Kahjuks ei leidnud või ei osanud otsida T-25 jagaja kohta infot.
Nimelt on jagajal küljepeal üks klapp, millega saab reguleerida nö. survet. Kas keegi teab kuhupoole ja kui palju -vähe peab seda keerama.
(05-03-2013, 09:34 AM)Naabrivana Kirjutas: [ -> ]Kahjuks ei leidnud või ei osanud otsida T-25 jagaja kohta infot.
Nimelt on jagajal küljepeal üks klapp, millega saab reguleerida nö. survet. Kas keegi teab kuhupoole ja kui palju -vähe peab seda keerama.
Tahad midagi lõhki lasta?
Sellega reguleerid kaitseklappi.Kinni keerates rõhk tõuseb. Reguleerimise ruumi on vähe. Mina ilma manomeetrita näppida ei julgeks...
(05-03-2013, 12:01 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Tahad midagi lõhki lasta?
Sellega reguleerid kaitseklappi.Kinni keerates rõhk tõuseb. Reguleerimise ruumi on vähe. Mina ilma manomeetrita näppida ei julgeks...
Asi pigem selles, et teda juba on niigi näpitud ja kui lendab midagi laiali, siis lendab - lapib uuesti kokku.
(04-03-2013, 18:56 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]...
Peab hakkama kette aretama,mul värava tagant pea 10m allamäge ja tagurpidi üles tagasi tuleb ainult 2-3 käik ja hooga.
Tühja põksiga libedal tagurpidi ülesmäga - loe nüüd ise ja mõtle, kas see on võimalik.
Korraliku (naastudega) lumeketiga ehk isegi oleks, kuid pelk mähitud kett ei aita. Pidamist lihtsalt ei ole...
(06-03-2013, 11:11 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (04-03-2013, 18:56 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]...
Peab hakkama kette aretama,mul värava tagant pea 10m allamäge ja tagurpidi üles tagasi tuleb ainult 2-3 käik ja hooga.
Tühja põksiga libedal tagurpidi ülesmäga - loe nüüd ise ja mõtle, kas see on võimalik.
Korraliku (naastudega) lumeketiga ehk isegi oleks, kuid pelk mähitud kett ei aita. Pidamist lihtsalt ei ole...
Kogemus küll põkaga puudub, aga kombain, mis on raskuskeskme poolest väga sarnase ehitusega (raskus veosillal), on küll oluliselt parema läbvusega just tagurpidikäigul. Tõsi, seda küll liigniiskel pinnasel, mitte lumel/jääl. Niiskematel aastatel juhtub tihti, et kombainiga enam edasi ei saa (mäest üles), siis tagurpidi läheb nagu tank ka kõige märjemast pasast läbi ja saab minema.
(06-03-2013, 11:21 AM)saarrand Kirjutas: [ -> ]...
Kogemus küll põkaga puudub, aga kombain, mis on raskuskeskme poolest väga sarnase ehitusega (raskus veosillal), on küll oluliselt parema läbvusega just tagurpidikäigul.
Khm, tühjal põksinäksil on ju tagasillal alla poole eluskaalust - sealt need läbivuseprobleemidki. Kombainil vastupidi.
Kusjuures ei aita ka pelk kaal sillal ühti - saskagi (T-16 ja selle derivaadid) ronib ahnemalt edaspidi. Tagurpidi pigem mitte...
(06-03-2013, 11:11 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Tühja põksiga libedal tagurpidi ülesmäga - loe nüüd ise ja mõtle, kas see on võimalik.
Korraliku (naastudega) lumeketiga ehk isegi oleks, kuid pelk mähitud kett ei aita. Pidamist lihtsalt ei ole...
Kust võtad,et tühi põks?Aiste otsas ripub 2,2d koos uaz kastidega,paarsada kilo vast ikka kaalub.Tühi sahaga põksiga ei tee mitte midagi.
Kas keegi oskaks rääkida T25 kabiinisoojendusest, mis pandi peale tehasest?
Mul uuel põkal see peal aga hetkel ei tööta.Arvamusi on seinast seina, ühed väidavad, et see on pumbale koormav ja seetõttu pole mõtet ka korda teha. teised jälle kiidavad kui hea see on.
On kellelgi skeemi, antud seadme põhimõttest/ülesehitusest?
Mulle üteldi, et see ei tööta praktikas - kes seda hüdroõli suudab kuumaks ajada.
Jama värk välja mõeldud. Soojatootlikkus raisatud võimsuse suhtes väike. Kraani juurest hakkab õli põrandale immitsema jne. Kavalam enne summutit panna kasvõi Zapika katel ja sealt kuum õhk kabiini juhtida.
