automoto.ee foorumid

(14-05-2015, 12:06 PM)mlsluik Kirjutas: [ -> ]Mõtlesin pigem teie paanilist kartust lääne määrete ja laagrite ees mida jumala pärast vene masinal kasutada ei tohiks ning üleüldse on kõik ülejäänud mõttemaailmaga inimesed valearvamustega paganad kes ei tohiks vähimalgi määral tehnikaalaselt sõna võtta... 

Oda oda Teil hr Mlsluik on ikka väga vale arusaam minu mõttemaailmast. Vene tehnika juures mul enamikul lääne õlid sees - selles osas olete valesti aru saanud.  Mu sõnavõttudes olen alati vihjanud, et võimalusel kasutada lääne õli , kuna vene omade kvaliteet on alla igasuguse arvestuse.

Laagrite osas käib arvatavasti mul lauapealt rohkem tuntud firma laagreid läbi kui te elujooksul näinud olete.  Lihtsalt vene masinate juures on mul olnud põhimõte, et masin võiks olla koostatud sama kvaliteediga (või parema) kui tehasest välja veeres.  igasuguste hammakate ja muude poltide mutrite kohta võiks kirjutada tuhat teemat, miks vene aegsed on paremad kui tänapäeva omad.  Teisalt peaks minu silmis masin korralikult koostatud olema, et kes vähegi kunagi masinat remontima hakkab küsib, miks masin nii heas seisukorras on ja kas see on tehase seades või on seda remontitud.  
Igasugused idiootsused ja tavotinärakad vean ma kuusakoskisse. Aastas läheb oma kümme masinat sinna küll. ( Teie puhul aga tundub, et veata need kuusakoski kandidaadid hoovile. )

Kokkuvõttes näide elust enesest:
https://www.youtube.com/watch?v=WwGt1G1eN30

(14-05-2015, 12:27 PM)MAZ Kirjutas: [ -> ]Miks mitte lasta asjatundjal teha? Palju asju oleneb ka inimese sissetulekutest, kui sul kuupalk on 500EUR siis see paneb veidi ikka mõtlema,et kuhu oma raha kulutada.

Palga number on 99% inimestel kahe kõrva vahel kinni. Mu eelmistest juttudest tuli ju otse välja, kas tasub kulutada suurem summa raha, et saaks ise teha. Või lasta korralikult teha poole odavamalt.  Isiklikult ma tööd ei pea enam otsima, see otsib juba mind ise...  Lihtsalt olen leidnud, et mõningad tööd tuleks edasi anda neile, kes seda igapäevaselt teevad. Ise samal ajal enda tööga raha teenides.

(14-05-2015, 14:59 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]

(14-05-2015, 12:38 PM)tamburiin Kirjutas: [ -> ]Sellistele tingimustele ei vasta aga kõik inimesed. Nõukaaegse mentaliteediga- et ah käib küll, kui läheb katki, siis teeme uuesti,ei ole tänapäeval midegi teha.

Mina seda üritangi propageerida et kui teha siis üks kord ja korralikult aastateks kestma.
Tööpingid on olemas ja muide mitte ärastamise teel saadud vaid oma teenitud raha eest ostetud ja remonditud niiet kannatab ka täpsemaid asju teha kui purjus treial kolhoosi töökojas.
Aegajalt ikka mõni hädaline astub sisse nässus hüdrosilindriga niiet see isetegevus on selge.
Paar inimest on muidugi tagurpidi välja läinud et nii kallis ja kuskil keegi Stjopa teeb kähku ära.
Painutab varre sirgeks, koputab toru ümaramaks ja raha võtab poole vähem.

Küsimus on selles, et enam ei tunta ära uksepeal, kumma mehega on tegu. Olen aastatega paljude juurde sattunud, kes kaugelt tunduvad just õiged mehaanikud - jutu järgi. Kuid hiljem on detail nii pekki keeratud, et sobib vaid paadi ankuriks. (seda nii 5 kui 40eurise tunnihinnaga töötegija juures)
Varem tõesti  olid kasuks kõiksugu remont komplektid. Poest on ka enamikele asjadele detaile võtta. Kuid kunagi ei saa kindel olla, kas detaili vahetus ka on õigustatud või on hullemas olukorras kui vana.

