automoto.ee foorumid

Kuidas eemaldada malmist rihmaratas võllilt nii,et rihmaratas terveks jääks?Tõmmitsaga olen juba ühe puruks tõmmanud,selle tahaks tervelt kätte saada.

Kui tervelt kätte ei saanud aga ikka veel terve on, anna kuuma gaasipõletiga, leeklambiga, keevituspitsiga vms. Kuumeneva malmi joonpaisumine suurem kui terasel, tuleb lahti kui tõmmitsa pinge ka taga on.

Kõigepealt kiil välja ja siis viiliga võlli puhtaks kaapima. Otsad puhtaks ja tagantpoolt ka,kui seal ruumi on. Kui annab seibi edasi lüüa,õli peale ja lüüa edasi. Siis alles tõmbama. Muidugi teha kõike mida pen.skar siis eelnevalt õpetas. Tõmmata tuleb võimalikult võlli ligidalt,kui selleks võimalus. Kui võimalik,siis mingid abinõud kasutusele võtta. Palju sõltub ka seibi ehitusest. Aitab ka seibi südamiku tagumine küljelt. Kuna ei näe objekti,ei oska täpseid juhiseid anda. Kuid väidan,et see pole kerge....

(11-04-2011, 19:50 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Kui tervelt kätte ei saanud aga ikka veel terve on, anna kuuma gaasipõletiga, leeklambiga, keevituspitsiga vms. Malmi joonpaisumine suurem kui terasel, tuleb lahti kui tõmmitsa pinge ka taga on.

Millal muutus malmi paisumine terasest suuremaks?
Vanasti oli ikka vastupidi.
Pigem võiks võlli välja puurida või seibi tagant maha lõigata ja siis seibi keskelt toetada.

Malmi seest on natuke visa puurida rauda välja. Kui võll oluline pole ja seibi tagant läbi lõigata, siis peaks saama pressi all ka välja lükata, sissejäänud võlli jupi.
Muidugi, oleks mõneti abiks teadmine, et mida täpsemalt sikutatakse. Viimati tuleb veel välja, et üritatakse KRN-i reduktori seibi maha tõmmata tõmmitsaga

(11-04-2011, 20:47 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]

(11-04-2011, 19:50 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Kui tervelt kätte ei saanud aga ikka veel terve on, anna kuuma gaasipõletiga, leeklambiga, keevituspitsiga vms. Malmi joonpaisumine suurem kui terasel, tuleb lahti kui tõmmitsa pinge ka taga on.

Millal muutus malmi paisumine terasest suuremaks?
Vanasti oli ikka vastupidi.
Pigem võiks võlli välja puurida või seibi tagant maha lõigata ja siis seibi keskelt toetada.

siis võiks ju mõelda võlli jahutada (vedel lämmastik vms?) - praktikas muidugi raskemini teostatav.

Eelmine suvi eemaldasin võllilt ca 15cm laiust seibi. Alustuseks kiil välja, proovisin tõmmitsaga, ei tulnud, väga kõvasti ei julgenud sikutada ka. Kuna kuuma polnud võimalik peale lasta, siis aitas ainult suur haamer ja kolkisin seibi mõni cm edasi, seejärel hakkas tõmmitsaga liikuma. Seib oli väga tugevalt kinni roostetanud võllile, sama ilmselt sinulgi.

(11-04-2011, 20:47 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Millal muutus malmi paisumine terasest suuremaks?
Vanasti oli ikka vastupidi.

Kle, kui kod. penskari raamaturiiulis leiduv ja igaõhtust unejuttu enne tudulejäämist asendav H.Lepiksoni "Masinaehitaja käsiraamat" nii väidab, siis pole meil vist põhjust kahelda.
Ehk siis nüüd on niipidi...

(13-04-2011, 19:29 PM)stihl Kirjutas: [ -> ]

(11-04-2011, 20:47 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Millal muutus malmi paisumine terasest suuremaks?
Vanasti oli ikka vastupidi.

Kle, kui kod. penskari raamaturiiulis leiduv ja igaõhtust unejuttu enne tudulejäämist asendav H.Lepiksoni "Masinaehitaja käsiraamat" nii väidab, siis pole meil vist põhjust kahelda.
Ehk siis nüüd on niipidi...

Hästi naljakas?

tere,eks ikka tuli-vesi-tuli-vesi---õli,petrool,ja haamri ning tõmmitsa abil rihmaseib liikuma saada,mõne asjaga on nii et tuleb mitmed korrad edasi-tagasi liigutada ja muidugi võlli ots roostest puhtaks,hea oleks kui kiilu kätte saaks,aga tavaliselt on need peidus ja võllil olev kiilusoon on teises otsas libamisi kaldu ja kui hakkad kiilu sisepoole välja lõõma surud hullemini kinni.,kui on rihmaratas nii lai,et ulatub üleni kiilusoone peale.

Malmi joonpaisumine on vaid seni suurem, kuni rihmaseibile kuuma antakse ja võll ei ole jõudnud sama temperatuurini. Sel ajal lööbki lahti. Juba võrdse temperatuuri juures on terase joonpaisumistegur a suurem ( üle 12), malmi omast (8,5- 11,6), nagu 2715 märkis.

