automoto.ee foorumid

Sul ukse diagonaalid pisut valesti ,töötavad survele.
Õigem oleks kui töötaks tõmbele 

Mahakantud ukse kohta märkuse tegemine on vajalik? Põhjendust sellele avaldusele kuulaksin sellegipoolest suure huviga, ilmselt pole ma ainuke huviline

Ehituses tõepoolest metalli puhul arvestatakse diagonaalid tõmbele töötama. Sellepärast, et metalli puhul saab tõmbele töötava diagonaali teha õhemast materjalist. Teistpidi tehes peab diagonaal olema paksem, et nö vibusse ei viskaks. Puidu puhul on traditsioon ikka niipidi nagu mul sai.

(03-12-2016, 00:21 AM)AsTroSS Kirjutas: [ -> ]Sul ukse diagonaalid pisut valesti ,töötavad survele.
Õigem oleks kui töötaks tõmbele 

Diagonaal peabki survele töötama.

(03-12-2016, 00:21 AM)AsTroSS Kirjutas: [ -> ]Sul ukse diagonaalid pisut valesti ,töötavad survele.
Õigem oleks kui töötaks tõmbele 

Piisavalt kaua puiduga tegeletud ja imetletud, kuidas mõned järjekindlalt leiutavad omi süsteeme. Isegi siis, kui uks vastu maad vajub, ei ole viga valesti paigaldatud diagonaalis. Varasemad ärkajad on juba tõed esile toonud, seega mina saan vaid nõustuda, et puidust diagonaal töötab survele ja metallist tõmbele.

(02-12-2016, 22:07 PM)hannest Kirjutas: [ -> ]Katus on lihtsalt ühele poole kaldu, mitte viilkatus. Ühest äärest on kõrgus 3,6 ja teine 2,8. Selline kalle on. Uksega oligi plaanis see mitmest paneelist murduv nö vahuvõileib. Kuigi praegused uksed said puidust ukse kohta suht ok ja mingit ilmastiku mängimist ega vajumist ei ole isegi 1mm märganud. Diagonaalid said väga täpselt sisse lõigatud ja tegin nagu omale teeks. Aga sooja mõttes oleks ikkagi 5cm peno uks parem ja rolli mängib ka see, et siis oleks väike käiguuks. Praegu tuleb seina sisse 3m kõrge auk, kui uks lahti teha ja soe paneb plehku. Teine eesmärk on saada uks puldist avatavaks, mille jaoks on ka juhtmete valmidus jäetud.

Nagu ksf!Veskioja tabavalt ütles: "avatav sein" ehk soojustatud a'la 15cm paks puidust uks on sooja mõistes palju parem Küll on kasutamine natuke ebamugavam. Reaalselt paned praeguse ukse penot täis, vahuga kinni ja peale lased sama õhukese OSB, on väga hea! Pigem on teemaks suurtel ustel hinged, mis ei kipu liiga hästi puidus kinni püsima. Hea puituks on raudraami sees Vinkel lengiks ja ukseraamid ka vinklist, nii et korralikud treiali tehtud hinged on rauda keevitatud.  Nnede külge võid panna mistahes automaatavajaid jne. 

Pole ju vajadust 5X10 prussi ja tollise lauaga möllata. Seesama peno, liimvaht ja plaatmaterjalid. Isegi sellest kipsikarkassist saab neetimise ja liimimisega sigakõva sändvits-ukse teha. Ei tõmba kõveraks ega midagi

Võtsid sõnad suust.Tuleb kasutada ainult nn.mittepaisuvat Makrot.Svenssonis selle nimi Fuggumm.

eelmisel lehel oli tuuletõkke-jutt: ma avastasin oma (kitsast) laepealset soojustades Espakist (küllap on sama ka konkureerivates kettides) rull-tuuletõkke. Seda on väga väga mugav paigaldada ja annab rullida ka kohtadesse, kuhu plaadiga asja pole. 75m2 rullil on laiust 1,5m ja omab liimribasid ülekatte kinniliimimiseks. Hind on <1eur/m2 ehk teisisõnu isegi Viisnurga rohelisest plaadist kordades odavam.

Kas sellel rullitava materjalil miski nimi kah on?

(06-12-2016, 23:24 PM)13piisab Kirjutas: [ -> ]eelmisel lehel oli tuuletõkke-jutt: ma avastasin oma (kitsast) laepealset soojustades Espakist (küllap on sama ka konkureerivates kettides) rull-tuuletõkke. Seda on väga väga mugav paigaldada ja annab rullida ka kohtadesse, kuhu plaadiga asja pole. 75m2 rullil on laiust 1,5m ja omab liimribasid ülekatte kinniliimimiseks. Hind on <1eur/m2 ehk teisisõnu isegi Viisnurga rohelisest plaadist kordades odavam.

Kas tegu on ikka tuuletõkkega või siiski katuse aluskattega?
Mõni aeg tagasi teemaga tegeledes suutsin leida kohalikult turult ainult selle.
Solitex Fronta tuuletõkkekangas.

Hingav katuse aluskate on ikka siga hea asi. See toimib isegi seal kuhu ta eriti mõeldud pole. Näiteks ma katsin õues kinni sellega ühe lahtise mootori. Peale viskasin veel raske vaiba, et tuul ära ei viiks. Mootor katte all rooste pole eriti kiskunud (midagi on aga see õhuniiskusest). Pea kaks aastat nii juba vihma ja tuulte meelevallas. Üsna hästi laseb õhku ja niiskust alt üles läbi, samas ei lase vett ülalt peale. Paar korda olen ka vana eterniit katust lappinud. mõne kruviga kinni ning peab aasta vastu enne kui lume ja tuulte käes rebeneb. Jube hea oleks sellega küttepuu hunnikut katta, vaevalt et hallitama alt läheks. Kahjuks on see sellise tegevuse jaoks liiga liiga kitsas materjal. Aga muidu toimib igati 100%. Seega katusel või seinas toimib veelgi paremini, kuna tingimused palju kergemad.