Silindri juurde minnes.
Ostad remontkomplekti ära. vahetad ära. See et ta 20a säärt kulutanud on ja see ovaalne on seda ei märka. Või kui märkad siis vahetad ka selle ära. Järgmisena tahaks kolvile lääne tihendeid. Jälle vaja treialit.  Silindri hüldsitoruga sama teema, see ei maksa midagi, kuid kuidas selgeks teha, et see detail läbi. - Eriti just juhul kui teed seda üks kord kümne aasta jooksul. Seetõttu leiangi, et mõningad tööd (siinjuures ka silindri remont) tuleks lasta kellegil teha, kes teeb 10 silindrit päevas.
Pole ju vaja kulutada hunnik aega sita töö tegemise peale endal, kui lõppkokkuvõttes võiks ajaga midagi mõistliku ette võtta.

OT:
Möödaminnes.
Olen aru saanud, et kui mehaanikul on kõik lauad lookas, detailid pilla palla laiali töökohas (garaazis) siis tuleb selg pöörata ja uksest välja tagasi minna. Sellise vennaga ei ole midagi teha.
Samas kui töökohta (mitte töökoja lattu) saab puhaste riietega siseneda ja väljuda, siis tasub ka sinna tagasi minna järgmise probleemiga.

Möödaminnes.

Olen aru saanud, et kui mehaanikul on kõik lauad lookas, detailid pilla palla laiali töökohas (garaazis) siis tuleb selg pöörata ja uksest välja tagasi minna. Sellise vennaga ei ole midagi teha.
Samas kui töökohta (mitte töökoja lattu) saab puhaste riietega siseneda ja väljuda, siis tasub ka sinna tagasi minna järgmise probleemiga.

Lp. unimüts.
Vaidleks vastu! Kui ikka meest ei ole siis ei aita puhtad riided ega kõva reklaam uksepeal. Meie kandis kipub hoopis nii olema,et kellel töökoda rämpsu täis ja kõik pilla palla,sealt saad ikka abi! Kellel aega töökoja põrandat lakkida ja ilu teha,sellel järelikult pole midagi muud teha...  

Ja ka küsimus. Kuidas Sa hindad õli kvaliteeti? Kas kuulujuttude põhjal või on mingid argumendid ka? Ma just mõtlen siin vene õli ja teiste maade õlide vahel.
Ma ise ei ole nii tark,et seda muud moodi hinnata,kui ainult kuulujuttude põhjal! Kuidas sina kõvem mees oled?

Toetan Talupoega! Tihti on tulnud margiesinduses läikiva põranda kohal peessekeeratud tehnikat päästa.

Marko@laudlookas

Tsitaat:Palga number on 99% inimestel kahe kõrva vahel kinni. Mu eelmistest juttudest tuli ju otse välja, kas tasub kulutada suurem summa raha, et saaks ise teha. Või lasta korralikult teha poole odavamalt.  Isiklikult ma tööd ei pea enam otsima, see otsib juba mind ise...  Lihtsalt olen leidnud, et mõningad tööd tuleks edasi anda neile, kes seda igapäevaselt teevad. Ise samal ajal enda tööga raha teenides.

