teadmist kunagi tarvis...

Spetsiaalpinki kasutatakse piduriketaste treimisel auto alt ära võtmata, mis võimaldab teha töö väga kiiresti.
Kui keeruline on üks piduriketta eemaldus auto küljest, et tavalise treipingi külge monteerida? Ratas alt ära ja suport maha? 15 minutit?

Mille kuradi pärast on vaja mingit spetsiaaltreipinki? Kas see spetsiaalpink keerab ratta alt ära, et saaks ketast siledaks treida?
No on tulnud ette,et tagumist ilma lõhki lõikamatta ei saanudki kätte.
Seisupiduri klotsid seest omad sooned sisse kulutanud..
(27-03-2010, 23:50 PM)urmet48 Kirjutas: [ -> ]Kui keeruline on üks piduriketta eemaldus ... Ratas alt ära ja suport maha? 15 minutit?...
Ära ütle. Mõnel autol on ketas seespool rummu. Ketta kättesaamiseks tuleb laager ka maha võtta.

(27-03-2010, 22:54 PM)41Degree Kirjutas: [ -> ]Palun selgitage mulle, ullikesele, miks on piduriketta treimiseks tarvis supertäpset spetsiaalpinki? ...
Ega polegi vaja mingisugust spetspinki. Pole ka tavalise treipingi vahele kettaga asja.
Tehasest on ette nähtud ketta paksus ja antud ka MIN paksus. Uue ja MIN paksuse vahe on umbes... Toungue Ei ma lähe libedale teele. Võtan kataloogi välja. Noh võtame 200 seeria Volvo esipiduriketta. Uue paksus on 14,3mm ja MIN mõõt 12,7mm. Vahe on 1,6mm.
Miks te tahate uut ketast treida... ah ei tahagi... No kulunud kettal pole sealt enam midagi treida.
Igatsorti treimised on enesepettus (või kliendi pettus).
Mäealuse tn. toimetatakse sellise asjaga küll. Täpsem kontaktinfo teemaalgataja soovil.
Need käsipiduriklotsi soontega kettad olid väga suuure tõenäosusega tagumised ning need on üldjuhul pindkarastusega mida treiata ei ole eriti mõtet...
Pidriketastel on piirkulumismäärad muidugi. Erinevad automargiti. Kui kuumaga kõveraks tõmmanud ja sõiduki omanik tungivalt soovib, peab saama treitud.
Kuigi mäletan, et nt. VW Golf 2 esikettad (mitte siiski Brembo) maksid uuena 150-200 eek.-i kanti tk.. Kui treial võtab töötasuks ühe ketta pealt sajase (oma kogemuse põhjal ), siis kus on asja mõte? Kõik ei ole küll nii odavad kettad aga alati tasub kaaluda ka uute hankimist.
Motamehel õige jutt,sõber lasi treida autol kettd,maksis 300 eeku,treial polnud pädev keeras asja pe..e. Läks ostis uued 350 eek tk.
Siit ka küsimus MILLE KURADI PÄRAST TE NEID KETTAID TREITE??????????!!!!!!!!!!!!!!
(28-03-2010, 10:22 AM)hundu615 Kirjutas: [ -> ]MILLE KURADI PÄRAST TE NEID KETTAID TREITE??????????!!!!!!!!!!!!!!

Võin vastata, mille kuradi pärast mina vahel treimist soovitan - lihtsalt selle pärast, et uus ja korralik ketas on liiga kallis.

Need hiina kettad aga, mis te 2 või 3saja eegu eest ostate, on originaalist sama erienvad kui siga hobusest.

Mõnel inimesel on (endiselt) vanem kallis auto, mida ta kasutab aastas korda-paar; esiketas maksab originaalis 2 kuni 5k tk, siis ongi jõnksutamise puhul parim lahendus treimine.
Hiina osadega ümberehitus ei tule kõne allagi, parem siis juba osta terve, aga see eest originaalne Brilliance.


