Selline õhusolevate siseäärtega 64 cm diameetriga esirehv ongi vist rantmantlile loodud. Õnneks tinamennikuga seest üle maalitud. Ventiiliauk11,5 mm, rehv lai 39mm, randivahe 22mm, 18+18 kodarat. Siis lammutasin laiali sepa kokkuneeditud erinevad asjad: viieharulise hammasrattakinnitusega vändavõllile( et pedaalikumm alles hästi elastne, siis peab üsna uuest ajast olema) oli omatehtud vahekettaga kuidagi needitud 52 hambaga hammasratas. Hammaka siseava 56 mm, 74mm`ni sisemisse külge ca 2mm sügavune rant treitud ja selles ringis 24 auku. Keti samm 16 mm kanti. Kas ei ole viimati mõne abimootoriga liikuri tagatähik hoopis ja kodarapead istusid 24 auku- tsentreeris, fikseeris nii?
![[Pilt: jalgratta%20hammasr.jne.JPG]](http://lh5.ggpht.com/_I2KOLdRDwlU/THlVYZO6o8I/AAAAAAAAARc/HaVs5q-tS0U/s512/jalgratta%20hammasr.jne.JPG)
Ei noh, tore leid!
Ketiratas siiski jalgratta väntade küljest. oli vanemal ajal osadel firmadel selline paljuauguline kinnitusviis, kuidas täpselt kinnitus - mina ei oska öelda. Keti samm 5/8 " oli ka varemalt tihti kasutusel jalgratastel.
Velg jah haak- e. rantmantli oma, pole kunagi neid mõõtnud ja hetkel mõõte kommenterida ei oska. Oleks võinud veel huvi pärast vaadata rummul olevaid kirju/logosid...
(30-08-2010, 11:50 AM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]... 52 hambaga hammasratas. Hammaka siseava 56 mm, 74mm`ni sisemisse külge ca 2mm sügavune rant treitud ja selles ringis 24 auku. Keti samm 16 mm kanti. Kas ei ole viimati mõne abimootoriga liikuri tagatähik hoopis ja kodarapead istusid 24 auku- tsentreeris, fikseeris nii?
1910-20ndatele aastatele tüüpiline jalgratta ketiratas. 16 mm peaks üheselt viitama 5/8" sammuga ketile, mis oli tollal 1/2" sammu kõrval masslevinud ja hiljem, alates 1920ndate lõpuosast unarusse jäi.