automoto.ee foorumid

Ausalt öeldes olen elektri alal tume junn, aga äkki leidub siin m6ni heledam. Tegu sellega, et tahan teha motikaka spidokale taustavalgustust LED-idega. Nii palju kui olen aru saanud(testinud) on vaja juurde lisada takisti, mis ei lase LED-idel suure vooluga läbi kärsata. Minu küsimus nüüd kui ma tahan panna vooluringi mitu LED-i(antud juhul 3), kas tuleb iga kohta panna ka takisti(kahtlane)? Tegin ühe primitiivse skeemi, kommenteerige palun kas see on korrektne:

sea ei oska kommenteerida, aga igalpool, kus ma näinud olen, on igal LED`l oma takisti, võid ju panna ka 4 ledi ja jadamisi kaks ja kaks, nii jaguneb kommalegi LED`le 3V.

Lauri

Ei ole elektri alal tugev, aga kui takisti üles ütleb on kolm lampi ka õhtal (jadaühendus). Kui igal oma takisti (rööpühendus), pääseb odavamalt. Iseasi kallid need lambikesed on? Võib-olla pole mingit vahet.

Need LED-id pole õnneks väga kallid. Ainuke jama on selles, et pärast peab uuesti tinutama hakkama kui nad läbi põlevad.

Aga muidu jah ühendatakse need jadamisi Nt +(klemm)-takisti-LED1-LED2-lLED3- lüliti - (-klemm)
Su joonisel on igal LED-il eraldi \"-\" Ühenda kõik jadamisi.

Veel seda, et takistid muudavad neid läbiva liigse elektri soojuseks. Ja seda kui palju ta piirab elektri kulgu näitavad takisti peal olevad erivärvilised triibud.
Kusagil netis oli ka triipude järgi takistusvõime arvutamise progre. Kui üles leian siis annan teada. Siis pole vaja ilmaasjata LED-e läbi lasta :rull
Kui ühendada takisteid mitu ja jadamisi, siis moodustub kogutakistussummaks kõikide takistite takistuse summa (R=R1+R2+R3...) :yes


Võib tunduda segane, a kui vaja seletan uuesti

ei ole ainult triipudega minumeelest.... rohkem on nagu numbritega se asi seletatud... aaga mul kusagil peaks olema se takistite värvkoodi leheke.... kui ma ta ainult siit segadusest üles ka veel leiaks

Ei ole vaja panna mingisugust takistit. Paned lihtsalt kolm LEDi jadamisi (järjestikku) Võibolla on ka teistsuguseid olemas siis tuleb lihtsalt teine arv jadamisi. Küsi sealt kust (kuskohast) ostad mitu volti üks led kannatab ja siis niipalju järjest et oma voldid kätte saad. Pead aga jälgima et LEDid oleks ühtepidi. Teistpidi nad voolu läbi ei lase.
Spidoka valgustuseks ei tasu neid panna. Eriti mootorrattalr. Ma panin oma vana K750le ja ei näe sel pimedas midagi. No enne pole midagi olnud siis nüüd küll parem. Sõidu ajal pimedas tavaliselt klaas udune ja kui klaasi eest tõstad siis silmad märjad ja valgus ikka nõrk selle jaoks.
Mootorrattale olen aga kontrolllampide asemel neid küll kasutanud. Seal väga edulised.

pole küll auto teema, aga jätkaks LED saagat siin. nimelt põlesid parktule pirnid läbi ning tahaks natukene eksperimenteerida. kas keegi on siit oma autole LED parktulede asemele pannud? mingit pornograafiat aretada oleks ülilihtne, aga kas müüakse kusagil ka selliseid \"pesadega\" LED\'e? ei ole eriti pädev elektri alal samuti ühesõnaga tahaks nii teha, et muidu on LED parktuled sees, kui keegi kobisema tuleb, siis võtan selle lihtsalt küljest ära ja saan kohe installida tavalise pirni asemele. st siis et kuidas saaks praeguse parktule pirni pesale külge panna LED\'i junnu nii et välimus esteetiline jääks ja et saaks vajadusel LED junnukese lihtsalt pistiku küljest ära võtta... sai keeruline väheke, aga kes teinud ja samal teemal mõelnud, see teab.

U.