No-jah, kuidas kellelgi. See on noore, hakkaja, täie tervisega mehe puhul nii.
Siin foorumis on ka tervisehädadega, pensionärid või muidu saamatud ka. Ega ikka seljahädaga või puujalaga mees oma valikutes nii vaba ei ole, et kohe süüdistada teda madalapalgalise töökoha pidamises. Kõigil pole nuppu oma firma tegemiseks ja teiste töö kulul elamiseks.
See aeg ka möödas kui sai oma firma riigifirma kuludega asutada. Kuigi tundub, et maanteeametis viimase kohalemääramisega on vanad kombed taastunud: http://majandus24.postimees.ee/3182823/b...siooniohtu

(14-05-2015, 16:20 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ]Lp. unimüts.
Vaidleks vastu! Kui ikka meest ei ole siis ei aita puhtad riided ega kõva reklaam uksepeal. Meie kandis kipub hoopis nii olema,et kellel töökoda rämpsu täis ja kõik pilla palla,sealt saad ikka abi! Kellel aega töökoja põrandat lakkida ja ilu teha,sellel järelikult pole midagi muud teha...  

Ja ka küsimus. Kuidas Sa hindad õli kvaliteeti? Kas kuulujuttude põhjal või on mingid argumendid ka? Ma just mõtlen siin vene õli ja teiste maade õlide vahel.
Ma ise ei ole nii tark,et seda muud moodi hinnata,kui ainult kuulujuttude põhjal! Kuidas sina kõvem mees oled?

Kellele seda reklaami uksepeal vaja on?? Reklaam on vajalik vaid poe nurga taga, et kl 10 hommikul saab uue "kange kahese"
Töökoja põrand näitab töö mentaliteeti ja suhtumist töösse. See jutt: "kruustangid on seal rauahunniku all ja relakas seal tavotiämbris" no kommoon sellise suhtumisega ei ole ju mõtet edasisest tööst rääkida.
Puhaste riietega sisenemisest said valesti aru. Minu nõue on, et mehaanik on täpselt nii hea, kui hästi hoiab ta oma tööriistu. Kas tõesti peetakse normaalseks, et töökotta sisenev klient peab hüppama pasalompide vahel, et jõuda umbjoobes mehaanikuni??  Sellisel juhul õnnitlused minu poolt ja edu iga päev 8h töö leidmisega. Õigel töölisel ei ole probleemi, et temale pakutakse 16h tööd päevas ja 5 kuud vähemalt järekord ees.  (Näide oli elust enesest kus ootasime 5 kuud auto kapotialuse värvimist viljandimaal, kuna värvijal oli tööd liiga palju ees ja ei soovinud soss-seppade juurde masinat viia)


Õlide kvaliteedi osas.
vene õlide M10G2 ja [b]M10G2K[/b] kohta võib saada igast suuremast vene tehnikaga põllumajandus ettevõttest infot. Kuidas töötavad mis eelised on ja mis miinused. Endal kulub aastas mingi 100-200l erinevaid õlisid, siis algselt sai soovituste järgi soetatud. Peale seda, kui masinaid remontima hakkasin (väikse läbisõiduga masinaid) otsisin taga põhjuseid, miks mingi asi remonti vajas. Seetõttu olen üritanud peale igat remonti kallata ka uue õli sisse. Kahjuks olen saanud ka kõvasti pikkunäppe ideega, et sissetöötamisel kasutame odavamat, mistõttu saanud päris mitmel korral terashelbeid õlifiltrist esimese õlivahetuse korral.
Näitena, kui masinat kasutatakse talvel, siis m10g2k ei soovita vihavaenlasele ka, Tal raipel tulevad klimbid sisse ja määrimis omadused on nullilähedased.  Ma suutsin niimoodi kalluril saale ringi ajada nii, et lahtivõttes oli õli nagu tavott väntvõlli avades.

Kahjuks õlide kasutamise juures olen vältinud ka õlisupi keetmist lahtisel tulel. -- seda meetodit harrastas üks über super geniaalne tegelane.

Silmnähtava kogemuste baasil sai mitmeid vene tehnika masinaid vaadatud läbi aastate. Näitena kui kaks masinat Ühel lääne õlid, ühel vene õlid on ligilähedaselt sama koormus ja sama töö, ning üks masinatest on viimane peldik ja teine korralik, siis tekib küsimus - kuidas see võimalik on.
See, et mugavuses, ei anna vene tehnikat JD, NH vms võrrelda - see on igale selge, kuid see ei tähenda, et masinal peab olema 4 lompi (küte, käigukasti õli, mootori õli, jahutusvedelik) iga hommik all.



