automoto.ee foorumid

Täisversioon: Miks just 50 cm3?
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Olete te kunagi mõelnud selle peale, miks enamikes maailma riikides (kaasaarvatud ka meil) on mopeed defineeritud kui sõiduk, mille töömaht ei ületa 50cc? Kiiruse piirangust 45 km/h saan ma aru (ohutuse pärast muidugi) aga miks on mootori töömaht just 50, mitte 75 või 100? (Kõik võivad kuritarvitades üle 100 km/h sõita)
Suurema töömahuga (nt 100cc 2 kW) mootor peaks ju vähem kütet võtma, kui sama võimsusega väiksema töömahuga (nt 50cc 2 kW) mootor, sest pöörded on esimesel poole väiksemad. Pealegi kulub väiksem mootor (eriti 2T) kiiremini läbi kui suurem sama võimsusega.

Tahaks lihtsalt teada, millest selline "50cc limiit" on välja kujunenud ja miks nende mootorite efektiivsus nii väike on (nt auto 80 kW ja 2000 ccm sõidab 100 km, kulutab 8 l kütust, selle järgi eeldades peaks võrr (1 kW ja 45 ccm) võtma 80 korda vähem, so 100 grammi. Aga ometi rüüpab ta tervelt 1,5 liitrit! Sama käib ka rollerite kohta.
Need töömahu-kütusekulu arvutused ei kannata eriti kriitikat, aga mis puudutab töömahupiirangu ajaloolist tausta, siis seda tuleb otsida Lääne-Euroopa riikide 50-ndate alguse liiklusseadustest. Näiteks sakslased olid ühed esimestest, kes piirasid mootorjalgrataste max liikumiskiiruse 25 km/h peale. Hiljem lisati igasugu politseile muinasjutuvestjate (a la mul harrikas liigub ainult 25 km/h) vastu seadusesse ka töömahupiirang, mis arvatavasti tundus piirkiirust ja mootori suutlikkust arvestades kohane. Ülejäänu on ajalugu. Arvestades, et sellest ajast saadik on 2-taktiliste liitrivõimsused umbes 5-kordistunud, siis on samavõrra kasvanud ka võimalused piirangutest üle astuda.
Eraldi põhjus võib peituda ka omaaegsetes maksureeglites. Tihti sõltus masinalt võetava maksu suurus tema töömahust, Saksamaal oli see ühel perioodil mäletamist mööda 100 cm3 piiril (sellest ka terve virn 98 cm3'si).

Igatahes 50 cm3 on piir, mis kehtib terves Euroopas ja kohalikus kontekstis seda muuta ei saa.

A.
See <50cc piir mopeedidel on pärit 50ndatest aastatest, kui mopeed omaette sõidukikategooriana defineeriti ja legaliseeriti. Erinevad riigid võtsid selle vastu väikeste ajaliste erinevustega ja erinevad olid ka masinatele esitatavad nõuded. Ainus ühisnimetaja oligi enamuses see kubatuuripiir, kust just see tuli, ei julgegi öelda, mingil perioodil olid osades kohtades ka 60-65cc legaalsed.
Muud näitajad erinesid riigiti - kiirused 25kmh/30kmh/40khm/45kmh/50kmh; võimsused <1hp, <1,4hp, <4hp; osades riikides nõutavad pedaalide olemasolu, osades on käigukast keelatud, osades nõutav automaatsidur jne jne jne ... aga üldine mõte, kergete kohalikus kultuurist ja liikluse erinevusest tulenenud nõuete vahetedele vaatamata ikkagi sama.

Samas huvitava nüansina see, et osades riikides oli abimootoriga jalgratas eraldi kategooriaks ja need mopeedinõuded neisse ei torkinud.
Näiteks osades USA osariikides on siiani abimootoriga jalgratastele vaid mootori võimsusepiir (~2hp) ja jalgratastele paigaldatud 4t 120-140cc Whizzer abimootorid, mis toodeti 1939-1955 ja tootmises tagasi alates 1997, on täiesti legaalsed.

Ka nõukogude mopeedidele on aja jooksul kehtinud mitmeid erinevaid norme ja kiiruspiirnguid - alguses olid lubatud valmistajakiirus 50kmh, 60ndate keskel muudeti see 45kmh peale ja 80ndal aastal 40kmh peale. Peale liidu lagunemist suurenes see srü aladel millalgi uuesti 50kmh peale ja endise liidu euroopa osas võeti piiriks 45kmh.
Ühtsed kokkuleppelised mopeedide euronormid on kasutusel 2004 aastast ja sealt alates on enamus euroopa riike need kasutusele võtnud... aga paljudes riikides on olemas neile lisaks ka omaette mopeedide rahvuslikud ajaloost tulenevad lisakategooriad.

