automoto.ee foorumid

Täisversioon: Lumesahk GAZ-66-le
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Tere,


selline küsimus - kas GAZ-66-le on mõtet lumesahk ette panna? Kas võimsust ja kaalu jätkub?

Kas on sellised sahad mille on võimalik opereerida roolivõimu hüdraulikast või vintsi abiga?
66 on talvel parema läbivusega, kui traktor. Sellele faktile toetudes võiks sahk 66 ees olla päris tõhus. Koorem tuleb muidugi peale panna ja pead arvestama, et 66 pöörderaadius pole just parimate seast.
tere,kõige ideaalsem oleks muidugi ette panna puhur.
Prangli saarel käibki teede lahtilükkamine gaz-66 abil. Üle põlve lumest korraga läbi minna enam ei taha, aga üldiselt saab töö tehtud. Taga kastis on koormaks mõned betoonplokid.
[Pilt: veokas.jpg]
Vene foorumis surfates märkasin üht ZIL-i, millel on sahk ette ehitatud ning vintsiga töstetav. Vist sain asjast aru nii, et sahk pole mitte külateede lahtilükkamiseks, vaid oma söidukile lume eest ära lükkamiseks paremaks läbivuseks, et liialt palju lund köhu alla ei koguneks. Ning ärge öelge et pole vöimalik masinal rattad öhku söita, eelmine talv suutsin oma 66-el lume nönda köhu alla söita, et köik rattad käisid öhus ringi (viga oli muidugi rooli ja istme vahelises "tihendis", sest hoog oli parajalt suur ja lumi oli traktori lükatud kokkupressitud kuhi). Aga eks saha kuju määrab ta otstarve. Näidiseks pildid:

[attachment=34883]

[attachment=34884]

[attachment=34885]

[attachment=34886]

[attachment=34887]

[attachment=34888]

[attachment=34889]

[attachment=34890]

[attachment=34891]
Ja nagu eelpool kirjutati, siis kasti tuleb raskused panna, kui just kongiga pole, siis läbivus tükkki parem.
Mind ikka vaevab sihuke dilemma, et mis pidi rehvid alla panna. Mul köik kalasaba mustrid nii, et töötavad edasi liikudes. Eelmisel talvel oli tagurdamisega väga suuri probleeme metsas, sest tagurpidi söites kaapisid kalasaba mustrid end siledaks ning haakumine kadus. Kui nüüd panna kummalgi sillal üks rehv teist pidi, siis on läbivus 50/50. Edasi liikudes pole enam küll nii hea kuid saab vähemalt tagurdada samaväärse haakumisega. Kui aga pole plaanis tagurdada, siis ikka köik rehvid nii, et 100% haakumine edasiliikumisele.
Ma jätsin selleks talveks tagasillal ühe rehvi teist pidi. Pole plaanis palju tagurdada vägarohkes lumes kuid kui peaks vajadus tekkima, siis vähemalt üks rehv haakub.
Kas see diffrilukke ei kurna ära kui ühel sillal üks ühte- teine teistpidi on? Või ilma lukkudetta kaotab ju igasuguse läbivuse kui üks ratas läbi libiseb.
Ma pigem paneks nt esisillale tagurdamiseks (ja ka tõhusamaks pidurdamiseks) tagurpidi, tagasildadele edaspidi sõiduks rehvid.

Meenub mingi Rootslaste Volvo, mille kolmel teljel kasutati erinevaid rehve, et igasugustes oludes vähemalt üks sild veaks.
66el pole diffrilukke. On nukkdiferentsiaal.
Lumeketid vähemalt ühel sillal, ülejäänu on lihtsalt meeldiv ajaviide ehk kepp. Viimane pole suures koguses enam tervisele kasulik.

Saha tõstmiseks eraldi pump, jagaja ja õlipaak pole ka mingi tehnoloogiline suursaavutus, aga selle eest töötab sõltumatult ja siis kui vaja.
(27-12-2010, 23:47 PM)metsakohin Kirjutas: [ -> ]Saha tõstmiseks eraldi pump ...
...mis saab käituse elektrimootorilt.


(27-12-2010, 22:07 PM)zazik Kirjutas: [ -> ]Ma pigem paneks nt esisillale tagurdamiseks (ja ka tõhusamaks pidurdamiseks) tagurpidi, tagasildadele edaspidi sõiduks rehvid.

Elementaarne ju, et nii kohe mitte ei sobi.

(27-12-2010, 22:07 PM)zazik Kirjutas: [ -> ]Meenub mingi Rootslaste Volvo, mille kolmel teljel kasutati erinevaid rehve, et igasugustes oludes vähemalt üks sild veaks.

Nojah ... kuna 66-l sildu vaid kaks, siis sobiks mulle näiteks selline rehv mis töötab mölemat pidi:

[attachment=34894]

Aga sellise edasi-tagasi töötav rehvi alternatiivi leidmisel on ju ohverdatud too maksimaalne edasirühkimise läbivus mida pakuvad neli ühepoolse sügava kalasabamustriga rehvid kui nad köik ühte pidi edasiliikumisele suunatud on.
Eks lumelükkaja peab ise oma olukorratingimuste järgi otsustama, mis rehvid ja mis pidi alla paneb, vöibolla isegi ketid vöi lindid.
(27-12-2010, 23:47 PM)metsakohin Kirjutas: [ -> ]Saha tõstmiseks eraldi pump...

