automoto.ee foorumid

Täisversioon: Aku jääs
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3
Tere!
Aku paar nädalat kütmata garaazis krõbeda külma käes olnud ja tänaseks vool 0 ja laadima pannes nägin, et akuvedelik sektsioonides jäätunud. Tõin aku tuppa sooja.
Mis edasi? Vana vedelik välja ja uus sisse? Kuhu vana vedelik panna? Või piisab ülessulatamisest?
Lisan, et ega aku pole enne ka just teab mis täkk olnud ja mingeid imesid sellelt akult ei oota.
(25-02-2011, 20:26 PM)Sten Kirjutas: [ -> ]Tere!
Aku paar nädalat kütmata garaazis krõbeda külma käes olnud ja tänaseks vool 0 ja laadima pannes nägin, et akuvedelik sektsioonides jäätunud. Tõin aku tuppa sooja.
Mis edasi? Vana vedelik välja ja uus sisse? Kuhu vana vedelik panna?

Aku ei vaja vedeliku vahetust. Kui purke lõhki ei löö ja loodad, et plaatide peale veel küllalt aktiivainet jääb, siis sulata tasapisi üles. Sulanud akut tarvita nagu ennegi. Ühelgi akul ei vahetata elektrolüüti. Ainult destileeritud vett võib lisada, kui tase on langenud. Külmub alalaetud aku, milles elektrolüüdi erikaal on väike, see tähendab happe kangus on langenud. Laadimisel happe hulk elektrolüüdis taastub. Täis aku ülelaadimisel hakkab tekkima paukgaas, ehk vool lagundab vee molekuli vasinikuks ja hapnikuks. Selle pärast ei tohi laadiva aku juurde lahtist tuld viia ega sädemeid akuklemmide lühistamisest. Olen saanud hapet näkku, kui puhastasin luugirauaga akuklemmi ise seal kohal. Juhuslik lühis 180 A/h aku klemmidel lõi akul kaane pealt. Pimesi leidsin tuttavas ümbruses peldiku, kus õnneks kedagi ei istunud ja sain pesta.
Veel, vene ajal olid kaug-põhja akudes veidi kangemad elektrolüüdid, aga mingi tingimuse tõttu nad meie kliimasse ei sobi. Ilmselt eluiga lühem.
Polegi nagu midagi lisada, väga korrektne seletus.
Ise lisan vaid niipalju, et hetke arktilises kliimas käib diiselauto uhiuus aku öösiti toas soojas, kui õuekoer ja ka -30-ga ei ole käivitusega muret.
Eelmisel talvel külmus muidu norm. korras 5a vana aku auto peal ära, tõenäoselt kergelt alalaetud ka, väljas olid need kõige karmimad päevad -30c. Sulatasin (aeglaselt) üles, tegin korduvaid järellaadimisi jne. Kestis kenasti nobembri viimaste päevadeni, kuni esimest korda ca -16c ööni, siis keeldus voolu väljastamast.
Sel talvel ei ole enam akut õue jätnud kui alla -25 on, perenaine vaatab küll huvitava pilguga, kui aku nurgas soojas, aga eks talle meeldib ka autoga sõita...