Teine asi on see, et see "spetstreipink" on reeglina olemas igal suuremal autoteenindusel (kuna 4000.- eeku jäksab pea igaüks investeerida) ja treimine toimub in situ, s.o. ketas on auto küljes - täpselt samas kohas, kus ta ka pidurdades on. Ehk siis elimineeruvad igasugused käpardite ketta-valesti-pinki-kinnitamised ja ketta-valesti-paigaldused.
(28-03-2010, 01:24 AM)rollfix Kirjutas: [ -> ]... Kui kuumaga kõveraks tõmmanud ja sõiduki omanik tungivalt soovib, peab saama treitud...
Vat siin se MIN paksuse point ongi. Ketas peab oma sisse mahutama pidurdusjõu soojusena. Kui ketas on juba väga õhuke (kulunud või treitud), siis ta kuumeneb üle ja kisub keereks.
Olen oma autoga (200seeria Volvo) sellise asja üle elanud. Usinasti kõiki asju väga korda tehes, treisin ka esikettad üle. Natukese aja pärast tundus nagu pidur jõnksutavat. Võtsin kettad maha ja uuesti treiali juurde. Tema kangesti imestas, et kuidas tal õnnestus niimoodi keerelt treida. Nende siledate ketastega sain sõita probleemideta kuni esimese ekstreemsema pidurdamiseni. Siis läksid alla uued kettad.
Kliendi tungiva soovi kohta on ka vastulaused olemas. Kord nõudis klient, et ma paikaksin käsipiduri trossi. Mina keeldusin paikamisest.
Teine kord palus üks klient, et ma sätiks piduri suportit. Tõstsin auto üles ja mis ma nägin Sad Piduri suportile oli puuklots vahele pandud ja traadiga vedrupüstaku külge seotud. Sättimine pidi seisnema selle traadi uuesti kinnikeeramises, kuna suport oli alla kukkunud. Igasugusest remondist keelduti kategoorisliselt rahapuuduse tõttu. Ütlesin kundele, et ma lähen nüüd väljakäiku ja kui tagasi tulen, siis lasen auto alla ja ma pole teda siin kunagi näinud.
(28-03-2010, 10:52 AM)motamees Kirjutas: [ -> ]Teine kord palus üks klient, et ma sätiks piduri suportit. Tõstsin auto üles ja mis ma nägin Sad Piduri suportile oli puuklots vahele pandud ja traadiga vedrupüstaku külge seotud. Sättimine pidi seisnema selle traadi uuesti kinnikeeramises, kuna suport oli alla kukkunud. Igasugusest remondist keelduti kategoorisliselt rahapuuduse tõttu. Ütlesin kundele, et ma lähen nüüd väljakäiku ja kui tagasi tulen, siis lasen auto alla ja ma pole teda siin kunagi näinud.