Natuke LED-i juttu, niipalju kui minu elektroonikaalane haritus seda lubab.
LED-ide puhul pole niiväga jutt sellest \'mitu volti kannatab\' vaid rohkem mitu milliamprit temast läbi võib minna. Tavalised LED-id on umbes 20-40mA ja nn. super-bright (eriti erksad siis) nii 100-400mA. Konkreetse dioodi max. lubatud voolu leiab kataloogist tüübikoodi alusel.

Loomulikult on LED-idel pingelang (mis voolust muide eriti ei sõltu, seetõttu on valgusdiood päris hea väikese vooli stabikas) mis sõltub kiiratava valguse lainepikkusest - punase otsa LED-i pingelang on veidi üle 1V ja sinise otsa omad kuni 5V. Valgusdiood on küll nagu diood (juhib voolu vaid ühtepidi) kuid vastupinget minuteada eriti ei kannata - ettevaatust sellega!

Keegi siin väitis et LED-id on odavad - oleneb mida osta. Hind sõltub heledusest, lainepikkusest ja võimsusest - mida heledam, lühem lainepikkus ja suurem võimsus seda kallim ta on. Alumise otsa jupid - 5-10EEK tükist ja erksad sinised 50+EEK/tk. Sinised, violetid ja valged võivad vabalt olla nii 200+EEK/tk. Pole küll enam teemaga seotud aga sinise laserdioodi eest tuleb välja käia juba väikene varandus (10+kEEK).

Ühendamisest:
Takisti tuleb panna siis selline et max pardapinge juures dioode läbiv vool ei ületaks lubatut. Ütleme et on 12V alalisvool ja tahad kasutada sinist valgusdioodi valgustuseks :-) Pingelangu dioodil enamasti ei ole kataloogis leida, küll aga saab seda kas arvutada kiiratava valguse lainepikkuse kaudu või lihtsalt ära mõõta - panna mingi 200-300 oomine takisti dioodiga järjestikku, 5V toidet peale ja siis voltmeetriga pinget dioodi jalgadelt mõõta.

Näide Tevalo andmetega:
EL1363VGT LED 10mm green. 10mm läbimõõduga erksamat sorti roheline LED-ijurakas. 2,1V päripinget, 20mA. Kõige paremini ehk ei sobi sest kiirtevihk on kitsas...
4 tükki järjestikku - 2,1x4 = 8,4V. Ballasttakisti pingelang peab olema 12-8,4=3,6 vooluga 20mA. Takistus seega 3,6V/0,02A = 180 Ohm. 200 oomi, 0,125W takisti seega peaks täiesti sobima.

Panin spidoka sisse valgustuseks valgusdioodid, poes öeldi , et 15 volti kannatavad vabalt välja.Mingeid takisteid ei ole ja selle suve on nad igatahes vastu pidanud, ühendamine muidugi tinutamise teel.Mis on LED-i ja valgusdioodi erinevused???12 ja 15 voldi jaoks on igatahes valgusdioode täitsa saadaval

Kindlasti keegi on seda teinud. Valgeid valgusdioode on saada küll, üsna kirve hinnaga kahjuks. Võimsust olen sellistel näinud kuni 20W-ni välja - neid kasutatakse näiteks laualampides või taskulampides.
www.tevalo.ee pealt on mõningaid selliseid näha. Paraku ei leidnud ma sealt võimsama otsa omi. 5W võibolla juba kõlbab parktuleks, peaks olema vähemalt 20W hõõglambi asendaja.

usku Kirjutas:pole küll auto teema, aga jätkaks LED saagat siin. nimelt põlesid parktule pirnid läbi ning tahaks natukene eksperimenteerida. kas keegi on siit oma autole LED parktulede asemele pannud? mingit pornograafiat aretada oleks ülilihtne, aga kas müüakse kusagil ka selliseid \"pesadega\" LED\'e? ei ole eriti pädev elektri alal samuti ühesõnaga tahaks nii teha, et muidu on LED parktuled sees, kui keegi kobisema tuleb, siis võtan selle lihtsalt küljest ära ja saan kohe installida tavalise pirni asemele. st siis et kuidas saaks praeguse parktule pirni pesale külge panna LED\'i junnu nii et välimus esteetiline jääks ja et saaks vajadusel LED junnukese lihtsalt pistiku küljest ära võtta... sai keeruline väheke, aga kes teinud ja samal teemal mõelnud, see teab.

