(07-05-2013, 22:42 PM)Kodanik2 Kirjutas: [ -> ]Miks sa puurimisega vaeva nägid? Torul on välismõõt suurem kui latti kõrgus. Oleks pannud 2 pulka rohkem. Ühed veolati peale ja teised alla.
Huvitav, millest sa järeldasid, et toru välismõõt on suurem kui lati kõrgus?
Väga kaval lahendus: veopunkt on toodud toru taha, haakepunktile lähemale.
Aiste peale/alla toetuvad tõkised annavad rohkem loksuma, kui avassepistetud. Sestap oli puurimine mõistetav. Huvitav, et materjal nii erinev oli...
Haakepoldi ja lukustussplindi hoidikud on üle prahi
Harva näeb nii läbi mõeldud vidinat.
(08-05-2013, 10:06 AM)alar1 Kirjutas: [ -> ]Enda T25 oleks vaja ka selline haakeraud teha. Praegune on samuti see vabriku pöörelda andev ja käib üles alla nagu lambajalg.
Miks meli666 tegi selle haakeraua nii jämedast ja veel 10mm torust? T25-le oma kitsejõuga piisaks ka vähemalt poole peenemast materjalist.
Omast kogemusest järeldusi tehes just vaatasin, et võiks veel jämedam olla...
(08-05-2013, 10:06 AM)alar1 Kirjutas: [ -> ]Enda T25 oleks vaja ka selline haakeraud teha. Praegune on samuti see vabriku pöörelda andev ja käib üles alla nagu lambajalg.
Miks meli666 tegi selle haakeraua nii jämedast ja veel 10mm torust? T25-le oma kitsejõuga piisaks ka vähemalt poole peenemast materjalist.
Kui rapsima hakata, siis võib 1500+ kg üllatavalt palju jõudu toota puhtalt inertsist. Ning tasub meeles pidada, et me ei tea kunagi, kui suur varu tegelikult on. Aga kui tugevusest ei piisa, siis see tuleb kiiresti välja
kas Kane Tartus Ravila t lõpus ei müü, omal ajal sai sealt küll jupitatud materjali. Võrus lõikusid juppideks Empakis Kubijal.
(08-05-2013, 22:45 PM)Maanteemuuseum Kirjutas: [ -> ]kas Kane Tartus Ravila t lõpus ei müü, omal ajal sai sealt küll jupitatud materjali. Võrus lõikusid juppideks Empakis Kubijal.
Palju lõige maksis? Enamusel kipub olema 10+ uut rubla iga säuh...
(09-05-2013, 08:53 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ][quote='Maanteemuuseum' pid='310618' dateline='1368042317']
Palju lõige maksis? Enamusel kipub olema 10+ uut rubla iga säuh...
Elmes küsiti kaks nädalat tagasi 55-se ümarmaterjali lõikamise eest miski 5 eurot.
Üldiselt nad annavad kõik läbi ja just niipidi, et nafta satub pumba sisse ja teeb selle õli vedelaks ja siis hakkabki tühikäik jamama. Soust välja, uus õli sisse ja kohe korras. Vastupidist nafta liikumist ei oska kommenteerida. Mtz'i pumba jaoks ruumi tehes pead panema üles mineva korstna ja sellega sobiva kollektori. Ühendusflant on neil erineva nurga all.
Lugesin ajaviiteks T-25 kohta infot
kolhoos.pri lehelt, silm peatus aga lausel kus mainitakse et " Jõuvõtuvõlli on võimalik tööle panna nii sõltumatult kui ka sünkroonselt."
Mina olen elanud siiamaani teadmisega et T25 jjv ei saa sünkroonselt käima ka põlvili paludes... Või on mul siis mingi plank 25, mille "varustustase" jääb alla keskmise...
Ongi. Jvv töötab üheaegselt sõltumatult ratastest ja sünkroonselt mootoriga.
See 25 JVV töötab sünkroonselt jõuülekandega. Kui JVV on kangist sisse lülitatud siis liikuma hakkamisel saab ta ülekande jõuülekandest.
Lihtne näide: haakes on mingi massiivse kettaga hooldusniiduk ja kui siduri ära lahutad siis ega põka enne seisma jää kui hooldusniiduk seisma jääb.
