automoto.ee foorumid

Täisversioon: grafiitmäärdest ja kasutamisest
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
13iisab kommentaar: käesoleb teema kasavas välja Lada väljalaskekolletori teemast ja grafiitmäärde-jutt sai siia liigutatud.

---
Janka:
Grafiitmääre selleks nüüd küll ei kõlba.
Soovitan vasemääret.

Grafiitmääre:
Plastne määre (GOST 3333-80) raskelt koormatud hõõrduvatele sõlmedele (lahtised hammasrattad, keermesliitmed, lehtvedrud jne.) Lubatud töötemp -20 kuni +60C.

Vasemääre:
Suure vasesisaldusega, kuumakindel, hästi voolu juhtiv monteerimisaerosool.
Pärast orgaaniliste vedeldajate aurustumist (mõne minuti jooksul peale pihustamist) jätab pinnale tiheda pastataolise kihi, mis kaitseb korrosiooni eest ja on vastupidav veele, hapetele ja sooladele ning talub temperatuurikõikumisi –40`C kuni +1100`C.


Nunuhh...
(22-09-2010, 22:19 PM)Janka Kirjutas: [ -> ]Grafiitmääre selleks nüüd küll ei kõlba.
Soovitan vasemääret.

Grafiitmääre:
Plastne määre (GOST 3333-80) raskelt koormatud hõõrduvatele sõlmedele (lahtised hammasrattad, keermesliitmed, lehtvedrud jne.) Lubatud töötemp -20 kuni +60C.

Vasemääre:
Suure vasesisaldusega, kuumakindel, hästi voolu juhtiv monteerimisaerosool.
Pärast orgaaniliste vedeldajate aurustumist (mõne minuti jooksul peale pihustamist) jätab pinnale tiheda pastataolise kihi, mis kaitseb korrosiooni eest ja on vastupidav veele, hapetele ja sooladele ning talub temperatuurikõikumisi –40`C kuni +1100`C.


Nunuhh...

Tore,et meil selline vasemääre saada on.Nagu ma aru saan,kardab eelkirjutaja grafiitmäärde temperatuuriomadusi.Tühja sest kraamist,mis ära kärssab,kuid grafiit ei kao vindi vahelt kuskile.Ise olen seda aastaid kasutanud ja pole alt vedanud.Ja pealegi pole vaja mul seda vasemääret ennem osta,kui tünn nurgast otsa saab...
huvitavad faktid - aga on "grafiitmäärde" definitsioon ikka õige? Praktikas on temast küll kuumades kohtades (kollektoripoldid, plokikaanetihendid) abi. Teisalt ei ole tema töö seal mitte määrimine vaid "olemine". Ehk siis kas jutt on ehk eri omadustest - et kõrgel temperatuuril kaovad lihtsalt tema määrdeomadused - jahtudes taastub aga algne olukord (st ta on "paks õli")?

Teet,
hämmingus...
(22-09-2010, 23:44 PM)13piisab Kirjutas: [ -> ]... Praktikas on temast küll kuumades kohtades (kollektoripoldid, plokikaanetihendid) abi...
Tegelikult on ju Jankal õigus grafiitmäärde kasutamisest. Teisalt jälle kasutati garafiitmääret mittesihipäraselt ja tänapäeval täiesti kummalisteks otstarveteks.
Kuumas asuvatele poltidele pandi teda ainult grafiidi (kõrge kuumataluvus) pärast. Sama edukalt oleks võinud sinna panna grafiidi pulbrit. Ju siis seda polnud nii käepärast saada. Tean ühte meest, kes "joonistas" hariliku pliiatasiga iga kord pirni sokli üle. Pirnid kippusid pesasse kinni jääma.
Plokikaane tihenditele pandi teda hoopis kummalisel eesmärgil - pärast oli kaant lihtsam demonteerida ja tihend jäi terveks. Tervet tihendit aga kasutati uuesti. Siin läks käiku grafiidi libestavad omadused.
See oli see aeg, kus midagi polnd saada. Nüüd kasutan ma kollektori poltidele igal juhul vasemääret ja plokikaanetihendi panen ilma määrdeta kokku.
(22-09-2010, 22:19 PM)Janka Kirjutas: [ -> ]Grafiitmääre selleks nüüd küll ei kõlba.
Soovitan vasemääret.
Öelda nüüd kohe, et ei kõlba...Noored vihased mehed TEAVAD ! Vana kooli meeste praktikas järgiproovitud nipid sellest ajast, kui tuli nuputada, kuidas asi ära teha, kõlbavad ikka küll! Iseasi on muidugi, kui nüüd uued vahendid-materjalid turule on ilmunud, eks igaüks kasutagu seda, mis käepärast on või rahakott kannatab.
Kes oskab aga välja pakkuda praegu müügiloleva korrosioonitõrjevahendi, mis asendaks vanasti DDR- s toodetud grafiitõli ?
Grafiitmääret sai ka siin plokikaane tihendite peale määritud.Seda selleks,et järgmine kord sama tihendiga uuesti kaane tagasi saaks. See jutt ka vist paika ei pea-iga kord kui plokikaant maha võtad,pead uue tihendi panema.Vähemalt endal jamasid polnud.
Kuna tünn nurgas, siis sai seda kraami pandud veel MTZ-52 esisilla külgülekandesse ja samuti nurkreduktoritesse.Peoga tõmbasid määret korpuse sisse ja hiljem valasin õli juurde.Peale seda kadus see õli sirisemine ära.Ma arvan seda,et sinna reduktoritesse sobiks ka muu määre koos õliga-Litol-24 või Solidool.Asi lihtsalt praktiline. Nüüd mõni järsku arvab,et mis talvel saab.See ka järgi proovitud.Kõik toimib.Natuke sõidad ja asi läheb vedelaks.
Huvitav, kas me kõik siin arutame ikka sama grafiitmäärde kohta? Nimelt asi selles, et kunagi sõber pani enda Jawa 634 tagarattalaagrid (uued) ka kokku grafiitmäärdega. Kaks nädalat hiljem olid need laagrid omadega läbi - ometigi olid tðehhi laagrid ja mitte venelased.
See aga selleks.