Eestlase põhimõte ongi, et ostame tuliuue limmusiino ja siis lähme uhkeldame linnapeal. Senikaua kuni auto sõidab on kõik ok. KUi remonti vajab, siis otsitakse õlle-Vova naabergaraazist üles ja antakse talle paar "kahest bocki"
Tehku korda.
Teenendusse minek on nagu siberisse minek. Mõelda vaid mida seal mu kullakalli autoga tehakse. Ja millised üüratud remondihinnad ka vastu vaatavad - ma ju kerjus maalt ja hobesega mõtleb auto omanik.
Viimasel ajal kahjuks olen aru saanud tuttavate pealt, et need kes esinduses ikka käivad ja ise näppu ka autole külge ei pane, nende autod sõidavad protsentuaalselt kauem. Ja on palju paremas seisukorras ka 5-10 aasta pärast kui müügi teema tuleb.
Eestlane lihtsalt ei mõtle, et ostaks odavama auto ja jätaks teise poole rahast remondi rahaks aastateks.
See ketaste treimine on nagu "kondoomi lappimine" - minuarvates mõtetu. Samas tüüpilisele eestlasele hädavajalik.
Probleem lihtsalt on selles, et tahetakse palju ise ära teha. Teisalt oma koristaja palgaga ei suudeta hummerit ülal pidada. (palga ja luksuse tase ei ole balansis tahan öelda). Samas ei taheta jumala eest autost liiga kaugel olla. Auto peab olema alati silmaees. (siinjuures vist mõni riputab seinale ka autopildi) Remontimise ajal tahetakse enda rullnoka riietuse ja päikseprillidega näidata suurt tarkust välja. Tegelt hoopis lollust, et kuradi mehaanikud esinduses ei tea autodest midagi stiilis.
B varuosad on ka niimoodi, et miks kuradi pärast sa seda keppi teed, vastupidavus on 0 ja enda elu on hiljem ju ohus. Ok arusaavav, et ostuhetkel on asi odavam, kuid lõpuks ikkagi vahetus plus tööga tuleb asi kallim. Siinjuures jälle isetegijad arvavad vist, et nende tööaeg on 500eeki töötund ja siis hiljem hea teleka ees mõelda, et mõelda vaid ma hoidsin 10k raha remondi pealt kokku jne jne. Aga auto on ikka vana saan.
(28-03-2010, 12:28 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]B varuosad on ka niimoodi, et miks kuradi pärast sa seda keppi teed, vastupidavus on 0 ja enda elu on hiljem ju ohus. Ok arusaavav, et ostuhetkel on asi odavam, kuid lõpuks ikkagi vahetus plus tööga tuleb asi kallim. Siinjuures jälle isetegijad arvavad vist, et nende tööaeg on 500eeki töötund ja siis hiljem hea teleka ees mõelda, et mõelda vaid ma hoidsin 10k raha remondi pealt kokku jne jne. Aga auto on ikka vana saan.
Krt, kas ma loen siit mingit A-osa kummardamist välja või? Liigub muidugi ka saasta. B-osal ja B-osal on teinekord päris suur vahe sees, aga ei ole see asi kindlasti alati nii, et a la 150 kroonine piduriketas vms kuhugile ei kõlba ja selle kasutamine võrreldes A-osaga enesetapp oleks. Enda tehnika all proovitd nii A-d kui B-d. Näiteks nendesamuste 150 kroonistel piduriketastel ja üle 100 krooni maksnud zarniiridel(millel 4-s aasta jookseb) veerev Golf 2 1987a(üks pere liikureist) läbis reedel edukalt puudusteta TÜ. Masin läbinud selle aja jooksul 70 000km mööda eesti kuumaastikke(loe;teid). Autoga ka rinkal käidud ja ei ole hullu midagi juhtunud.
Piduriketta treimisel on minu arust ainult siis mingi mõeldav põhjendus, kui auto all pikalt seisnud ja roostes aga väga vähe pruugitud kettad. Seda muidugi juhul, kui olemas kindla käega treial või seesamune riistapuu, mida teenindustes pruugitakse...
Ja enne selle sammu ettevõtmist tasub tõsiselt alternatiive otsida(mis mõtet maksta treimise eest, kui sama raha või lähedase summa eest saab korraliku uue ketta).
(28-03-2010, 14:41 PM)CORRADOg60 Kirjutas: [ -> ]Krt, kas ma loen siit mingit A-osa kummardamist välja või? Liigub muidugi ka saasta. B-osal ja B-osal on teinekord päris suur vahe sees, aga ei ole see asi kindlasti alati nii, et a la 150 kroonine piduriketas vms kuhugile ei kõlba ja selle kasutamine võrreldes A-osaga enesetapp oleks. Enda tehnika all proovitd nii A-d kui B-d. Näiteks nendesamuste 150 kroonistel piduriketastel ja üle 100 krooni maksnud zarniiridel(millel 4-s aasta jookseb) veerev Golf 2 1987a(üks pere liikureist) läbis reedel edukalt puudusteta TÜ. Masin läbinud selle aja jooksul 70 000km mööda eesti kuumaastikke(loe;teid). Autoga ka rinkal käidud ja ei ole hullu midagi juhtunud.

Need "hästi koostatud pimedate opelid" (loe Golfid) ei ole ju autod.

Olen näinud kuidas b varuosa pask paarituhande km läbimisel ribadeks kukkusid. Ja kuna omanik nõudis garantiid, siis Eesti banaani vabariigis seda ei eksisteeri. KUid ma ei taha eales olla see inimene, kes ajab kuskil mõne inimese alla seetõttu, et ei suuda korralike varuosi autole soetada. Olgu selleks siis pidurikettad, klotsid või hoopis mingid muud kondid veermikus. Samas ok saan aru, et on ka head b varuosa. Kuid kuidas silma järgi seda ära tunda. A varuosa EELIS on just see, et seal liigub vähem paska.

