automoto.ee foorumid

Talveralli teemasse pandi selline pilt:

(21-12-2013, 10:15 AM)tonis Kirjutas: [ -> ]

(21-12-2013, 01:02 AM)Alts Kirjutas: [ -> ]Ei soovi kuidagi negatiivse alatooniga olla, kuid oma elust lähtuvalt...
Tekib selline küsimus, et kas naist, lapsi e. peret pole, et selline ajaline panustamine võimalik?

Wax elab sellises kodus ju

USAs ühe tüübi garaaz:

Tsitaat:Here is the floor plan of the garage. The tower bedroom is marked studio, and the living room is labeled study.

Lähemalt uurimiseks vaata siia

(31-01-2014, 14:23 PM)Mart Laanelepp Kirjutas: [ -> ]USAs ühe tüübi garaaz:

"Haigus" ikka nii tõsine, et välisuks diivaniga blokeeritud ja sisse välja saab ainult läbi garaazi

Küsin ka garaazi rajamise teemal-
1902 aastal rajatud maakivist kõrvalhoone sisemõõtudega 7 x 28 meetrit on minetanud oma kunagise otstarve(laut, küün, tall, riistakuur) ja mõte sinna töötuba/garaaz ja hoiuruum rajada. Eelmine põlvkond peaaegu kõik vaheseinad juba välja lõhkunud. Sõiduautost suuremaid masinaid sinna sisse paraku ei mahuta, sest ukseaugud on 2,15 laiad ja sama kõrged ilusate paekivist võlvidega, mida rikkuda/ümber teha ei raatsi, sees kõrgust 3,5 meetrit.
Mure on põrandaga- seda praegu põhimõtteliselt pole. On nn kultuurkiht(muld, kõdunenud puit, kunagine hein ja sõnnik). Katsed seda eemaldada põrkuvad paarikümne sentimeetri sügavusel ilmselt hoone rajamise ajal sinna täiteks veetud põllukivide, müüri rajamise kõrvalsaaduste jms vastu, mille vahel ka ohtralt mulda jms. Iseenesest ju kivi täitematerjalina sobiv, aga muld seal vahel? Tegu pole mingite väikeste kivikestega ainult, vaid päris suur osa ikka suuri 50+Kg ja veel hulka raskemaid mille liigutamine käsitsi väga töömahukas ja ustest erilist abitehnikat sisse ka ei too...
Mida selle põrandaga peale hakata? Hoiuruumi- töötoa alla saaks ka puitpõranda taladele rajada, aga sinna kuhu autodega sõita vaja oleks kõvemat(betoonpõrand) aluspinda vaja...
Esialgne mõte- pealtpoolt kive(ja võimalusel ka nende vahelt) muld jms eemalda, killustikuga ära tasandada ja sinna peale raudbetoon?
Väga loll mõte?

(01-02-2014, 11:34 AM)CORRADOg60 Kirjutas: [ -> ].......ja ustest erilist abitehnikat sisse ka ei too...

http://www.osta.ee/index.php?fuseaction=item.images&item_id=44799103
Sellise võtad laenutusest, mahub sisse ja paari päevaga (või ühega) on sul kõik sodi välja viidud. Toovad vist ise kohale ka, ainult silma alt ära ei tohi lasta, pihta panevad.

Olenevalt kivide suurusest, võib olla minikopaga parem majandada. Sellisel juhul oleks vaja ka käru, kuhu kivid ja sodi tõsta.
http://www.multivara.ee/dt_catalog/hanix...157-tonni/

Sõber vedas ka vanast laudast bobicuga pasa välja.

Kui nüüd küsimusele ka vastata, siis põranda all olev materjal omab tähtsust siis, kui talvel miinusesse läheb ja niiskevõitu on. Kui ruum plussis ja alt kuiv võib valada sisuliselt ükskõik mille peale, sellisel juhul külmakerked olematud.

Muld ja muu orgaaniline soga tuleks ikkagi valupõranda alt välja vedada. Olenemata sellest, kas külm sisse pääseb või mitte. Suuremad ja hästi maa sees "istuvad" kivid võivad jääda, peenem sodi tuleks läbi sorteerida ja võib koos kruusa või killustikuga täiteks tagasi panna.
Peale bobiku kõlbab selliseks tööks hästi ka näiteks "Avant", mida samamoodi rentida saab.
Labidaid, kühvleid ja rehasid saab poest
Kinni ka muidugi trampida sisse veetud täide.