Seda grafiitmääret mis mul on, panen ma igale poldikesele-mutrikesele, mida pärast võib-olla enam lahti ei pruugi saada. Nt. tuletoru poldid, kollektoripoldid, vedrukammitsad jpmt. Siiamaani on need ka alati pärast lahti tulnud. Pärast hiljutist plokikaane eemaldamist relekaga - ei jäta ma enam mitte kunagi ka plokikaane polte selle määrdega kokku määrimast ja tihendit samuti. Vana tihendit tagasi ju ei pane aga kui on kümnekonna või rohkema aasta pärast vaja kaant maha võtta - siis muidu küll enam ei saa. Kahjuks pole siin arvutis pilti Gazi kaanest, mis tuli tükk haaval eemaldada, sest oli nii kinni ussitanud. Ometigi oli mootor olnud täiesti korralikes tingimustesRolleyes
Minu poolest võite oma vasemääret toppida kuhu tahate - mina olen grafiidimees, kogemused on lihtsalt ülimalt positiivsed. Samamoodi niikaua kui Talupoeg, kavatsen ma seda kasutada, pärast seda võime vaadata seda vasemääret. Eks natuke sarkasmi-irooniat läks üleliia ka nüüd. Võiksite siis valgustada, kui lihtsal nt. 10 aastat töötanud mootoril tuletoru poldid lahti keeravad selle vasemäärde kasutamise korral. Kas keerab tavalise silmusega lahti? Või tuleb padrunit kasutada, koos korraliku sabaga? Võrdlusmomendid ja näited aitaksid teemale kaasa. Grafiiti aga ärge maha nüüd küll tehkeSmile
Grafiitõli olevat mingi aeg Volga poes olnud aga ise kinnitada ei julge. Oma silm kuningas pole olnud.
Jaksu mehed! Ütleks ka sõna sekka. Grafiitmääret võiks kasutada tõesti ainult temas sisalduva grafiidi, mitte määrimisomaduste pärast, vee ja õhuga kokkupuutuvates kohtades on tema nõrkuseks mahapestavus. Kiiresti pöörlevatesse laagritesse pole ka seda mõistlik panna nagu praktikas selgunud on (paar posti ülalpool). Püsikiirusliigendid, rooliotsad, ðarniirid, lehtvedrud, spindlid jms. soovitan määrida tänapäevase spets määrdega, omadused on kõrgelt üle grafiitmäärdest, oma kogemus on pikaaegsele Volgade remondile tuginev.
Tere
Ei ole küll teema kohane, aga teemas oli piisavalt juttu väljalaske poltidest, mutritest, otsustasin ka sõna sekka öelda.Kuna tegelen natuke turbode remondiga, siis kasutan väljalaske juures roostevabu polte mutreid.Tikkpoldid teen roostevaba materjalist.
Mingil määral saab kuumuskindlaid tikkpolte ja mutreid autopoodidest aga need on eri markidel erinevast materjalist (soovitan kontrollida magnetiga).Meie poldikauplused ei tea kuumuskindlatest poltidest, mutritest midagi (vähemalt Tartus).
Kuna ma olen nüüd jõudnud grafiitmääret siit ja sealtpoolt kiita,kirjutaksin nüüd sellest,milleks see üldse ei kõlba.
Ennem mainisin,et seda tuleb vindi vahele määrida.Kui tahate,et küünlad kergelt maha tulevad,pange sinna ka.Aga siis peate sellega arvestama,et grafiit juhib hästi elektrit edasi.Näpud on ka ju pisut määrdega koos,algul keerate küünalt näppudega ja ongi jamad tulemas.Nimelt hakkab mootor jupsima.Kõik silindrid ei tööta enam korralikult.Hakkate meeleheitlikult viga otsima,kuid ei leia-kui ei tea.Siis kukute küünlaid vahetama ja lõpuks kui juba täiesti läbi olete,kukute sumbutajat süüdistama...
Kuulsin vanasti,et sedasi tehti "heale" sõbrale üllatus.Tõmmati küünaldel piibud maha,tehti näpukesed grafiitmäärdega kokku ja libistati õrnalt üle portselani.Tulemus oli hea.Mootor ei käinud enam korralikult.Sõber muidugi hädas ja tööd kui palju...
NB.Ärge seda kodus proovige!