Aga mismoodi saavutada selline olukord, et malmist seib on võllist kuumem?
Ilmselgelt on seibi mass ja seega soojusmahtuvus suurem kui võllil ja seega
ei jõuaks seda mingit moodi kuumutada kiiremini kui võll kuumeneb.
Võlli jahutamine pole samuti mõtekas, sest võlli kontaktpind seibiga on kordi suurem kui võlli otsa pindala ja seega lihtsalt ei õnnestu tekitada piisavalt suurt temperatuuride erinevust et sellest kasu oleks.
Küll aga nõrgeneb ist võlli tsentrisse augu puurimisel ja tõmbamiseks on vaja vähem jõudu.
Kõige mõistlikum oleks proovida algul sissepoole lüüa ja kui kiil õnnestub kätte saada siis ka keerata.

(14-04-2011, 08:55 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Aga mismoodi saavutada selline olukord, et malmist seib on võllist kuumem?
...

Tuleb kasutada sedasama soojusmahtuvust. Need kümmekond kriitilist sekundit, kui kuumutatav malmratas on veel soojem, kui võll, võivad aidata. Küsimus on just selles esimeses nõksus, et kinnijäänud asjad teineteisest irduma meelitada.

Peale pooletunnist kütmist on muidugi mõlemad võrdse temperatuuriga ja võll on end veel kõvemini kinni paisutanud.

Samas võib korduv soojuspaisuminegi loksutada istu piisavalt, et varem tulutuks jäänud jõuvõtted lõpuks edukaks osutuvad.

Üldiselt aitaks tõepoolest teemat täpsustada, kui me teaksime detailide umbkaudseidki mõõte. On suur vahe, kas püüda avada 15 mm läbimõõduga võllil istuvat pisikese kiilrihma seibi (siin võib see soojusülekande inertsus aidata) või kiskuda maha 75 mm võllil istuvat kaheksasoonelist rihmarattakobakat, mis on pidevalt andnud edasi võimsust 100+kW (nende masside juures kodused vahendid piisavalt kiiret soojendamist ei võimaldagi).

(13-04-2011, 22:07 PM)metsakohin Kirjutas: [ -> ]Hästi naljakas?

Tegelt on ju.

Teemaalgataja põhimõtteliselt keeldub teavitamast,
- kui suur on rihmaratas,
- mis tõmmitsat ta kasutas, et ratas purunes ja
- mis asjaga üldse tegu.
Ja kõik jahuvad mingi joonpaisumise ja lämmastiku teemadel, mida nad õpikust lugenud...

Selle asemel, et võtta riiulist ntx Kukko 15-2, selline näeb välja



ja asi kahe minutiga ära teha. Sellega ratast lõhkuda on pea võimatu.
Või, kui endal pole, siis küsida, kes/kus laenutaks...ja asi saaks aetud.

Rihmaratta läbimõõt mingi 7cm,5cm paks,võll 25mm.Laagripuki ja rihmaratta vahe 1-2 cm mitte rohkem.Seda rrihmaratast tõmmitsaga veel tõmmanud pole,aga varasemalt olen kolme haaratsiga tõmmitsaga rihmaratta puruks tõmmanud.

(14-04-2011, 19:52 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Rihmaratta läbimõõt mingi 7cm,5cm paks,võll 25mm.

Paras paks asi, et seda kuumaks saada, läheb miljon kw energiat ja balloonitäis gaasi ära.
Lihtsam ta ikka mingi korraliku laagritõmmitsaga maha võtta, seesama, mis pildil, läheb vabalt vahele, kui sent-paar ruumi on ja tõmbab keskelt, mitte äärtest nagu harulised...

Ega enne ei tea, kui ei proovi, hangi endale korralik tõmmits ja ka eeltoodud nõuandeid kasutades peaks selliste mõõtudega asja küll kätte saama!
Hea üllatus oleks muidugi töö käigus avastada, et võll ja rihmaratas on ühes tükis!

(14-04-2011, 19:28 PM)stihl Kirjutas: [ -> ]

(13-04-2011, 22:07 PM)metsakohin Kirjutas: [ -> ]Hästi naljakas?

Tegelt on ju.

Teemaalgataja põhimõtteliselt keeldub teavitamast,
- kui suur on rihmaratas,
- mis tõmmitsat ta kasutas, et ratas purunes ja
- mis asjaga üldse tegu.
Ja kõik jahuvad mingi joonpaisumise ja lämmastiku teemadel, mida nad õpikust lugenud...

Selle asemel, et võtta riiulist ntx Kukko 15-2, selline näeb välja



ja asi kahe minutiga ära teha. Sellega ratast lõhkuda on pea võimatu.
Või, kui endal pole, siis küsida, kes/kus laenutaks...ja asi saaks aetud.

Kus selliseid tõmmitsaid müüakse?Pole sellist varem näinud.

Tööriistamarketis oli 15-2 mingi 140€ + saba 170€. Ühe ratta pärast ma neid ei ostaks.

Pigem otsi, kes neid kodu lähedal (plokiga mööda maakera ringi joosta pole kah just kõige lihtsam) omab ja teenusena asja ära teeb.
Kasti-, mootoriremontijad, lammutajad jne