automoto.ee foorumid

Täisversioon: Malmi keevitamine??
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2
Murdsin ära oma suured veneaegsed kruustangid ja oleks vaja kinni keevitada,aga millega on hallmalmi kõige tulemuslikum kokku keevitada?
(23-01-2011, 10:56 AM)ahtos Kirjutas: [ -> ]Murdsin ära oma suured veneaegsed kruustangid ja oleks vaja kinni keevitada,aga millega on hallmalmi kõige tulemuslikum kokku keevitada?

Kuule sõber! Lõpeta jamadega tegelemine! Kruustangide keevitamine mõttetu. See asi ei jää pidama. Otsi parem uued. Läheb lõbusamalt....
Ka minu juures on käinud igasuguseid "Hambaarste" .Olen neile seletanud,et asi suhteliselt jama ja asja ei saa. Raiska pool päeva ära ja tulemus null. Ei saa klient midagi ja endale jääb ka s.ta maitse suhu....võetud raha eest.....
Spets malmi keevitamise elektroodidega ja nendega sobiva trafoga. Jama muidugi selles, et seal keevitatav pind üsna "sügav" ja keevitamise käigus tekivad pinged malmi struktuuris. Tuleb mõlemalt poolt faasida ja ilmselt mitme kihi kaupa keevitada vaheldumisi mõlemalt poolt (aga ikkagi võib midagi viltu kiskuda). Ja ikkagi ei saa nad enam endiseks, jäävad nõrgemaks
Eks kogu elu ole üks "jamadega tegelemine". Elu on läinud edasi, paremaks, vanaraua kokkuostudest leiab tihti korralikke kruustange, alaseid, keevitustrafosid...
Aga ka minul on kodus keevitusega lapitud kruustangid, tõsi, mitte "suured" vaid sellised "natuke alla keskmise". Kadunud onu õndsal okupatsiooniajal keevitas, trafo oli tal omatehtud ja tollal vist veel polnud dioodiplokki aladamiseks juurde lisatud. Polnud ka spets malmikeevitamise elektroode tollal võtta. Pani 3 - 4 mm plekist lapid veel tugevduseks peale ja käib siiani. Muidugi ei või mingit "loomajõudu" rakendada, st jõudu võib olla aga mõistust peab olema.
Aga jah, eks ta selline remontimine tänapäeval üks preservatiivilappimise teema ole, tollal aga tegi onu ise isegi keevituselektroode tegemishuvist ja kokkuhoiust innustatuna. Olid ajad, olid keevitajad...Rolleyes
Olen vähemalt kolm vene kruustangi pooleks keeranud või löönud,keevitamine mõttetu aja ja raha raiskamine.Miski 3 aastat tagasi soetasin miskid lääne omad keskmisest hinnalkassist ja siiani on ühes tükkis.
ja juhul kui plaanidki keevitama hakata, siis oleks soovitav detaili ka enne kuumutada.
Olen malmi keevitanud ja tulemus oli päris hea, kuid antud juhul oleks otstarbekas ilmselt uued kruustangid muretseda, sest selle töö jaoks vajaminevate elektroodide ja muude materjalide maksumus ületab ilmselt uute (või siis kasutatud, aga korralike) kruustangide hinna. Lisaks kipuvad nii paksu materjali keevitamisel ikkagi tekkima pinged ja kogu parandatud asi saab mikropragusid täis. Ja siis kui tahad midagi kõvasti kruustangide vahele kinni keerata, jõuad uuesti sama teema algusesse.
Tallinnas Esmeta kaupluses müüakse ühekaupa elektroode malmi keevitamiseks. Hind on küll krõbe kuid kui soovid siis proovi.
malmist rihmaseibil tükk väljas,ca 5 cm pikk ja soone põhjani,tükki ennast pole.kas õnnestuks see auk täis keevitada?
Täis keevitada õnnestub kindlasti. Aga mis elektrood selleks parim on, oskab keegi teine öelda. Silindri hülsi riba?

Probleem on keevituse püsimajäämisesWink

Võrdle uue hinnaga, võib üllatada. Või siis mitte, ei tea ju mõõtu ja kinnitustSad
Tuletan siis oma kunagisest tööst meelde, mida räägiti malmi kohta.

Malmi saab keevitada kas kuumalt või külmalt.

Tõenäoliselt soovib inimene keevitada külmalt. Selleks müüakse tõesti ferronikkelelektroode (Vene ajal keevitati roostevabaga, keerati sinna vasktraati ümber, immutati lubjas jms woodoo). Elektroodi juurde käib knowhow, muidu on maha visatud raha. Faasima peab, aga faas peab olema U mitte V kujuline. Keevitad väikeste juppide haaval, nii et detail oleks nii külm, et saaks kätt peal hoida.

Kui on õline/õliga imbunud malm, siis õnnesoovid, õli hakkab keema ja tekitab poore.
Kui on põlenud malm (stiilis kollektor), siis ei tasu ka vaeva - sealt on raud välja põlenud ja süsinik pole märkimisväärselt hästi keevitatav Smile

Kruustangide osas soovitan võtta viimane kasum, viia rauahunti ja osta uued. Lisaks korrigeerida oma töövõtteid, sest kui polnud just praak valu, siis pole süüdi kruustangid, vaid operaator.