Õlide kohta on piisavalt räägitud erinevates foorumites.  Ise olen üritanud ka suhelda nende inimestega, kel kulub vene tehnika hooldusele vähemalt 1T õli ühes kuus. Näitena rusi puhul soovitati sealtkaudu Gulf õlisid. t25a omab mul addinol õli mootoris. (määravaks on õhkjahutus ja ilma turbota madalapöördeline mootor).
Siinjuures ei ole üheti õiget vastust, et see on vilets see on hea.  Pigem näidake mulle vene masinat, millel on täis ajalugu, kuna õlisid on vahetatud.
Ma ise olen ausalt suht pohhuist. 100km sõitu autoga = 1töötund traktoriga. Kui autol vahetatakse õli iga 10tuh km järel siis traktoril iga 100tt järel.  Pole kahju seda õli vahetada iga 100tt järel, maksab ta kopikaid (addinol õlil oli mingi 2euri kopikatega liiter ja 8l läheb vaja) Siiamaani ei võta masin grammigi õli, ega leemenda kuskilt. (masin aastast 1995 töötunde 1000 ringis)
Suuremate masinate puhul jah see õlivahetus välp võib olla suurema aja tagant. Rusi puhul näiteks 200tt on ok.



 

(14-05-2015, 16:25 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Toetan Talupoega! Tihti on tulnud margiesinduses läikiva põranda kohal peessekeeratud tehnikat päästa.

Marko@laudlookas

Kahjuks olen ise ENAMIKUL juhtudel just vastupidi kohanud. Margiesinduses jah on normid mida täidetakse.  On juhtumeid kus nemadki asja pekki keeravad, kuid selle jaoks ongi vaja nö eeltööd teha ja mõelda kelle juurde minna. Selle asja nimeks on firma/inimese MAINE ja uskuge või mitte hea töö tegemine räägib enda eest.
Viimati sain just ühe auto esisilda vahetada. Tark onu oli kodustes tingimustes elektroodkeevitusega poldid kinni keevitanud pesadesse. Ega jäänudki muud üle kui ca 40 relaka ketast kulutada ja terve esisild laiali lõigata, et uuesti saaks üles ehitada. Omanikul oli sõites veidi jäik tunne ja raginat tuli liiga palju võrreldes sama mudeli autodega.
Siinjuures on suur suur vahe, kas ise teha või lasta teha. Kui ise teha, siis ei pane endale pahaks, et otsid võtit 5 min või käid lõunal töö ajast. Kuid kuidas reageeriksid siis, kui lased teha ja tööline teeb 5 min töö tegemisega 3 suitsu, joob ühe õlle, käib lõunal ja kergendamas ja siis  kui 2tundi on sellele kulunud hakkab tööriistu otsima. Töö tegemiseni sel päeval ei jõutagi.....
 

No näed! Õiged küsimused ja tuleb ka õige jutt!  
Selles on Sul õigus,et on kohti,kui firmasse sisse astud siis silmad töömehi,kes pingil puhkavad ja ka suitsu teevad..... viimaseid tegelasi ehk selliseid suitsumeestest töölisi ei võta ma kunagi omale töölisteks! Neil on pidevad tööseisakud konide imemiseks. Kui päeva jooksul kõik selle aja kokku lööd siis lihtsam on endal kõik kasvõi käpuli roomates ära teha,kui oodata,et sellised sellid midagi teeksid!
Kui keegi ei usu siis mõõtke salaja stopperiga üle...  
Niipalju siis...