edit.
Üks huvitav tähelepanek viimastest külmadest.
Nimelt on töösõidukil digivoltmeeter, mis ausalt näitab hetkeseisu. Kui tavaliselt on see hommikul enne käivitust 24,3-24,7 siis viimasel külmal nädalavahetusel Lõuna Eestis näitas voltmeeter hommikul napp 23,2, ehk siis vähemalt 1V on akudest kadunud. Esmaspäeval, kui väljas -17c näitas, olid ka akud jälle jalul, ehk tavalised 24,3v. Aju on aga lollikindlaks tehtud ja ei luba käivitust alla 22,5v. Ka voolu vastuvõtmine oli kehvem, ehk siis tõendus, et arktilise kliima jaoks peaks akud teist masti olema, või unustama sõna hooldevaba.
Tahan niipalju lisada,et vana aku võib kena paugu teha. Mul vennas vana jahimees, tegi akuga pauku. Oli traktori juures midagi liigutanud ja käis kõva kõmakas. Õnneks ise viga ei saanud,kuid terve õu oli akutükke täis. Vaatasin siis ükspäev,et mingi võõras aku traktorile tõstetud. Hiljem nägin seda räbalat akut,mis laiali lendas. Pealt kõik läinud. Asi juhtus muidugi soojal ajal.....kuid kes see ütleb,et asi ei või talvel juhtuda.
Kui mahub olen d.vee asemel elektrolüüti lisanud. Nagunii vanas akus läheb sulfateerumisega hapet kaotsi. Ei saa ju nagu hernesuppi keeta kuni tihedus 1,27 käes. Ja laadimisvool hästi väikseks keerata, alul võib ampermeeter üldse mitte näidatagi- see vanakse edasisele tervisele hea.
Kallutamise, tühjakskallamisega lühistad põhjasodiga plaadiotsad, kõlbab siis vaid Kuusakoskile.
Kui aku on täitsa tühjaks läinud, siis tuleks teda laadida paari ampriga vähemasti kaks öödpäeva jutti. Ennem ei ole elektrolüüdi tihedus tõusnud normi. Muidugi on veel parem, kui tihedusmõõtja olemas. Kui esimesest laadimisest ei piisa, siis tuleks aku suunatule pirniga tühjendada ja siis jälle kaks öödpäeva jutti.
Koomas aku võib vajada isegi 3-4 tsüklit.
Ise laadisin oma 100Ah akut pea 2 nädalat 24/7 stardiga esimeses astmes. Alles siis sai silma roheliseks ja pinge normi...
Abiks ka "targad" laadijad, mis mõnikord suudavad teha laibast täiesti kasutuskõlbuliku aku. Pikemalt seisvatele isenditele (tsiklid talvel n.) jäetakse juhtmed külge ja optimate hoiab ise aku laetuna- testib mingi perioodi tagant ja kui vaja, siis annab särtsu juurde.
Aga kuidas on nende odavate ja väikeste laadijatega? Mõtlen siis sellist säästumarketi 200 kroonist laadijat. Endal oleks järgmiseks talveks plaan paigaldada selline kapoti alla ja ühendada vooluvõrku koos plokisoojendusega.

Aga kas selline laadija kannatab ka ajutist suurt koormust? Sesmõttes et kui juhtun unustama näiteks enne käivitamist juhtme seinast võtta, et ei juhtuks "plaks ja suss" kui tugev koormus taha tuleb. Võimalus oleks muidugi ka paigaldada vahele relee, et kui süüte sisse keeran, siis ühendab laadija madalpingeahelast lahti, aga see on ka jällegi selline poolik lahendus.
Olen ka näinud auto peal muidugi sellist Defa komplekti, kus siis oli paigaldatud plokisoojendus, salongipuhur ja ka akulaadija, aga nagu eestlasele kohane on asi hinnas ja isetegemise tahtmises...

Või on kellelgi parem soovitus või idee...
(26-02-2011, 11:53 AM)nustu826 Kirjutas: [ -> ]Aga kuidas on nende odavate ja väikeste laadijatega? Mõtlen siis sellist säästumarketi 200 kroonist laadijat.
Mis sa ise arvad? Hind ja ostukoht peaksid juba enda eest kõnelema...
Pakun et seal sees on mingi nõrguke trafo ja 1-2 dioodi. Ära oota selliselt vidinalt erilist sooritusvõimet ega suurt "intelligentsi". Mis puutub ülekoormusse, siis arvesta, et odavad Hiinas toodetud asjad on tehtud piiri peal töötavaks s.t. kui Allah tahab, siis peab lubatud koormusel kuidagi vastu.
Kui selline vidin käivituse ajaks tööle jätta, sõltub tema elu või surm sellest, kui kaua sa käiad ja kui madalale aku pinge sel ajal kukub. Kui akul on kõvasti särtsu, õlid vedelad ja mootor paugupill, siis jääb laadija ehk elama, sest temale rakenduv (üle)koormus on väiksem ja lühiajaline. Kui aku on vana ja väsinud, mootoril õlid paksud ja väga mineja ka ei ole, siis tuleb sellisest pisikesest laadijast kindlasti vanake Hottabõtš välja! Wink
Idee kasutada releed, mis süüte sisselülitamisel laadija ahela katkestab, pole üldse paha. Kui lisada ülepinge kontroll, mis aku ülelaadimist väldiks, saaks juba suht tummise asja.
Hädapärast saab asja ära majandada ka programmkellaga, kui tead täpselt, mis kell hommikul käivitad ja kui kaua on vaja särtsu anda.
(26-02-2011, 11:53 AM)nustu826 Kirjutas: [ -> ]Aga kuidas on nende odavate ja väikeste laadijatega? Mõtlen siis sellist säästumarketi 200 kroonist laadijat. Endal oleks järgmiseks talveks plaan paigaldada selline kapoti alla ja ühendada vooluvõrku koos plokisoojendusega.

Kui plokisoojendus soojendab plokki, on kapotialune niigi soe. Enamusel autodel ju aku kah sealsamas soojas. Ei külmu ära. Mõnel üksikul pagasnikus või istme all.
1) Laetud, ehk täis aku näeb välja nii: negatiivsel plaadil on hallikas plii (Pb); positiivsel plaadil on punakas plii oksiid (PbO); ning elektrolüüdiks on tugev paarikümne protsenidiline väävelhappe lahus (H2SO4), mis ei külmu ära.