Teisalt siin tuleb ka teine probleem kohe välja su jutus. Kui mingi varuosa ei ole testides nr 1 siis sinusugused ei osta ühtegi a varuosa. Kõik on pask jne jne.
"Mina olen kuningas ja alati peab kõige kõige parem varuosa olema." Pista see mõtlemisviis sinna, kus päikest ei paista. Vihkan juba südamest selliseid raipe tolasid, kes leiavad, et nende mõtlemisviis on kõige parem.
Teeme aga sitast saiia.
See nagu vene autode juures, et cccp on kvaliteedi märk ja sealt läheb teema edasi, et siis oli rohi rohelisem ja naised ilusamad. Sellisest suhtumisest autodesse järeldan ma, et ohutus on eestlasele pohhui. Pääasi et küna perse all oleks ja bocki saaks libistada oma õlises garaazis.

Leian, et mees, kes ei suuda korralike varuosi enda autole osta, sellel peaks koheselt load ära võtma.
Samas noh meil veel arenguruumi on, "Eesti vaeste autojuhtide eliit" pole ju veel Euroopas TOP 5 seas tagantpoolt.

Ülevaatused Eestis - palun luba mul kõvasti naerda. Palju sa viskasid ülevaatuspunktis?? Miks sa arvad eestlased saksast autosid toovad? Seal isegi ülevaatused teevad paremat tööd ja on palju karmimad auto nõuded.
Näita mulle ülevaatust, mis Eestis tõstab silla õhku ja siis igat konti eraldi testib?
KUi auto juba oma raskuse all (tavaliselt 1,5tonni millest 2/3 on esisilla peal) surub igasuguse sarniiri väga suure jõuga kinni. Kui juba niisama saab logistada, kui auto oma raskusega surub, siis juba surmaauto valmis. Ootab vaid kuna laiali laguneb.
Samas siit areneks mõtetu vaidlus, sest igal inimesel on oma arvamus. Lisaks vaesus mõtteviisis annaks kõvasti tunda enamikel vist.
(28-03-2010, 14:41 PM)CORRADOg60 Kirjutas: [ -> ]Piduriketta treimisel on minu arust ainult siis mingi mõeldav põhjendus, kui auto all pikalt seisnud ja roostes aga väga vähe pruugitud kettad. Seda muidugi juhul, kui olemas kindla käega treial või seesamune riistapuu, mida teenindustes pruugitakse...
Ja enne selle sammu ettevõtmist tasub tõsiselt alternatiive otsida(mis mõtet maksta treimise eest, kui sama raha või lähedase summa eest saab korraliku uue ketta).

Kindlasti ei käi see nende autode kohta, millel vahetatakse õli mitu korda aastas (läbisõit+igapäevane kasutus).
On ka (teise eesti) autod millel isegi kahe-kolme aastaga ei keri õlivahetuse kilometraaþi täis. Ja isegi õli ei kiputa iga aasta vahetama. Neil lihtsalt soolvesi roostetab ketta kahe-kolme nädalaga käsipiduriklotside külge ja siis on küll õigustatud isegi kodugaraaþis rooste mahanühkimine. Ei minda sellepärast kuhugi, rahapakk seljas.