Kisub pisut teravaks ära, või mis? Ei tahaks ka kuidagi põlu alla sattuda, aga vot mina ei ole näinud, kui normaalselt on õlivahetusi tehtud, et siis ka vene õliga midagi juhtunud oleks. Tõenäoliselt kui nii kiidetud Addinoliga ka välp kümne kordselt üle lasta, siis on seal samasugune pask sees nagu niipalju kirutud vene õlil. Eks see kõik ikka sõltu kasutajast ja hooldustest ikka põhiliselt.
Mina küll pole leidnud mingit reaalset põhjust vene õli nii hullult kiruda. On mul isa kaudu, kes töötas Otepää Autoremonditehases aastakümneid ikka päris palju kogemusi nende vene asjadega ja midagi nii katastroofiliselt halba ma sealt küll ei kuulnud. Aga no see selleks, eks erinevus rikastabki!

Töökoja puhtusest: kui mitte ühtegi asja ei puutu, siis saab täitsa valgete pükstega ka seal käia, aga mis selle eesmärk on? Loogiline, et fekaal ei vedele iga nurga peal, aga eks varuosad ole ikka pisut õlised või vinklijupp tolmanud. Isegi autopoest ei anta sulle varuosi, mis pole kerge konserv õliga koos....

Sõidan endiselt Russi, JUMZI ja T-40-ga edasi ja kõik on minuarust maru hästi! Sest Valtrat lihtsalt ei ole mõtet osta selleks, et paarkümmend ha põldu teha.

(14-05-2015, 17:46 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ]No näed! Õiged küsimused ja tuleb ka õige jutt!  
Selles on Sul õigus,et on kohti,kui firmasse sisse astud siis silmad töömehi,kes pingil puhkavad ja ka suitsu teevad..... viimaseid tegelasi ehk selliseid suitsumeestest töölisi ei võta ma kunagi omale töölisteks! Neil on pidevad tööseisakud konide imemiseks. Kui päeva jooksul kõik selle aja kokku lööd siis lihtsam on endal kõik kasvõi käpuli roomates ära teha,kui oodata,et sellised sellid midagi teeksid!
Kui keegi ei usu siis mõõtke salaja stopperiga üle...  
Niipalju siis...

Kahjuks siiamaani olen ise kurbusega aru saanud, et viimane tööandja on üksik füüsilisest isikust ettevõtja väike talus, kelle juurde ei tasu eales tööle minna. Sest tema (mitte konkreetselt Teie Talupoeg taluja) arvab, et tööline peab orjama 8h päevas jutti ilma puhkepausideta ja ilma väiksema itsatuseta ja seda kõike sandikopikate eest. Sest kõik eelmised töölised on peale kolmandat sõimupäeva jalga lasknud. Suuremad 1000ha tegijad jah maksavad juba paremaid palganumbreid ja saab ka kasutada normaaselt tehnikat.

(14-05-2015, 17:47 PM)saarrand Kirjutas: [ -> ]Kisub pisut teravaks ära, või mis? Ei tahaks ka kuidagi põlu alla sattuda, aga vot mina ei ole näinud, kui normaalselt on õlivahetusi tehtud, et siis ka vene õliga midagi juhtunud oleks. Tõenäoliselt kui nii kiidetud Addinoliga ka välp kümne kordselt üle lasta, siis on seal samasugune pask sees nagu niipalju kirutud vene õlil. Eks see kõik ikka sõltu kasutajast ja hooldustest ikka põhiliselt.
Mina küll pole leidnud mingit reaalset põhjust vene õli nii hullult kiruda. On mul isa kaudu, kes töötas Otepää Autoremonditehases aastakümneid ikka päris palju kogemusi nende vene asjadega ja midagi nii katastroofiliselt halba ma sealt küll ei kuulnud. Aga no see selleks, eks erinevus rikastabki!

Töökoja puhtusest: kui mitte ühtegi asja ei puutu, siis saab täitsa valgete pükstega ka seal käia, aga mis selle eesmärk on? Loogiline, et fekaal ei vedele iga nurga peal, aga eks varuosad ole ikka pisut õlised või vinklijupp tolmanud. Isegi autopoest ei anta sulle varuosi, mis pole kerge konserv õliga koos....

Sõidan endiselt Russi, JUMZI ja T-40-ga edasi ja kõik on minuarust maru hästi! Sest Valtrat lihtsalt ei ole mõtet osta selleks, et paarkümmend ha põldu teha.