Roogi soovitavalt kõik välja. Täida kinnitambitud liiva või peenema killuga korralikkult. (mina roogiks vähemalt pool meetrit seda sodi välja, siis on lootust, et valatut põrand on ka 10 aasta pärast sirge ja vajumata.

Saab teha ka nii, et roogid välja endale sobiva sügavuse - tambid kinni ja valad valu betooni peale. Oht on lihtsalt, et põranda all olev niiske muld/savi võib vajuda või tõusta.

Mul seisab see sõnniku rookimine see aasta ees.On üks suur ruum kasutamata aga seal on oma hea kultuurikiht sõnnikut,mille asukoht võiks olla mujal.Kas või põllul

Aga rääkides garaažist,siis kuidas on puust tehtud garaaži kütte tegemine? Kõige ohutum oleks mõne bussi kero aga kuidas oleks vana saunaahjuga?

(01-02-2014, 22:59 PM)MAZ Kirjutas: [ -> ]Aga rääkides garaažist,siis kuidas on puust tehtud garaaži kütte tegemine? Kõige ohutum oleks mõne bussi kero aga kuidas oleks vana saunaahjuga?

Tee millega tahad, kuid ära lase kukke seinale kusema.

Ka palkmajades käib soojus läbi elusa tule.

kütmise mõttes sobib mistahes ahi puidust garaashi küll. aga kui seal garaashis näituseks igatsugu süttivate vedelikega tegemist tehakse siis võib lahtine tuli problemaatiliseks osutuda.
ise olen mõelnud, et äkitse peaks omale töötoa kütte ehitama ruumist välja. no nigu saunas sageli, et keris on leiliruumis ja puid aetakse ahju kuskilt mujalt.

(01-02-2014, 22:59 PM)MAZ Kirjutas: [ -> ]Mul seisab see sõnniku rookimine see aasta ees.On üks suur ruum kasutamata aga seal on oma hea kultuurikiht sõnnikut,mille asukoht võiks olla mujal.Kas või põllul

Aga rääkides garaažist,siis kuidas on puust tehtud garaaži kütte tegemine? Kõige ohutum oleks mõne bussi kero aga kuidas oleks vana saunaahjuga?

Vana õli ahi peaks ka väga efektiivne olema. Olen ühes garaazis näinud, tundus väga asjalik. Ja mega soe oli.
Mul küll töökoda kivist ja ka üsna suur, 8x 25m, aga mõtlesin ka selle õliahju peale. Kuigi tegudeni pole veel jõudnud ahju osas (aga ehitades arvestasin sellega, et ahi kindlasti tuleb). Praegu ehitan riiulit, 8m pikka ja ilma kütteta on ikka kuramuse külm, eriti eelmine nädalavahetus.

(03-02-2014, 12:09 PM)saarrand Kirjutas: [ -> ]Vana õli ahi peaks ka väga efektiivne olema. Olen ühes garaazis näinud, tundus väga asjalik. Ja mega soe oli.

ära seda palun reklaami - "vanaõli" on ohtlik jääde ning seda ei tohi tegelikult iga mees käidelda (sh põletada). Foorumis ärme seadust rikkuma kutsu.

seadust kui sellist ma kiire otsinguga ei leia, aga KKI möödunud sügise jutt võiks olla piisavalt õigest kohast ning piisavalt uus, et lugeda õigeks - seda enam, et jutt on loogiline:

Tsitaat:"Ettevõtjate hulgas on levinud väärarusaam, et vanaõli võib anda eraisikutele kütmiseks. Mitmed ettevõtted on olnud üllatunud, kuuldes, et vanaõli on ohtlik jääde, mis tuleb üle anda vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule," ütles Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse osakonna juhtivinspektor Rene Rajasalu. "Põhjendusena tuuakse välja peamiselt asjaolu, et poes ju müüakse igale soovijale vanaõli katlaid, miks seda siis põletada ei või," selgitas Rajasalu.

Ma omaarust ei reklaaminudki, st ma pole mingi õliahjude tootja või edasimüüja.
Okei, aga kütteõli ka ei sobi seal kasutamiseks? Õliahjusid ju müüakse kümnete kaupa ja lausa ettevõtted müüvad neid.
Aga tunnistan ausalt, pole kursis selle teematikaga rohkem, kui vaid kuulnud/näinud juttude tasemel.