Tundub, et siin kõigil palgad riigikogulastega võrdsed, osa inimesi saavad siiski alla keskmise eesti palga. Et siis neil ei tohikski autot olla!
Antud juhul ongi tegemist aastateks riiulile jäänud pea uute ketastega millelt pindmine rooste vaja maha lasta. Püsigem siiski teemas, pole vaja ennast välja elada ja filosofeerida teemal mis on õige ja mis mitte.
(28-03-2010, 15:40 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]...Näita mulle ülevaatust, mis Eestis tõstab silla õhku ja siis igat konti eraldi testib? ...
Ma arvasin, et niiviisi asi käibki. Seal punktis, kus mina käin ülevaatusel tõstetakse ikka sharniirid tungrauaga vabaks ja loksutatakse eraldi. Selleks neil eraldi siinidel tungraud.
...Ja kui sa seda näha tahad, siis mine Kuressaare Metra punkti ülevaatusele.
(28-03-2010, 15:40 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]Need "hästi koostatud pimedate opelid" (loe Golfid) ei ole ju autod.
No kui sa nii ütled. Igal juhul kuradi hästi toimivad normaalselt hooldatud/hoitud isendid.Wink See kõigest üks(vanim) osa mu igapäevaselt liikuvast autopargist.
(28-03-2010, 15:40 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]Olen näinud kuidas b varuosa pask paarituhande km läbimisel ribadeks kukkusid. Ja kuna omanik nõudis garantiid, siis Eesti banaani vabariigis seda ei eksisteeri. KUid ma ei taha eales olla see inimene, kes ajab kuskil mõne inimese alla seetõttu, et ei suuda korralike varuosi autole soetada. Olgu selleks siis pidurikettad, klotsid või hoopis mingid muud kondid veermikus. Samas ok saan aru, et on ka head b varuosa. Kuid kuidas silma järgi seda ära tunda. A varuosa EELIS on just see, et seal liigub vähem paska.
Ise ka igasugust asja näinud, aga ei kipu ühe näite põhjal üldiseid järeldusi tegema. Kuidas ära tunda head osa? Tootja ütleb teinekord nii mõndagi(näiteks paljud valmistavad ka autotehastele originaalosi)- pluss veel tuttavate ja kaasfoorumlaste(ei mõtle sinkohal automoto-t) kogemused selle tootja osadega.
(28-03-2010, 15:40 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]Teisalt siin tuleb ka teine probleem kohe välja su jutus. Kui mingi varuosa ei ole testides nr 1 siis sinusugused ei osta ühtegi a varuosa. Kõik on pask jne jne.
Sorri, panid puusse pisut, kui tean, et seda juppi pole mõtet b-na otsida, siis tuleb vastavat A-osa pruukida. Olgu kriteeriumiks siis väike hinnavahe, B- osa teadaolev kehv kestvus vms.
Rehve ja õli kipun küll testivõitjaid ostma, aga see selleks.Rolleyes
(28-03-2010, 15:40 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]"Mina olen kuningas ja alati peab kõige kõige parem varuosa olema." Pista see mõtlemisviis sinna, kus päikest ei paista. Vihkan juba südamest selliseid raipe tolasid, kes leiavad, et nende mõtlemisviis on kõige parem.
Teeme aga sitast saiia.
Samad sõnad sullegi...Big Grin Ei ole sellist mõtteviisi omateada kuskil propageerinud.
(28-03-2010, 15:40 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ][quote='unimüts' pid='245175' dateline='1269780050']
Leian, et mees, kes ei suuda korralike varuosi enda autole osta, sellel peaks koheselt load ära võtma.
Kui see "korralik" osa on ainult A- osa, siis tuleks vist 90% mitte tehasegarantii all olevate vanemate masinate omanikke lubadetta jätta...
(28-03-2010, 15:40 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]Ülevaatused Eestis - palun luba mul kõvasti naerda. Palju sa viskasid ülevaatuspunktis??
Sa nüüd kindlasti ei usu, aga pole seal kunagi midagi "visanud" Või on (sul) nii kombeks?
(28-03-2010, 15:40 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]Näita mulle ülevaatust, mis Eestis tõstab silla õhku ja siis igat konti eraldi testib?

Ei oska näpuga näidata. Pole ausalt öeldes vaadanud. Silla kontroll kuulub igal autol ka hooldeprogrammi(kui seda korralikult tehakse muidugi). Enda masinad(isklikud, mitte tööautod) käivad korra 10 000 km jooksul tõstukil kindlasti. Ja ise logistan kõik liigendid jms läbi. Ja kui mulle seal miski ei meeldi, saab kohe uue tüki. Seda iga autoga muidugi ei tehta...

Vabandust teemavälise pärast... Ei suutnud end taltsutada...
(28-03-2010, 12:28 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]B varuosad on ka niimoodi, et miks kuradi pärast sa seda keppi teed, vastupidavus on 0 ja enda elu on hiljem ju ohus. Ok arusaavav, et ostuhetkel on asi odavam, kuid lõpuks ikkagi vahetus plus tööga tuleb asi kallim. Siinjuures jälle isetegijad arvavad vist, et nende tööaeg on 500eeki töötund ja siis hiljem hea teleka ees mõelda, et mõelda vaid ma hoidsin 10k raha remondi pealt kokku jne jne. Aga auto on ikka vana saan.

ammu pole olnud au sellist lolli lahmimist lugeda. mine ja osta siis näiteks bmw-le esindusest a-varuosi hinnaga n. teine inimene läheb ostab Lemförderit või Bilsteini, osakood on sama ainult bmw märk on relakaga maha nüsitud ja hind on n/2. ja kui ma ikka ise nt. piduriklotsid ära vahetan, siis olengi selle vahetuse raha kokku hoidnud. ja sõidan vana saaniga edasi
Soovitan" unimütsil "enam peale mitte võtta-paistab juba välja.Nii lolli juttu pole tükk aega lugenud.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8