automoto.ee foorumid

Ma jagaks oma kogemusi, kui uskumatult lihtne on liimitud esiklaasi eemaldamine autolt, kasutades trossiga saagimist (5 minutit tsingitud trossiga saagimist ja ongi liimitud esiklaas tervena käes).

Probleem: mingi romu küljes on terve esiklaas, kuid klaasifirmad tahavad ligi tuhat eek saada liimitud esiklaasi maha võtmise eest - sonitakse mingitest spets klaasinugadest ja erilistest trossidest, ehk jäetakse sihilikult mulje, justkui oleks liimitud esiklaasi eemaldamine midagi väga keerulist.

Vaja läheb vaid 1mm läbimõõduga tsingitud trossi 2 meetrit (ehituspoes alla 5 eek meeter, ehk kokku alla 10 eek) ja tavalist kipsinuga, mida müüakse igas ehituspoes mõnekümne eek eest.

Kõigepealt tuleks eemaldada välised iluliistud esiklaasi ümbert (kui nad on) ja kojamehe ümbruse plastosa - seejärel salongis olevad plastosad ja polstrid, mis puutuvad vastu esiklaasi (muidu ei pääse esiklaasile seestpoolt ligi ja tross närib plastile-polstrile sisse).

Esmalt tuleb tross vanast liimist läbi saada - foorumites on soovitatud kruvikeerajaga tross vanast liimist läbi suruda, kuid see teeb klaasile mõra (katsetage oma oskusi esmalt vana katkise esiklaasi peal, mis niikunii läheb vahetusse).

Kui aga kipsinoaga lõigata 30cm pikkuselt (või pikemalt) vana liim läbi (nii paindub esiklaas piisavalt, et tross läbi mahuks ilma mõra tekitamata), siis läheb tross ilusti august läbi (tross U-kujuliselt kööginoa otsaga august läbi lükata) ja edasi saab juba trossiga lõigata.
Kipsinoaga võiks augu lõigata kaassõitja poolsel küljel oleva vana liimi sisse (ülal jääb lae polster ette, all jääb armatuurlaud ette, juhi poolne külg pole hea, kuna üliharva tuleva mõra tõttu ei saa ülevaatuselt läbi - seega on kaassõitja poolne külg kõige sobilikum).

Kui 1mm läbimõõduga tross on vana liimi vahelt läbi saadud, siis tuleb "saagima" hakata: üks saagija on salongis (tõmbab vaid trossi tagasi, kuid ei suru eriti), teine saagija on väljas (välja tõmmates hoiab trossi pinges ja surub) - tross on V kujuliselt lahtilõikamata liimiosa poole (nii lõikab uskumatult hästi) - kui tross läheb kuumaks ja hakkab kärssama, siis kerida trossi veidi edasi - igatahes on nii 5 minutiga liimitud esiklaas trossiga "lahti saetud" ja esiklaas käes.

Ma lõikasin esmalt kaassõitja poolse külje peal liimi sisse kipsinoaga 30cm pikkuse augu - seejärel lükkasin augu keskelt kööginoa otsaga trossi U-kujliselt läbi - seejärel saagisin trossiga kaassõitja poolt ülesse välja ja 20 cm kaassõitja poolset ülemist osa (nii jääb viimane lõikekoht üles, mis hoiab ära klaasi murdumise viimasel hetkel) - seejärel hakkasin kaassõitja poolsest küljest alla saagima, saagisn alumise osa, tulin juhi poolset külge pidi üles, ning saagisin ülemise osa läbi - oligi esiklaas 5 minutiga käes.

Nüüd, kus esiklaas on käes, võiks kipsinoaga lõigata esiklaasi küljes oleva musta värvi kummi meenutava vana klaasiliimi kihi ühtlase paksuse peale (1-2 mm paksuseks) - samuti lõigata kipsinoaga auto kere küljes olev vana klaasiliimi kihti ühtlaseks (1-2 mm paksuseks) - klaasiliimi kihi paksus on ligi 6 mm, nii (2-4 mm liimi vanast ajast olemas) kulub kokku liimimiseks vähem klaasiliimi või silikoni.

Aga sellest pole ma aru saanud, miks kasutatakse üle 100 eek tuub maksvat kallist klaasiliimi, mitte aga ehituspoes müüdavat mõnikümmend eek tuub maksvat musta silikoni - näiteks WC-pott kinnitatakse tänapäeval vannitoa põranda külge ainult silikoni abil (kuivamisaeg 24 tundi) ilma kruvide-poltideta - esiklaas, mis toetub palju suurema pindalaga kui WC-pott peaks silikoniga piisavalt tugevalt kinni jääma.