U.

Nägin eile autopoes spetsiaalseid LED pirne. Armatuuri valgustuse sokliga. Hinnaks 30eek tk.
Kui tahtmine sellist panna gabariidi tule asemele, tuleks tinutada külge lihtsalt gabariidi sokkel. Vahepealt liimiga kinni ja gabariidi LED ongi valmis. Võib ka igal ajal ära võtta.

sass Kirjutas:Mis on LED-i ja valgusdioodi erinevused???

LED = Light Emitting Diode ehk maakeeli valgusdiood. Nii et üks ja seesama.

sass Kirjutas:12 ja 15 voldi jaoks on igatahes valgusdioode täitsa saadaval

On vist jah mingid eeltakistitega asjad ka müügil. Samas on olemas ka sellised u. valgusdioodi mõõtu tavalised hõõglambid, mida ehk mitte-spets ka LEDiks võib pidada.

Nö \"tavalise\" pirni sokliga LEDe olen ma näinud mingi supermarketi \"tuuninguosakonnas\" (hind oli ka muidugi vastav). Need kõlbavad aga ilmselt ainult pedemajaka funktsiooni täitma, karbi peal oli igal juhul kirjas, et tänavalegaalsete asjadega tegemist ei ole.

LED-ide probleem ongi selles, et nad ei avalda erilist takistust ning üksikuna võttes võib toitepinge peaaegu nagu massi joosta. LED-i läbiv vool suureneb ja nii tekib läbipõlemise oht. Takisti eesmärk on vähendada pinget, et vool väga suureks ei saaks minna. Kui panna mitu LED-i järjest, siis tekib pingelang LED-ide vahel. Selleks kõigeks on valemid olemas ja samuti tester. Ohm´i seadus tuleb ka appi. I=U/R


Siin veidike spetsiifilisemat juttu LED-ist:


Valgusdiood (LED) on põhimõtteliselt sama ehitusega, mis fotodiood (st. valgusele läbipaistva avaga siirdealasse), kuid töötab päripinge-reziimis. Kui valgusdioodile rakendada pinge, siis hakkavad elektronid ja augud üksteisele vastu liikuma ning siirdealas kohtudes rekombineeruvad (elektron kukub auku). Selle tulemusena vabaneb elektroni energia (mis teda juhtivustsoonis hoidis). Rekombineerunud augud ja elektronid asendatakse uutega välisest vooluringist. Valgusdiood erineb tavalisest dioodist selle tõttu, et tema kiirgus on valguse diapasoonis. Sellise dioodi valmistamise materjale valides saab valida kiiratava kiirguse lainepikkust. Kiiratud valguse intensiivsus sõltub dioodi läbivast voolust.

Mina tegin enda tsiklile uueks tagatuleks sellise lahenduse LEDide näol.
http://www.pilt.ee/photo/538382/13664064/
Mingid extra bright ledid ja 1 kiloo-omised takistid. Panin igale LEDile eraldi takisti, et juhul, kui üks LED peaks vahelt ära kukkuma, ei kustu teised ära.
Valgusdioodid Oomipoest 10 kr tükk + takistid vana maki seest

Sinised valgustavad kõige paremini... Plaanin ise ka teha Jawale, no väike proov juba oli kuid pean uuesti tegema! Olen ka valgeid näinud mis ka päris hästi valgustavad!

JyrkaEE Kirjutas:et juhul, kui üks LED peaks vahelt ära kukkuma, ei kustu teised ära.

Seda nendega naljalt ei juhtu, kui just ise ise midagi puusse ei pane (vilets jootetöö vms). Kui keegi selliste omaloominguliste LED taga-, park- vms tuledega ülevaatuselt läbi saab, siis andke siin ka teada.

agent007 Kirjutas:Sinised valgustavad kõige paremini... Plaanin ise ka teha Jawale...

Minu teadmiste kohaselt ei luba Euroopa tehnilised tingimused siniste tulede kasutamist autodel. Ehk siis esimesed gabariit-/parktuled ikka valged, tagumised gabariit-/parktuled punased ja kõik suunatuled kollakad/oranžid.