(03-02-2014, 14:58 PM)saarrand Kirjutas: [ -> ]....
Okei, aga kütteõli ka ei sobi seal kasutamiseks? Õliahjusid ju müüakse kümnete kaupa ja lausa ettevõtted müüvad neid.
...

Põleti on teine... Küll asjalik katlamüüja selgitab, milline peab olema põleti, et "ebakvaliteetset" küttevedelikku pruukida.

Leidlike küttelahenduste kohta on siin foorumis mitmeid näiteid. Nende legaalsusega on nii ja naa: hästi tehtuna ja mõistlikult pruugituna pole kahju kuigi suur. Aga on ka võimalikud must lumi ja "vaikne kevad"...

Tere. Küsin väheke väärt nõu meeste käest. Võibolla ehk on teemaväline aga mure on suur.

Kuna antud momendil likvideerin oma projektikeselt mäda, mis on tekkinud sisseostetud teenuse madalast kvaliteedist + pehmelt öeldes ekstreemsetest hoiustustingimustest (13 kuud maa-aluses boksis kus põrand oli kogu aeg märg, enne seda niiskevõitu kanaliga garaažis).

Vanaisa ehitas omal ajal kanaliga garaaži tuhaplokkidest. Umbes 4 X 7 meetrit. Vundament madalavõitu või hoonetagune drenaažkraav on risu täis- lumisemate talvedega-kevadetega on põrand märg. Sisekliima tundub üldse niiskevõitu (omal ajal soojustasin laepealse paberi ja šlakivatiga). Buržuikaga tuba küttes kondenseerus vesi ilusti auto peale.

Kuidas saada olud kuivemaks?

* Väike elektriradikas nurgas tuksumas 24/7
* Ventilatsioon kanalisse (ja ruumi)
* Teha kõik jälle kõik hõredamaks, lae pealt kõik minema visata.
* Need niiskustabletid või soolakotid igale poole.
* Mõistliku hinnaga elektriline niiskuseeraldi.*
* Maakirvega rappida hoonetagune kraav sügavamaks.
* Kanal kinni katta (millegagi)

Aeg-ajalt tahaks seal ikka midagi timmida aga ei oskagi parendustega kuskilt alustada. Esitage oma visioonid ja ettepanekud.

Mina alustaksin nivoode mõõtmisest. Kas saad puhastatud kraavi põhja kanali põhjast vähemalt 3-4kümmend sentimeetrit allapoole? Nii et see vesi ikka garanteeritult ära jookseb. Kui kanali põhjas on vesi on kõik muud asjad, mis nimekirjas ju selge aja ja raha raiskamine.
Võta nivelliga magistraalkraavi (toru) põhja kõrgus ja kanali pühja kürgus ja võrdle neid omavahel. Kõik ülejäänud otsused pärast seda.

Marko
isehakanud ehitusspets...

Arvan ka, et kõigepealt tuleb vesi hoone ümbert ära juhtida, küll ta siis seest ka kaob. Ja seejärel ventilatsioon, kas loomulik või Liive meeleheaks "ebaloomulik". Kütmine-kuivatamine on juba maitseasi ja rahakoti paksuse teema.
Niiskuse teema on ka mulle südamelähedane, kuna endalgi keldripõrand pidevalt märg, samuti kanal. Kuna elan sisuliselt soos, siis pole liigvett kuhugi ära juhtida.
Garaaž imekombel väga rõske ei olegi. Kanali kattis kadunud isa alati laudadega kinni, kui ei kasutanud. Nii jäigi. Kanali avamine toimub harva, siis kui tranduleti kõhu alla asja on. Garaaži seinal on keskkütteradikas, mis talvel enamvähem plusskraadid sees hoiab. Tööriistad eriti rooste ei kisu.
Varem olid radikad ka kanali seintel, aga need olid täiesti mõttetud ja said välja visatud. Nüüd jookseb seal vaid jupp vältimatut keskküttetoru, mis paksult soojustatud.

Kaevan vana teema üles,nimelt kellegil on jooniseid koos mõõtudega sellisele autode varjualusele,kuhu kaks GAZ 53 tüüpi autot mahuksid kõrvuti?