Kokkuvõtteks: igaüks peaks saama hakkama esiklaasi ära võtmisega (kasutades vaid ehituspoes müüdavat tsingitud trossi ja kipsinuga), ning tagasi liimimisega (kasutades ehituspoes müüdavat silikoni) - nii oleks matrjalide kulu esiklaasi mahavõtmisel ja tagasi panemisel alla 100 eek.

(20-04-2010, 01:17 AM)xyzwt Kirjutas: [ -> ]Aga sellest pole ma aru saanud, miks kasutatakse üle 100 eek tuub maksvat kallist klaasiliimi, mitte aga ehituspoes müüdavat mõnikümmend eek tuub maksvat musta silikoni - näiteks WC-pott kinnitatakse tänapäeval vannitoa põranda külge ainult silikoni abil (kuivamisaeg 24 tundi) ilma kruvide-poltideta - esiklaas, mis toetub palju suurema pindalaga kui WC-pott peaks silikoniga piisavalt tugevalt kinni jääma. ...

Vastuse sellele saad siis kui näed mõnd uuemat autot, mis üle katuse käinud. Näiteks tooks uued bussid, millel klaasiring on oluliseks osaks kere kandekonstruktsioonist. Liimitakse seal klaase mitte enam 100 kroonise liimiga, vaid oluliselt kõvemate ja kordades kallimate materjalidega.

Kahjuks ei näe autokonstruktorid ette , et trossiga imelihtsalt klaasi eest saaks lõigata. Ega nad ei peagi sellele mõtlema muidugi!
Oli juhus Honda Accord Aeroteci tagaluugi klaasi eraldamisega, et tagaluuk " üles lüüa" Nimelt klaasi alumise ääre lõikamisel jäid ette kahes kohas mingid punnid, oli vist klaasipesu või kojamees ja teiseks oli klaas süvises, nii et tross käis kogu aeg vastu plekki Kuid töö sai siiski tehtud, küll mitte 5 minutiga.

Nüüd järele mõeldes ei kasutanud ma mitte trossi, vaid hoopis terastraati, 0,25 mm mudellennuki ohjatraati !

(20-04-2010, 01:17 AM)xyzwt Kirjutas: [ -> ]klaasiliimi kihi paksus on ligi 6 mm, nii (2-4 mm liimi vanast ajast olemas) kulub kokku liimimiseks vähem klaasiliimi või silikoni.

Iga liimikihi paksusel on oma põhjus. Ma ei tea ühtegi liimi, mille kasutamisjuhendis poleks sõnu "puhastage pinnad vanad liimist ja..."

(20-04-2010, 01:17 AM)xyzwt Kirjutas: [ -> ]miks kasutatakse üle 100 eek tuub maksvat kallist klaasiliimi, mitte aga ehituspoes müüdavat mõnikümmend eek tuub maksvat musta silikoni

Kasutatav mögin peaks taluma nii suvel päikese käes parkimisel kui talvel sõidu ajal esinevaid temperatuure.

Jutu põhipointiga, et igat tööd tasub ise proovida ja "vinged spetsriistad" saab saja krooni eest kombineerida, olen muidugi nõus.

Ja ongi spetsnoad ja lõikamistraadid!

Klaasid on margiti ju kah erinevad. Mõnel palju liimi vahel ja mõni on peaaegu, et täitsa vastu auto klaasiava surutud. Tavalise nn. säästutrossiga ei pruugi ka klaasi elusalt kätte saada. Spetsguna ongi selleks otstarbeks, et klaasile vahe sisse lõigata. Seda isegi siis, kui klaas on väga vastu kereosa. Noa terad on L-tähe kujulised ja erineva pikkusega. Tera pikkused olenevad klaasi liimipinna laiusest.

Lõiketraadist niipalju, et see säästutross võib sul klaasile pingeid tekitada ja neid plastik punne ei ole kah lihtne läbi saagida sellega. Töökojas kasutame 4-kandilist lõiketraati. Sellega saab lihtsalt ja ilma suurema jebimiseta klaasi maha lõigata.

Valdavalt on 5-20 aasta vanustel autodel esiklaasi liimikihi paksus 4-6 mm, mida saab tavalise kipsinoaga edukalt lõigata ja seejärel tavalise ehituspoe tsingitud 1 mm trossiga edasi saagida.
Võimalik, et mõnedel uutel autodel (ainult klaasist välispinnaga bussid) on liimikihi paksus õhem ja siis peab spetsiaalnuga kasutama - kuid reeglina ei vedele nii uusi autosid seina ääres varuosa doonoritena (isegi aastate pärast, kui selliseid õnnetusi rohkem hakkab olema pole neist kasu: peale avariid või tulekahju on neil kõik "tugevalt kinnitatud" klaasid katki).