Aga mõnel puhul on õnne, keevitatakse suvalise musta elektroodiga ja jääb pidama. Roostevabaga on lootust pisut rohkem, aga need maksavad ka rohkem/ei vedele riiulis igal mehel. Kõik malmid pole ka samad ja enamasti ei tea keegi täpselt, mis materjaliga tegu.
(21-01-2021, 12:55 PM)Mahno Kirjutas: [ -> ]...
Kui on põlenud malm (stiilis kollektor), siis ei tasu ka vaeva - sealt on raud välja põlenud ja süsinik pole märkimisväärselt hästi keevitatav Smile
....
Aga mõnel puhul on õnne, keevitatakse suvalise musta elektroodiga ja jääb pidama....
mul on õnne olnud, keevitasin kollektori kõrvad külge tagasi odava ilma gaasita traadikeevitusega
(23-01-2011, 13:02 PM)kass Kirjutas: [ -> ]Aga jah, eks ta selline remontimine tänapäeval üks preservatiivilappimise teema ole, tollal aga tegi onu ise isegi keevituselektroode tegemishuvist ja kokkuhoiust innustatuna. Olid ajad, olid keevitajad...Rolleyes

Olen kah aluselise kattega elektroode valmistanud, vesiklaas isejahvatatud lubjakivitolmuga....
Kogu keevitamishuvi sai alguse kunagi '80 teises pooles kui taat hakkas elektrikütet ehitama ja
keldrisse rämesuur paak keevitati. Nüüd tagantjärgi mõeldes: vaene Lemps kes nüüdseks manalas,
küll pidi see s*tt ja tervisele käiv töö olema, sest ma ei saanud tumu tõttu keldritrepist allagi mindud.

Peale seda leidsin pööningult mingi väikse trafo mis kirjade järgi nii akulaadija kui keevitusena tarvitatav.
Edasine on juba minevik: vanast patareist kougitud süsielektroodiga 2mm traadist detsimeeterantenni
"keevitamine", elektroodide valmistamine ja esimene "päevitus" näol. Koolis küsiti mis viga, et nägu nõnda
ketendab... Silmad jäid õnneks terveks.
ega otseselt ei pea keevitama,aga huvi pärast võiks.mootoril kolme soonega rihmaseib ja äärmine katki.varjant on ka jätta treipink 2 rihmaga ja kolmas soon üldse maha treida.hetkel nö ajutiselt mootorilt seib maha tõmmata või pressida ja uuele õigele mootorile pääle pressida.

sai vahepeal suht tige hüdropress valmis voolitud ja pressimine ei ole enam probleem.leidsin ka ca 250mm kolbega ühepoolse tigeda silindri ja see raske raudkolakas vaja nüüd pressiga paaritada ja välja mõelda kuidas kolb silindrisse tagasi pressida ja siis hää küll.
MTZ-05 haakeseadmete ühendusplaat paistis nagu malmist olema, murdus kenasti pooleks. Üks vana keevitas nö. tavalise poolautomaadiga (traadiga) ära, millega igapäevaselt terast keevitab. Keevitas veel vinkelraust tugevdused ka juurde ja asi juba palju aastaid (6-7 a) vastu pidanud.
Kruustangid sai kokku praetud mig keevituse ja ilma katteta traadiga jupi kaupa kestavad siiani ja ka tööd mis nendega teen samad(uued sai muretsetud,aga seisavad)kõva faas sai ka käiatud.Malm kollektorit keedeti bussil (ikaruz)kolvirõnga ja gaasikeevitusega räbustiks oli booraks.
Jah, mõned lasevad vedrulehe ka ANO-ga kokku ja püsib.

Mina jälle keevitasin malmist virblile kõrva külge tagasi ja tulemusena murdus keevituse kõrvalt uuesti.

Lõppude lõpuks on malmi ja terase vahe kõigest sümboolne süsinikusisalduse protsent.
Ma vaid mõned korrad MIGga malmi keevitanud, aga on püsima jäänud. Muidugi päris teemaalgatuse kruustangidel on ilmselt suurem murdumispind, mida läbi ei keevita. Ning hiljem suured jõud. Aga väikese ristlõike või jõududega asi nagu rihmaseib - miks mitte proovida.

Manuspiltidel saunaahju tuharest. Oli pinges ehk keevitatud pitskruvide all. Max vooluga ehk 200A. Faasima ega kuumutama ei hakanud. Masinas 0,8mm hiina traat. Keevituskohtadele osutavad kättejuhtunud "jubinad".

On kuuma näinud palju, aga püsib.
(21-01-2021, 13:51 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]ega otseselt ei pea keevitama,aga huvi pärast võiks.mootoril kolme soonega rihmaseib ja äärmine katki.varjant on ka jätta treipink 2 rihmaga ja kolmas soon üldse maha treida.hetkel nö ajutiselt mootorilt seib maha tõmmata või pressida ja uuele õigele mootorile pääle pressida.

sai vahepeal suht tige hüdropress valmis voolitud ja pressimine ei ole enam probleem.leidsin ka ca 250mm kolbega ühepoolse tigeda silindri ja see raske raudkolakas vaja nüüd pressiga paaritada ja välja mõelda kuidas kolb silindrisse tagasi pressida ja siis hää küll.

kui mõte on uusi kogemusi omandada siis jah ja kui katkine ratas on kulumata/uus - võiks ju proovida/õppida
samas kui ratas on kulunud profiiliga pole tal ju pikka iga enam
mõistlik mõte oleks asendada rihmaseib uuega mida ei pea pressima ja tõmbama ja ....
ei maksa täna rimarattad koos koonuspuksiga niipalju et peaks neeru panti panema
samas saad lihtsalt reguleeritava süsteemi millega rihmajooks sirgeks ajada ja vajadusel ka lihtsalt ratast maha võtta kasutades vaid kuuskant võtit ja ehk kruvikeerajat koonuse "avamiseks"
Ise pole kokku puutunud aga kas seda asja vasega(ats+hapnik) ei kannataks korda teha?  Rolleyes Iseasi kas on mõtet jamada kui korras asi olemas on...
Lehti: 1 2