Olen üsnagi kindel, et kõikide muud värvi tuledega varustatult ei lasta isendit TÜVist läbi. Erandiks ehk 25 ja enam aastat vanad uunikumid, kus \"tulendus\" peab vastama tehasenõuetele (tihti puudutas see suunatulesid, mis puudusid kas hoopis või siis esimesed olid valged ja tagumised punased või olid hoopiski küljepealt \"väljakeeratavad\" hoovad...)

Plaanin minichopperile samuti LED tagatule teha (vt.teema minichopper ).

Nüüd takistite arvutamisest mõni sõna.
Enne järgneva juurde asumist peab dioodile lubatav vool teada olema
(tehnilistest andmetest).
Alustuseks tuleks leida dioodi päripingelang. Selleks tuleks ehitada takistist ja dioodist koosnev jada-ahel. Sobiv oleks näiteks 12V aku puhul
1,5-kiloomine takisti, mistõttu vool ei kasva mingil juhul üle 8mA, mis
pole mulle teadaolevalt ühelegi ,,ultra bright\" valgusdioodile ohtlik, kuid annab samas ligikaudu õige tulemuse (liiga väikse vooluga võib stabiliseeritav pinge olla madalam, kui nimivoolu korral). Seejärel tuleks
ahela otstega ühendada aku ja proovida, kas diood hakkab helendama, kui ei hakka, tuleb ahel aku suhtes ringi pöörata, see ots, mis oli ühendatud plussiga ühendada miinusega ja vastupidi. Nüüd tuleb mõõta pinge helendava dioodi väljaviikudel. Kui pinge on leitud, tuleb see toiteallika pingest maha lahutada ja tulemus jagada vooluga. Kui pinge on voltides ja vool milliamprites, tuleb takistus kilo-oomides, kui vool on amprites ja pinge voltides, tuleb takistus oomides. Seejärel asendatakse
pinge mõõtmiseks kasutatud takisti väljaarvutatud takistusega takistiga
ning lamp ongi valmis. Takistil hajuv võimsus arvutub valemiga (toiteallika pinge - valgusdioodi pinge )*vool. Vool on soovitav võtta amprites, et saada võimsus vattides. Enamasti (kui toiteallika pinge pole väga kõrge ega valgusdioodi läbiv vool väga suur) jääb võimsus 0,5..2W piiridesse. Mitme dioodi kasutamisel (jadaühenduses) korrutatakse päripingelang dioodide arvuga ja muu on sama. Erinevate lubatavate vooludega dioode järjestikku ühendada ei saa. Rööbiti pole dioode soovitav ühendada, sest tavaliselt on igal natuke erinev päripingelang ja madalaima päripingelanguga eksemplar töötab liigse vooluga ning kõrgeima päripingelangugaga diood helendab teistest nõrgemini.

näide:
toiteallika pinge 12V
päripingelang 3,1V
suurim lubatav vool 25mA

Dioodi eluea pikendamiseks valin vooluks 20mA, sellisel juhul:
takisti takistus R=(12-3,1)/20=0,445 kilo-oomi.
Kuna sellist takistit ei toodeta valin 470 oomi.
Takistil eralduv võimsus P=(12-3,1)*0,02=0,178W,
valin takisti lubatava hajuvõimsusega 0,25W.

valdo Kirjutas:... või olid hoopiski küljepealt \"väljakeeratavad\" hoovad...)

OT: Kas selliseid suunamärguandevahendeid pandi autodele ka tehastes? Minuteada olid \"suunahoovad\" enamjaolt lisavarustus.

zazik Kirjutas:

valdo Kirjutas:... või olid hoopiski küljepealt \"väljakeeratavad\" hoovad...)

OT: Kas selliseid suunamärguandevahendeid pandi autodele ka tehastes? Minuteada olid \"suunahoovad\" enamjaolt lisavarustus.

1930ndate lõpupoole vast ikka. Euroopas tegelikult veel tihti ka 1940ndatel ja 1950ndate alguseski ehk. Ma ei usu, et Lääne-Euroopa tiheda liiklusega paikkondades tollal enam täitsa ilma suunatuledeta masinaid müüdi...

Need ise külgepandud olid reeglina väljaspool kere gabariite, tehase omad olid \"uputet\" aga kere sisse. Vanad fotod peaksid selliseid asju näitama.

Kaasfoorumlased manic, dad jt vast oskavad rääkida ka automarkidest ja aastaarvudest?