Silikoni kahjuks räägib pikem kuivamisaeg (24 tundi) võrreldes spetsiaalse esiklaasi liimiga (1-2 tundi).
Samas on 310ml silikoni tuub oluliselt odavam (ehituspoodides ligi 40 eek), kui spetsiaalne esiklaasi liimi tuub (automaailmas ligi 160 eek).

Samuti pole mõtet vana esiklaasi liimi jäänust "maani maha" lõigata (mis sest, et kasutusõpetus nii soovitab), vaid jätta 1-2 mm vana klaasiliimi alles (nii vana esiklaasi ja auto külge) - nii tuleb 1 tuubi aknaliimiga esiklaasi kohta kindlalt välja.

Kui mahalõikamise kohta mul mingeid kommentaare pole, peale ettevaatuse - trossiga on lihtne autokeret või polstrit vigastada, siis liimide kohta käivaga ei saa nõustuda.

Oled sa kindel, et see odavam moos endise liimiga heanaaberlikult läbi saab? Mina väga kindel ei julgeks olla. Temperatuuri kõikumine, UVkiirgus, mehhaanilised pinged - kõike seda peab too õnnetu liim üle elama. Ning kui liites on peale metall-liim-klaas kontakti veel vana liimi kihid, siis on üsna küsitav selle liite stabiilsus.
Samas võib see liide olla väga pädev, lihtsalt kindust ei ole.

Ehk külavahel kärutamise autol on üsna savi, kui klaas ühel hetkel eest kukub. Selle võib liigitada loomuliku kao alla. Aga pereautol ei taha ma küll klaasi eestkukkumisega riskida...

See liimiteema- soovitan siiski jätkuvalt kasutada spetsiaalselt autodele mõeldud vahendeid. Enamus ehituspoes müüdavaid silikoone on happelised. Kuidas erinevad happed autokerele mõjuvad, seda võite ise nuputada. Igatahes ei ole see midagi positiivset. Teiseks on klaasiliimiga ette nähtud ka spets krunt või aktivaator, ilma milleta klaas liimi küljest mõne aja pärast irdub. Suvalise silikooniga juhtub see veel eriti kiiresti.
Vana klaasiga on muidugi lihtsam. Õhuke liimikiht mis klaasile jääb, käid lahusti või bensiiniga üle ja liimiga nakkumine on garanteeritud.
Aga muidu- julge pealehakkamine on pool võitu!!!

ÄÄrmiselt rumal jutt,et lähen võtan poest paarkend eeku maksva silikooni tuubi ja küll see klaas ka ette saab!!!! Auto klaaside liimidele on väga ranged ja kõrged nõudmised ja neid ei asenda mitte ükski silikoon´-liim. Ise tegelen Teroson toodetega ja antud toodetel on väga üksipulgi välja toodud kõik andmed ja nõudmised mida ta täidab.On see siis mõni vanem või uuem auto aga on klaase,milledel on antennid ja muud seadmed klaaside küljes või sellega ühendatud, ja kui nüüd juhtub,et klaasiliim,mis juhib elektrit,isegi vähesel määral,mis siis juhtub???? On su raadio või või gps omadega õhtal,nii et vaadake enne,millega liimime. Esiklaasidega on ju ka see värk,et kui avarii juhtub tulema ei tohi see eest ära lennata!!! Trossijutu kohta võiks pikemalt rääkida,aga siin on targad mehed koos,mis siin ikka muliseda.aga kui täpsemaid küsimusi siis Palun!!!

Selle silikooniga liimimise võib tõsta JAAN TATIKA alla.
Järgmisena loeme, kuidas ehituspahtli ja kipsiga eeltööd autol teha?

Silikon jääb piisavalt tugevalt vana klaasiliimi külge kinni.

Ma tegin "loomkatse" ja lasin vana klaasi küljes oleva klaasiliimi riba peale silikoni - kui silikon järgmine päev ära kuivanud oli, siis tuli 1cm laiuse silikonriba "ära tirimiseks" kasutada ligikaudu 10 kg suurust jõudu - seega hoiab 1 jooksev cm silikoni aknaklaasi kinni jõuga 10 kg.
Esiklaasi ümbermõõt on 300 - 500 cm, seega tuleks silikoniga liimitud esiklaasi eemaldamiseks kasutada jõudu 3000 - 5000 kg.