Kui koduseid seaduseid vaadata, siis ka kehtiva seaduse järgi saab mopeedimootor olla suuremakubatuuriline - näiteks 3 rattalisel diiselmootoriga mopeedil on ainult võimsusepiir 4kw. Koos uue liiklusseaduse kunagi lõpuks kehtimahakkamisega ei ole seda rataste arvu piirangut enam ja see laieneb ka kahe- ja neljarattalistele.
Kui koduseid seaduseid vaadata, siis ka kehtiva seaduse järgi saab mopeedimootor olla suuremakubatuuriline - näiteks 3 rattalisel diiselmootoriga mopeedil on ainult võimsusepiir 4kw. Koos uue liiklusseaduse kunagi lõpuks kehtimahakkamisega ei ole seda rataste arvu piirangut enam ja see laieneb ka kahe- ja neljarattalistele.
[/quote]


Kas siis sama kehtib ka (antiikse)pisimopeedi puhul?
Küsin, sest kunagi toodeti (1920-1940 vahel) mingeid (nime ei mäleta, mootor käis vist vasaku esikahvlitororu külge) ~80-90 ccm ja ~1 hj või võimsusega säärekaid.

Igatahes suur tänu informatsiooni eest
Kubatuuripiir on ainult sädesüütega sisepõlemismootoritel.

Kompressioonsüütega mootoritel, elektrimootoritel ja muudel sellistel "imelikel asjadel" seda ei ole, on ainult võimsusepiir.

Nii, et kui see su hargi külge riputatv antiik on diisel-, petrooli- või aurumootor, anna minna!
Ajaloolise tõe huvides tuleks märkida, et NLiidus oli hoopis eeskirjades selline kummaline piir nagu 49,8 ccm, mis oli siis täpselt Riga töömaht. Olin teismelisena siiralt nördinud, et meie Jawa 555 birkal seisis küll 49 ccm, kuid teh. passis oli kirjas 50 ja isa pidi sellega igal aastal ülevatusel käima. Tühja mul sellest ülevaatusest, aga mina polnud veel lubadeealine ja pidin kärutades miilitsaid vältima. Linnas sõitmas käies tulid pärast hoovist kõik rattajäljed luuaga ära pühkida ja spidomeetri tross jälle külge kruvida. Sõprase ees oli vaja ju laiata!
Ksf! Sojourner kirjutas :
[/quote]


Kas siis sama kehtib ka (antiikse)pisimopeedi puhul?
Küsin, sest kunagi toodeti (1920-1940 vahel) mingeid (nime ei mäleta, mootor käis vist vasaku esikahvlitororu külge) ~80-90 ccm ja ~1 hj või võimsusega säärekaid.

Igatahes suur tänu informatsiooni eest
[/quote]

Asjast eriti ei tea aga ei taha ka uskuda, et mingi 90 ccm abimootor oleks käinud vasaku esikahvli tororu Smile külge, kui aga käis, siis oleks huvitav täpsemalt teada saada.
Ksf! Indreku heas teemas saksa jalg- ja mootorrattamuuseumite kohta oli foto muuseumis olevast jalgrattast, millele oli kõikvõimalikke (loe - palju ) abimootoreid külge riputatud, ei hakka hetkel vaatama, aga....

Selline ta igatahes on:
http://www.radmuseum.at/archiv/motorette1922.htm
Valdo veel mõni aeg tagasi otsis sellele paaki.
(05-01-2011, 13:43 PM)Sojourner Kirjutas: [ -> ]Selline ta igatahes on:
http://www.radmuseum.at/archiv/motorette1922.htm
Valdo veel mõni aeg tagasi otsis sellele paaki.

Kõik õige, tänan!
Aga kui norida natuke, siis on tegu ikkagi rohkem sellise "rummumootoriga", silinder/karter tolgendab küll vasakul, aga "süütuse" - aparatuur on paremalt poolt väljas, et mootor ikka tasakaalustatumalt jalgratta küljes oleks.
Ja tõsi ka see, et Valdo ÖVA paaki otsib. Eestis selliseid ÖVA komplekte - mootor, ratas , esihark müüdi, üks või ainuke esindaja oli Saar & Ko. Minu kadunud isa rääkis pahameelega, kuidas ta EW ajal poisikesena suvel mingi lugupeetud taluperemehe juures töötas ja see oli lubanud - raba, poiss, raba, ma annan sulle palgaks MOOTORRATTA! Ja poiss rabas ja sai lõpuks sellise ÖVA mootoriga jalgratta, mis oli juba nii mehiselt sisse- või läbisõidetud, et poisil polnud sellega enam midagi teha. (mida isa ikkagi sellega tegi, ei mäleta, sõita igatahes ei saanud).
Sellel tähtsal seigal pole muidugi teemaga suurt seost ega pistmist! Toungue