2) Voolu tarbimisel reageerib hape plaatidega, ehk plaadid kattuvad amorfse plii sulfaadiga - seistes muutb aktiivne amorfne plii sulfaat passiivseks kristalliliseks plii sulfaadiks ja selline seisnud tühi aku on rikkis, ehk läbi, ehk sulfateerunud.

Akud lähevad aastate jooksul läbi, ehk rikki kahel põhjusel: amorfne plii sulfaat muutub kristalliliseks ja nii väheneb aktiivse tööaine hulk (nii on aku vedelik lahja hape, mis talvel ära külmub); positiivsete plaatide pliist (Pb) rajad korrodeeruvad happe tõttu plii oksiidiks (PbO) ja purunevad/murduvad, ehk ei juhi enam suuri voolutugevusi (lambid põlevad 10 ampriga, kuid starterit ei jõua ringi ajada 400 ampriga).

3) Laadimata, ehk tühi aku näeb välja nii: negatiivsel plaadil on plii sulfaat (PbSO4); positiivsel plaadil on plii sulfaat (PbSO4); ning elektrolüüdiks on väga lahja mõne protsendiline väävelhappe lahus (pigem vesi), mis külmub kergesti ära.

Kui tühi aku on lühikest aega külmunud olnud, siis peale üles sulatamist ja ära laadimist võib ta normaalselt edasi töötada.

Kui tühi aku on pikka aega külmunud olnud, siis peale üles sulamist on plii sulfaat läinud amorfsest kristallilisse olekusse, ning laadimine ei õnnestu normaalpingel - suuremal pingel ja impulss laadiatega õnnestub kristallilist plii sulfaati lagundada, kuid kõrgem laadimise pinge korrodeerib jällegi positiivsete plaatide pliist rajad ära, ning ajab/mullitab plii oksiidi positiivsete plaatide seest lahusesse.

80-date Modelist-Konstruktor või Radio pakkus iseehitamiseks sellist a.laadijat, mis jupi positiivse järel andis väikse nähvi negatiivset- pidada edukalt sulfateerunud plaati puhastama. Kooperatiivide ajal pakuti sama toimega mingit tabletti elektrolüüti sulpsamiseks- juba keemia.
(26-02-2011, 15:10 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]80-date Modelist-Konstruktor või Radio pakkus iseehitamiseks sellist a.laadijat, mis jupi positiivse järel andis väikse nähvi negatiivset- pidada edukalt sulfateerunud plaati puhastama. Kooperatiivide ajal pakuti sama toimega mingit tabletti elektrolüüti sulpsamiseks- juba keemia.

Jah, on selline teooria. Ka galvaanikas oleks hea kasutada nn, polaarsuste vahetamist, eemaldaks kahjulikke vesinikuioone ja puhastaks vist ka anodi pindu.

(26-02-2011, 14:47 PM)xyzwt Kirjutas: [ -> ]... amorfne plii sulfaat muutub kristalliliseks ja nii väheneb aktiivse tööaine hulk (nii on aku vedelik lahja hape, mis talvel ära külmub); positiivsete plaatide pliist (Pb) rajad korrodeeruvad happe tõttu plii oksiidiks (PbO) ja purunevad/murduvad, ehk ei juhi enam suuri voolutugevusi (lambid põlevad 10 ampriga, kuid starterit ei jõua ringi ajada 400 ampriga). ...
Just eelpool kirjeldatud 3-4 tühjendus laadimis tsükliga saabki neist kristallidest lahti. Muidu ju happe tihedus ise ei tõuseks.

Basilio:

Cool Üliasjalik jutt sessuhtes. Ülepinge ei tulnud endale meeldegi. Aga seda just sellistelt odavatelt asjadelt oodata on.

Akuks on hetkel veel garantiiga 100Ah Varta, mootoriks diisel, millel küünlad võtavad ju veel eriti palju voolu...

Poolik lahendus oli see madalpingeahela katkestamine seniajani, kuni su teksti läbi lugesin. Põhjuseks siis see, et ei tahtnud releed püsivalt järgi jätta. Kuskilt ajusopist tuli aga peale tarka teksti süvenemist selline mõte, et võtta relee juhtimise maandus geneka või õlirõhu märgutule pealt. Et siis süüte sisse pannes katkestab ahela ja peale käivitamist kui starteri koormus on kadunud ühendatakse ahel uuesti kokku ja laadimine jätkub senikaua kuni juhe seinast tõmmata... See vähendaks ju oluliselt laadija saadavat koormust, sest samamoodi ju kasutad laadijat tühjenenud aku korral ja ühendad samamoodi koormuse järgi. Ja plokisoojendus on järgi maksimaalselt 2 tundi päevas ja tõesti taimeriga...