Esiklaas kaalub ligi 20 kg - äkilisel pidurdusel on 1 kordne ülekoormus, ehk esiklaas kaaluks 40 kg - laupkokkupõrkes on 50 kordne ülekoormus, ehk esiklaas kaaluks 1000 kg - seega ei tuleks silikoniga liimitud esiklaas ka laupkokkupõrkes eest ära (arvutuste põhjal).

Kui vana klaasiliim klaasilt täiesti eemaldada, siis silikon ei jää eriti tugevalt klaasi külge - kuid vana klaasiliimi külge jääb silikon väga hästi - seepärast ma muudkui korrutan, et jätke vana klaasiliim 1-2 mm paksuse kihina akna ja auto külge - nii ei oma silikoni happelisus-aluselisus mingit tähtsust, kuna klaasiliim on all.

Tegelikult polegi see silikon versus aknaliim vaidlus nii väga tähtis, kuna hinnavahe pole teab mis suur (40 eek versus 160 eek) - samas "erilistele koonerdajatele" sobiks ka silikon kuidagi.

Väike OT ja ehk tähenärimise alla käiv, aga jõudu mitte üks teps kilogrammides ei mõõdeta

(20-04-2010, 23:16 PM)Timm Kirjutas: [ -> ]Väike OT ja ehk tähenärimise alla käiv, aga jõudu mitte üks teps kilogrammides ei mõõdeta

Puudad, naelad ja hobujõud oleks täpsemad, suupärasemad ja keskmisele eestlasele arusaadavamad. Eriti sobiks viimane vanatehnikafoorumisse oma muinsushõngu tõttu.
Häbiasi selle hobujõuga viimased aastakümned, isegi hobuse sitta ei leia rentslist, rääkimata ratsahobese omast.
Elagu hobujõud jõu etalonina rantsuse päälinnas!
Vabandused kui teemast mööda läits.

(20-04-2010, 22:47 PM)xyzwt Kirjutas: [ -> ]Silikon jääb piisavalt tugevalt vana klaasiliimi külge kinni.

Ma tegin "loomkatse" ja lasin vana klaasi küljes oleva klaasiliimi riba peale silikoni - kui silikon järgmine päev ära kuivanud oli, siis tuli 1cm laiuse silikonriba "ära tirimiseks" kasutada ligikaudu 10 kg suurust jõudu - seega hoiab 1 jooksev cm silikoni aknaklaasi kinni jõuga 10 kg.
Esiklaasi ümbermõõt on 300 - 500 cm, seega tuleks silikoniga liimitud esiklaasi eemaldamiseks kasutada jõudu 3000 - 5000 kg.

Keegi võiks tuua siia juurde välja ka vastava näitaja spets klaasiliimi puhul. Kaldun arvama, et tripleks klaas ei tohiks liimliitest lahti tulla avarii korral ka siis, kui sinna vastu lendavad autos olevad esemed või turvavööta eesistujad. Ennemini peaks andma järgi klaaside vahel olev kile. Seega liimist mis heal juhul hoiab ees ainult klaasi ennast jääb nagu natuke väheks. Mis puutub klaasi eest ärasaamisse, siis trossiga saagimist ka ise praktiseeritud. Siiski esiklaasi olen lasknud senimaani vahetada ikkagi spetsialistidel. Esiteks ei leia mõtet vana kriibitud klaasi paigaldamisel ja teiseks kuna on juhtunud et liimimisel tekitud pingete tagajärjel on klaasi tulnud sisse mõra, siis ise liimides oleksin pidanud omast rahakotist uue klaasi ostma ja kokku oleksin hävinud rohkem kui loodetud kokkuhoid.

Superattack on ka üks tugev liim. Seesama mida aegajalt teles reklaamitakse ja millega võsapets peaaegu et lakke liimiti. Naabri-Volli kah
kiitis, et hirmus hästi mätsib. Aga oma peeglikanna murega tuli ikkagi minu juurde. Karesta ja töötle pindu kuidas tahad, no ei seisa klaasi küljes raip. Niikaua kui auto garaazis seisab pole probleemi. Aga sõitma minnes on peegel paari kilomeetri järel süles. Püüdsin siis selgeks teha, et vibratsioon ja teeaugud raputavad peeglikanna klaasi küljest lahti, kuna attack pole päris selle jaoks mõeldud. Kasutatakse spets kahekomponendilist liimi. Volli ei uskunud. Attack pidi parim olema, telekas ju räägiti... Noh jah, mis seal ikka vaielda. Panin siis kahekomponendilist ja peegel seisab siiamaani. Selle silikooni, mida siin ülistatakse, ja klaasiliimi vahele võib umbes sama paraleeli tõmmata.