Ei ole terav miskit. Reaalsus.

Sa oled täiesti õigesti aru saanud, et "KUI LASTA VÄLP ÜLE". Kui paljudel vene masinatel peetakse hooldusvälpadest kinni??. Ega ükski õli ei ole ideaalne. Vene õlid on mingites tingimustes etemad mingites paremad. Näiteks 5000tt masinale ei julgeks minagi panna lääne õli sisse, sest siis on väga suur tõenäosus, et mootor koos. ( selle ajaga on tahmakiht kõik õlikanalid väikseks muutnud (sarnane veresoonte lupjumise probleemile inimeste puhul)
VEne tehnika puhul põhiprobleemiks on see, et need on mõeldudki töötama (uuest peast kuni 7-10aastat) ja siis utilisatsioon. Meie hetkene tehnikapark pärineb vene ajast. Teiste sõnul, kui masinad oleks igapäevaselt töös, oleks nende masinate eluiga kolmekordselt ületatud.  Siiani ei saa inimestest aru, kes lähevad poodi ja küsivad otse: palun mulle üks katkine traktor, et oleks mida remontida...
Korralikud masinad ei lagune midagi nii palju. Heas korras hoidmine ei ole ka kulukas. Samas mõningatel juhtudel on tänapäeva uuendused õigustatud.
Õlidega võrdluseks: kas keegi tahaks veel osta uhiuut Ladat ?  Selle asemel ikka vaadatakse ju saksa kvaliteeti.... Olgugi, et venelane poole odavam.


Töökoja puhtuse teema on ju a ja o kui tahad tellida töö teiste poolt. See kas suvalisel maa jooval on garaaz kolast lookas on tema isiklik teema. Kuid milline klient läheb tööd tellima inimeselt, kes ei suuda ise ka enda töökohta korras hoida?? - -- see on kogu garaazi puhtuse point.


Põllu tegemise kohapealt.
Tean päris mitmeid kartulikasvatajaid, kel 10-15h ja ostnud just viimastel aastatel uue valtra, kuna vene tehnika töötundide arv hakkas tervisele. Viljakasvatajatele kes 20ha kandis tegusevad jah soovin edu. Investeeringud tulevad kõik teise töö pealt.

Oi jahhh teema meenutab rohkem oma aegset kultus, videomängu Mortal Kombat   Kui tõsiselt võetavat teemat.

T-25 generaator ütles ülesse (ei reguleerinud pinget enam, mida rohkem pöördeid seda kõrgem oli pinge). Ostsin siis uue laadimisrelee ning kui asja praegu ära ühendasin, siis on selline anomaalia, et kui käivitama hakata, siis hakkab mingi relee armatuurlaua all kõrisema ning starteri releesse voolu ei jõua. Kui otse käivitan, siis laadimispinge on OK, kui samas ampermeeter ei näita laadimist.
Kui ma selle sinise juhtme muidu vastu maandust panen, siis starter toimib võtmest.
Maanduse ja sinise juhtme vaheline pinge mootori töötades on 13,9V ning maanduse ning punase vaheline 13,7V.

Mis selle sinise juhtme eesmärk muidu on?

Tegu tundub olema ratsimata traktoriga kui starteri blokeerrelee veel alles on.
Kui mass sisse panna läheb vool läbi selle relee mähise ja generaatori ergutamiseks, hoides koos kontakte mille kaudu vool starteri tõmbereleele läheb.
Käivitudes tekib ka generaatori poolele pinge ja kuna pinged mõlemal pool samad ei liigu vool läbi relee mähise ning käivitamine pole võimalik.
Ilmselt on uuema aja pingeregulaatoril midagi ära ratsitud ja asi ei oma piisavat läbilaskevõimet et hoida relee kontakte koos.
Lahendus oleks panna laadimise kontrolllamp selle klemmi peale ja relee vahelt välja ühendada.
Päris lahti jättes ei saa generaator ergutust ja laadima hakkamine toimib jääkmagnetvälja toimel milleks on suuri pöördeid vaja generaatorile.