Ja aavu:

Vaata, eesmärgiks ei ole mitte aku jäätumisest päästmine vaid lühikeste sõitude juures tagada sajaprotsendiline aku laetus. Sõidan tööle ligi 7km.

MB mul näiteks R6 ja diisel ja tehasest peal 70A generaator. Hommikul käivitades 6 eelsüüteküünalt järgi + starteri koormus käivitusel. Peale käivitust on 30 sekundit küünlad veel täisvõimsusel järgi, miska needsamad 30 sekundit ei suuda generaator akut laadida, vaid pool sellest vajaminevast voolust tuleb aku pealt. Sõidu ajal on tuled, raadio, puhur, istmesoojendused järgi ja näedsa, ei jõua akut selle ajaga täis laadida.
Mul oli paigaldatud LED akupinge näidik ja sellelt oli hea jälgida laadimisega seonduvat. Hommikul käivitades oli 30 sekundit pinge 11,1. Asi lahenes 115A generaatori paigaldusega, miska tõusis peale käivitust pinge 12,2-ni. Ja umbes 10 sekundi möödudes suutis ta hakata akut juba laadima(ületas 13V piiri) ja vahetult enne küünalde väljalülitust oli pinge 13,9 kanti, peale seda 14,4. Aga eesmärk on ikkagi tagada aku laetus...
Kusjuures, vist Euro nõuete tõttu, on trafodel termokatkesti külgeehitatud. Sai ühte Made In England Noname 8 A laadijat uuritud- igatahes seal tundus kaks (termo)kaitset olema. Üks trahvo sees ja teine sekundaar mähise ja alaldi vahel. Igatahes starteri andmist kannatas see laadija ja ka "klassik" BA-2.
Tavalise trafoga laadijaga järellaadimisega on see jama et selle väljundpinge sõltub sisendpingest. Ntks kusagil viletsate liinide taga ei pruugi õieti üldse laadida, samas mõnes kohas võib öösel pinge liialt tõusta. + odava laadija puhul tõenäoliselt võib hoida pinget kusagil 15V kandis mis kestvalt pole hea. Ses mõttes oleks see elektrooniline laadija ainuke variant.
Hiina laadija puhul pakun, et esimesena "kutsutakse ära" üks või mitu alaldi dioodi. Trafo ei kuumene hetkega ja seega ei jõua termokaitse rakenduda, kui see olemas ongi. Käib lihtsalt hetkeline plaksakas ja lugu läbi. Dioodid jäävad hinge ainult juhul kui need on pandud suure varuga - ehk siis trafo ei jõua ka hetkelise lühise puhul anda voolu, mis ületaks dioodi taluvuse.
(26-02-2011, 21:30 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Hiina laadija puhul pakun, et esimesena "kutsutakse ära" üks või mitu alaldi dioodi. Trafo ei kuumene hetkega ja seega ei jõua termokaitse rakenduda, kui see olemas ongi. Käib lihtsalt hetkeline plaksakas ja lugu läbi. Dioodid jäävad hinge ainult juhul kui need on pandud suure varuga - ehk siis trafo ei jõua ka hetkelise lühise puhul anda voolu, mis ületaks dioodi taluvuse.
Kusjuures sellel engelsmannide aparaadil kunagi põles dioodsild maha-10A metallkestas. Üks elektroonik asendas selle d242 dioodidega mis samuti 10A ja kestab. Starteri andmine ei ole vast ka puhas lühis-pinge langeb laadija klemmidel selle pingeni mis aku annab-vast ca 10V. Lihtsalt praktikas nüüd on kestnud ja see BA-2 mis sildi järgi 6A laadimisvooluga läks A-meeter lihtsalt põhja ja töötab.

nn viktoriiniküsimus: kas tasub viimaseid päevi kehtivat garantiid eviva Varta akuga Kadaka teele vehkima minna?
mis häirib:
- akul on komme tühjeneda - korda paar on end seistes või külmaga seistes "maha laadinud". Ilmselt mitte siiski külmumiseni
- laadija jääbki teda ca 5A-ga laadima, muutes päevakesega aku päris mõnusaks soojaalikaks

nn väärkasutust aku näinud pole. Tõsi - külmaga tühja akut kohates sai kohe laadimist kontrollitud: tühikäigul akut eemaldades hakkab tühikäigus esinema kohatisi häireid ja ilmselt võiks seega generaatori üle vaadata - aga ega's nn normaaloludes hoomamatud laadimishäired suuda ju akut ära tappa?
Lehti: 1 2 3