Kui omale saha ette ehitaksin ja peaks seda tahtma hüdroga liigutada, siis pistaksin hüdraulikapumba vintsi kardaani otsa. Roolivöimendi jätaks puutumata.
(28-12-2010, 03:49 AM)overspeed Kirjutas: [ -> ]
(27-12-2010, 22:07 PM)zazik Kirjutas: [ -> ]Ma pigem paneks nt esisillale tagurdamiseks (ja ka tõhusamaks pidurdamiseks) tagurpidi, tagasildadele edaspidi sõiduks rehvid.

Elementaarne ju, et nii kohe mitte ei sobi.

Ehk seletad mulle, lollile, ka miks ei sobi?

Kuigi jah, see esisillale tagurpidirehvide paneku mõte käis rohkem kaasas selle eelnenud postituse zili piltidega. 66-l jääb ilmselt minekut väheks niimoodi.

(28-12-2010, 08:31 AM)zazik Kirjutas: [ -> ]Ehk seletad mulle, lollile, ka miks ei sobi?

Kuigi jah, see esisillale tagurpidirehvide paneku mõte käis rohkem kaasas selle eelnenud postituse zili piltidega. 66-l jääb ilmselt minekut väheks niimoodi.

Köik on suhteline. Kus söidetakse ja kuidas söidetakse. Vastasid enamuse oma küsimusele ise. Kui on kastiga versioon ning kastis lisaraskusi ei ole, siis pole ainult tagasillaga kedagit teha, esiots liialt raske. Pöhilise töö teeb esisild.
Ning 66-le panna rehvid teist pidi sellel eesmärgil, et pidurdamine parem oleks ning loobuda sellega paremast läbivusest ... ei möista sedapidi loogikat. Kuskohas seda paremat pidurdust vaja on kui enamus söite käib suht aeglasel kiirusel. Kui nüüd masin tühi, ölid soojad ning takistusi pole, siis saab ka 90 km/h käde, kuid vastav kiirus vastavatele teeoludele. Selles teemas plaanitakse sahaga lund lükkama hakata seega pole suuri kiirusi oodata kuid vedu on väga vaja.
No see pidurdamise osa oligi poolnaljaga. Pigem ikka sellele mõeldud, et tagurpidi välja tuleks.

Aga kui hästi järgi mõelda, siis kui sisse läks, tegi juba jälje ette, küllap jäljes tuleb välja ka, ilma "töötava" rehvita.
(28-12-2010, 21:53 PM)zazik Kirjutas: [ -> ]Aga kui hästi järgi mõelda, siis kui sisse läks, tegi juba jälje ette, küllap jäljes tuleb välja ka, ilma "töötava" rehvita.

Ei tule ... Sellise lumekogusega nagu eelmine talv ja ka see talv on ainuke pääs edasisuund.
(29-12-2010, 00:15 AM)overspeed Kirjutas: [ -> ]
(28-12-2010, 21:53 PM)zazik Kirjutas: [ -> ]Aga kui hästi järgi mõelda, siis kui sisse läks, tegi juba jälje ette, küllap jäljes tuleb välja ka, ilma "töötava" rehvita.

Ei tule ... Sellise lumekogusega nagu eelmine talv ja ka see talv on ainuke pääs edasisuund.

tere,sellisel juhul on ainuke päästetee KETID.
Tegelikult on sellises olukorras lahenduseks minimaalselt tera ja Altaiga varustatud Dt-75 (võib ka turboga olla) või paremal juhul ka Joss. Teed juba niigi treppi lükatud ratasmasinate poolt. Koduhoovis muidugi teine tera. Dt- 75 teragaToungue
(29-12-2010, 09:20 AM)näkisepp Kirjutas: [ -> ]
(29-12-2010, 00:15 AM)overspeed Kirjutas: [ -> ]
(28-12-2010, 21:53 PM)zazik Kirjutas: [ -> ]Aga kui hästi järgi mõelda, siis kui sisse läks, tegi juba jälje ette, küllap jäljes tuleb välja ka, ilma "töötava" rehvita.

Ei tule ... Sellise lumekogusega nagu eelmine talv ja ka see talv on ainuke pääs edasisuund.

tere,sellisel juhul on ainuke päästetee KETID.

Kettidest pole mingit abi kui masin paksus lumes kõhupeal kinni.
(29-12-2010, 13:18 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Kettidest pole mingit abi kui masin paksus lumes kõhupeal kinni.

"Lumesahk GAZ 66-le" s.t. köhualla niipalju lume mitte sattumist.
[Pilt: snowplowinjun.jpg]

Alustage sellisest abilisest Smile

A.
Big Grin Teeks küll sellise valmis, aga pole kusagilt nii veninud ketti võtta. Toungue