(07-12-2016, 01:00 AM)ontu6 Kirjutas: [ -> ]

(06-12-2016, 23:24 PM)13piisab Kirjutas: [ -> ]eelmisel lehel oli tuuletõkke-jutt: ma avastasin oma (kitsast) laepealset soojustades Espakist (küllap on sama ka konkureerivates kettides) rull-tuuletõkke. Seda on väga väga mugav paigaldada ja annab rullida ka kohtadesse, kuhu plaadiga asja pole. 75m2 rullil on laiust 1,5m ja omab liimribasid ülekatte kinniliimimiseks. Hind on <1eur/m2 ehk teisisõnu isegi Viisnurga rohelisest plaadist kordades odavam.

Kas tegu on ikka tuuletõkkega või siiski katuse aluskattega?
Mõni aeg tagasi teemaga tegeledes suutsin leida kohalikult turult ainult selle.
Solitex Fronta tuuletõkkekangas.

Tegemist on ikka spets. tuuletõkkekangaga. Kasutasin ka ise seda laepealse soojustamisel. Kahjuks toote nime ei mäleta.

Kasutasin umbes 5 aastat tagasi kah tuuletõkkekangast - ja jopp..... kus see ikka mängib. Suvel sai maja ehitatud ja jäetud kuumade ilmadega paigaldades kangas parajalt lonti liistude vahele. Arvan et kuskil 2 - 3cm oli liikumismaad kindlasti. Sügisel kui ilmad jahedamad vaatasin laepealt seina vahele ja oli see materjal nigu pillikeel pingus. Järgmisel suvel oli niipalju kui lambiga voodri vahele näha oli mitme koha pealt kangas rebenenud...

Ei tea kas oleks pool meetrit pidanud jätma mängumaad või? Samas hakkab tuul siis otstest vahele käima, sest neid nii tihedaks ei saa ju...

Igaljuhul ei paigalda mina teda rohkem...

Ma panin koos sõpradega nädalavahetusel püsti kokkupandava NorgesHus'i majakese seinad ja fermid. Seal kasutatakse Delta Vent N nimelist kangas-tuuletõket. See on küll tsipa kallim, 1.80 ruut aga tundub olevat väga hea materjal!  
Et teine Sõber hakkab ka kohe meite külla kuni 20-ruudust onni ehitama aga nii et teeb kodus seinad valmis, siis on tegelikult nii iga sentimeeter kui gramm arvel. Odav, kerge, õhuke, lihtne transportida ja paigaldada - mida hing veel võib tahta???

Hingava aluskatte hinnaerinevus tuleb paksuse arvelt. Espakis müüdaval Poola tootel oli see vaid 80g/ 2. See Delta Vent oli minumeelest 140g/m2. Vastupidavusega võite omad järeldused teha, eriti kui veel ilmastiku kätte peaks jääma. Klöberil on ka head tugevad kiled, mis kohe välja ei veni ja rebene. Teine asi millele juhin tähelepanu, et need katted ei hinga ilma soojustuseta. Membraanid avanevad rõhkude vahega.

Postkastis oli muu prügi hulgas ka üks tore väike kataloog kus oli ka selline ilus pilt -->


Kas keegi ka sellise moodustisega päriselus on kokku puutunud?


https://www.hansapost.ee/et/aed-ja-toori..._4b4e5903/

Huvitaks ennekõike sellise asja koospüsivus? Toote kirjelduses ei ole märgitud materjali paksust. Kas tuulega ikka püsib koos või väriseb nagu süldivorm? Vaadates neid teisi rohelisest plekist aiamajakesi kus seina paksuseks on märgitud 0,25 mm siis on nagu veidi kahtlane?

See on üldjoontes samasugune sült. Põrand peab olema betoonist ja konstrui korralikult ankurdatud, aga ikka tudiseb. Tuttav ostis samasuguse omale tööriistakuuriks kuhu suvel murutraktorid ja aiatööriistad ja jalgrattad sisse panna. Autot tormiga mina küll sinna ei julgeks jätta...

Tulistasin puusalt ja arvestasin umbkaudse materjali kokku. Plekki võiks olla sellel putkal umb 60m2. Karkassi ehk min 125jm.
Kui võtta seinaks ja katuseks trapetsprofiil T20 siis seda saaks keskmiselt 6€ rm2 Karkass 50x50 nelikanttoru 5€ jm
Seega umb 1000€ ainult materjalile. Juurde veel kinnitusvahendid + töö.
Ehk siis mine võta kinni mis see mõistlikum on? Kas leppida mõõtu lõigatud ja arvestatud veidi tudiseva kräpiga või teha kõik ise?

(NB. Hindade osas süvaanalüüsi ei teinud vaid võtsin need mis netist esimesena kätte sain)

Põranda konstrui on juskui maitseasi.Vaata suuri kasvuhooneid(aiandid)tomatit ega jorjenit betooni peal ei kasvata ju.Jne. jätaks teemaalgataja mõtlemisaineks

(07-01-2017, 19:35 PM)pontu6 Kirjutas: [ -> ]Seega umb 1000€ ainult materjalile. Juurde veel kinnitusvahendid + töö.

Töö tööks, aga kinnitusvahendite maksumuse alahindamisega lõikan mina alati järjekindlalt näppu. Tasub korralikult läbi arvutada.