Kas nii muidu võiks toimida?:

Sinise ühendan genekalt lahti ning lükkan maandusega kokku. Punase ja "sinise" klemmi ühendan genekal kokku.
Starter toimiks ning genekas laeks? Või mitte?

Sedasorti genekal see sinine juhe on laadimistule märguanne. Sinine juhtme kaudu saab laadimistuli ja blokeerrelee ühenduse massiga, kui mootor ei tööta. Kui generaator hakkab laadima siis sellelt klemmiltt kaob mass ja laadimistuli kustub ning blokeerrelee ühendub lahti. Sul ehk uus šokolaad vigane.

Ju siis veits vigane. Ühendan sinise massi ning geneka poolelt jätan selle tühjaks. Nii vähemalt saab asja käima normaalselt.

(06-05-2015, 17:48 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]

(06-05-2015, 16:50 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Võimalik,et tuleb mootori vahetus ette võtta,et kuda kõige ökonoomsem seda teha?Täna just vaatasin esi poolraami eemaldamatta vist ei mahu pada vahelt välja?Oma lolli peaga käigukasti alt toestada,poolraam koos sillaga eest ja pada ära tõsta ja uus asemele?

Mahub küll maha poolraami võtmata.
Luugist sidurikorvi poldid lahti et korv jääb kasti võllide otsa, paak maha ja tuleb mootor välja.

Oeh oleks see elu nii ilus mitte ei mahtund välja õlivarda toru ja tuulutuse toru jäid kenasti ette.
 keskelt poolraami poldid välja ja alumised teine teisel pool üks sisse napilt tungaga keskelt kergitada niipalju kui saab ja siis tuli vahelt välja.Siduriketas tükkideks ja ilmselt ka survevedrud õhtal,eks saukos vaatab.

Huvitav.
Ma 3 tk nimoodi laiali võtnud ja kõik mahtusid välja ning tagasi...
Tõsi, üsna napilt aga siiski mahtusid.

(03-06-2015, 16:41 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]...
eks saukos vaatab.

Saukos ei vaata enam pea aasta midagi. Asjatundjad ja laojääk  on nüüd leitavad Agromarketi Saue kontorist.

Nii nüüdseks kohviveski seinaääres ja korralik kapist tulnud pada aiste vahel ja esimesed kiiremad ringidki tehtud.Siduriketas ja survevedrud läksid vahetusse ülejäänu jäi sama.Uuel mootoril hoopis teine hääl kohe ja järsemalt sidurit lahti lastes käib kets all ringi  esimese käiguga ja olulisemalt erksam ja äkilisem.Süüde tahaks veel timmimist,õlisurve põhjagaasiga 5 bar,tühikäigul 3-4 bar.Kummaline,et töötava mootoriga kompressjooni maha tõmbad siis käib endiselt ja viskab sumpast sinist,vana lihtsalt jäi seisma.Mootor seisis aasta või paar seinaääres ja klapikambri kaane tutikas kaasaegne tihend oli lihtsalt peal kergelt õline ja täiesti väljaveninud.Panin vanad peale.

Süüdet paika pannes vaatasin vana mootori hammakal 2 märki ja tollel kettal 3 märki järjestikustel aukudel ja märgid kohakuti.Vanalt t-40 mootorivrakilt võtsin teisele mootorile ketta ja seal ka miskid märgid,üritasin enam vähem märkide järgi panna,aga mitte üks mats.Panin siis ketta umbes peale märgid pool hammakat nihkes ja kohe kargas käima.On nendel märkidel ka mingi otstarve?

Kindlasti on märkidel mingi otstarve aga minu meelest parima tulemuse saab ikkagi proovimise teel keerates pumpa ühe augu kaupa varaseks, kuni tekib terav hääl ja siis hiliseks kuni tekib sinine suits ning siis leida seal vahel see hea asend.