Kui probleemseks võib hiljem osutuda tõukurivarda lahtine ots? Mootorit lammutades selgus, et vardal on üks ots lahtine.
Kuidas edasi käituda?
Ei juhtu temaga midagi, panna uus või õnnestub kuidagi kinni saada sinna?
(01-04-2013, 06:55 AM)Naabrivana Kirjutas: [ -> ]Kui probleemseks võib hiljem osutuda tõukurivarda lahtine ots? Mootorit lammutades selgus, et vardal on üks ots lahtine.
Kuidas edasi käituda?
Ei juhtu temaga midagi, panna uus või õnnestub kuidagi kinni saada sinna?
Misasi on lahti?
Tõukurvarda küljes oleva paksem ja ümar otsik?
Kas see pääseb täitsa otsast ära? Või lihtsalt loksub veidi?
Pigem tasuks välja vahetada - D21 tõukurid-nookurid ei liigu nii palju, et otsa väljahüppamiseks vajalik pilu tekkida saaks, kuid välistada seda ju ei saa... Südamerahu huvides võiks kaaskannatajatelt uut kaubelda. Poest seda varrast ostma minna ei ole erilist mõtet - need vardad töös märkimisväärselt ei kulu.
(01-04-2013, 09:53 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Misasi on lahti?
Tõukurvarda küljes oleva paksem ja ümar otsik?
Kas see pääseb täitsa otsast ära? Või lihtsalt loksub veidi?
Pigem tasuks välja vahetada - D21 tõukurid-nookurid ei liigu nii palju, et otsa väljahüppamiseks vajalik pilu tekkida saaks, kuid välistada seda ju ei saa... Südamerahu huvides võiks kaaskannatajatelt uut kaubelda. Poest seda varrast ostma minna ei ole erilist mõtet - need vardad töös märkimisväärselt ei kulu.
Varda otsas olev metall junn on jah täitsa lahti ehk tuleb küljest ära.
Mõtlesin isegi, et ega midagi otseselt ei tohiks juhtuda.
Tervitus.
Probleem järgmine. Õlipumba taga on hammasratas, millel on laager totaalselt läbi. Seega õlipump ei funka korralikult. Küsimus ongi, et kuidas see laager on võimalik vahetada? Kas peab traktori pooleks võtma või on mõni muu lahendus? Panen ühe pildi ka selgituseks. Nähtava hammasratta laager oleks vaja vahetada.
![[Pilt: cam00225.jpg]](http://img689.imageshack.us/img689/5983/cam00225.jpg)
Mulle õpetati, et hüdropumba õli peab kindlasti kontrollima, sest muidu läheb see sama laager (laagrid?) läbi ja veel ähvardati, et siis pole muud, kui keskelt pooleks.
Nüüd oleks juba kiiresti abi vaja mu eelneva probleemiga. Kas traktori peab pooleks võtma nö siduri poolt või käigukasti poolt?
(23-11-2012, 21:21 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Aukude puurimine võib osutuda päris tõsiseks ettevõtmiseks - materjal on päris kõva.
Niisiis, lõpuks sai asi kätte võetud ja ära tehtud. Ega see aukude puurimine haakelattide sisse nii kerge pole jah. Ühega nägin alguses päris palju vaeva. Ei tahtnud kuidagi puur võtta. Lõpuks sai treipingis ava sisse pool jõuga "kulutamismeetodil". Teine haakelatt oli aga miskipärast nii pehmest materjalist, et probleeme ei olnud üldse. Lausa hämmastav, kui erinev võib vene raua kvaliteet olla.
Ja selline siis saigi haakeraud. 10 mm seinapaksusega toru, otsa treisin sõrmed, mis läksid keevitusega kinni. Haakelati pöörlemist takistavad siis teisel pool toru asuvad pulgad, mis lähevad haakelattidesse puuritud aukudesse. Et rohkem kulumiskindlust oleks, sai tehtud need pulgad linttraktori roomikupulkadest.
Haakekahvel T-74 oma, sai lühemaks lõigatud.
Paar pilti ka. Esimesel siis asi enne lõplikku kokkukeevitamist, ehk siis punktitud. Teisel siis juba valmis asi, mis saanud ka juba tööd teha.
Miks sa puurimisega vaeva nägid? Torul on välismõõt suurem kui latti kõrgus. Oleks pannud 2 pulka rohkem. Ühed veolati peale ja teised alla.