Lasin oma põka kunagi niimoodi Emajõkke sisse mis mühin, mitte üks vägi ei suutnud teist peatada.
Sõltumatult töötab 25 JVV siis kui käiku sees pole, nagu käigu lülitad, on kogu kompott sünkroonis.
Ahjaaaaa, muidugi....
Hakkab meenuma
(17-06-2013, 23:34 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]See 25 JVV töötab sünkroonselt jõuülekandega. Kui JVV on kangist sisse lülitatud siis liikuma hakkamisel saab ta ülekande jõuülekandest.
Lihtne näide: haakes on mingi massiivse kettaga hooldusniiduk ja kui siduri ära lahutad siis ega põka enne seisma jää kui hooldusniiduk seisma jääb.
Lasin oma põka kunagi niimoodi Emajõkke sisse mis mühin, mitte üks vägi ei suutnud teist peatada.
Sõltumatult töötab 25 JVV siis kui käiku sees pole, nagu käigu lülitad, on kogu kompott sünkroonis.
Mis hull jutt see nüüd ole? Meie majapidamise põkadel lahutab sidur nii mootori veoülekandest, kui ka jvv'st ja selle järel olevatest suure inertsiga käivatest seadmetest. Ehk käik sees, sidur all võib niiduk taga inertsist uhada ilma, et masin liiguks. Oleksin muidu juba ammu selle tagajärjel kuskil kraavis upakil.
Või on see mingi T-25 A1 omapära, sest meil on uuema malli T-25'ed?
(21-06-2013, 21:18 PM)Etsike Kirjutas: [ -> ]Või on see mingi T-25 A1 omapära, sest meil on uuema malli T-25'ed?
Mette ei saa aru mis neil T-25 A1 ja T-25 vahet on?
Minu teada on T25'st vähemalt kolm versiooni. A1, A2 ja A3.
Jaa, Etsike, vaata, vahe on küll T-25 ja T-25A vahel, mis tähendab, et T-25 on vanem ja T-25A uuem mudel . Need A1, A2, ja A3 tähendavad vaid katuse tüüpi. Vastavalt siis kabiini, presentkatuse ja turvapuuriga. Indeks sisus mingeid muudatusi ette ei näe.
Jvv teemat ei hakka isegi kommenteerima.
(17-06-2013, 23:34 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]See 25 JVV töötab sünkroonselt jõuülekandega. Kui JVV on kangist sisse lülitatud siis liikuma hakkamisel saab ta ülekande jõuülekandest.
Lihtne näide: haakes on mingi massiivse kettaga hooldusniiduk ja kui siduri ära lahutad siis ega põka enne seisma jää kui hooldusniiduk seisma jääb.
Lasin oma põka kunagi niimoodi Emajõkke sisse mis mühin, mitte üks vägi ei suutnud teist peatada.
Sõltumatult töötab 25 JVV siis kui käiku sees pole, nagu käigu lülitad, on kogu kompott sünkroonis.
Käisin ja mudisin pisut oma rauast kallimat ja tõsi ta on.
JVV ja ülekande omavaheline seotus vist siiski vastab tõele. Põhjus, miks ma seda meie masinatel täheldanud pole jõudis alles nüüd kohale. Selleks on suure inertsiga hooldusniidukil olev vabajooksu sidur, mis lubab niidukil pöörelda kiiremini kui JVV, seeläbi rattaid mitte kaasa vedades.
(22-06-2013, 09:23 AM)Daff Kirjutas: [ -> ]Jaa, Etsike, vaata, vahe on küll T-25 ja T-25A vahel, mis tähendab, et T-25 on vanem ja T-25A uuem mudel . Need A1, A2, ja A3 tähendavad vaid katuse tüüpi. Vastavalt siis kabiini, presentkatuse ja turvapuuriga. Indeks sisus mingeid muudatusi ette ei näe.
Jvv teemat ei hakka isegi kommenteerima.
Täna õnnestus pisut näppida ja ka paar tiiru teha A3 isendiga,erinevused käigud teised ja kangid teistel kohtadel,lisaks kui käik või revers sees siis käivitamisest ei ole mõtet unistada,gaas oli ka tundlikum ja presentkatusega.