Pole kuulnud, et peale valmistamist keegi nii odavaid tooteid veel lõõmutab, seega Toomasel on tõsi taga. Need vaskseibid, mis ise oled lõõmutanud (viimane sõna märgib seda tegevust, mis terase puhul tähendaks karastamist), peavad ilma igasuguse kahtluseta ka kergelt rikutud pinnal või siis varasemalt ülepingutatud ühendustes. Palju oleneb ka seibi paksusest, mingil ajal muutusid vaskseibid ikka väga õhukeseks. Aluminiumist seibe nimetaks lihtsalt enda petmiseks, kasutasin viimati veneajal, sai veel ise tehtud, lihtsalt polnud paremat võtta.
pingutus oli ikka väga nõrk ja keerasin peale alul jõudu tarvitamatta.pingutasin mitte megajõuga vaid tunde järgi nagu enda omal seni teinud.kui pidama ei jää siis seibid uued ja kui torude otsad pekkis juba siis torud minema ja voolikutaga asemele,mu enda pillil enam torusi pole.trabiflexsist saab voolikutele uued otsad koos seibidega.
(26-12-2017, 10:33 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Ei ole märganud, et praeguse aja vaskseibid vajaksid pehmendamist. Võib-olla on see nii seitsmekümnendatel toodetutega, ei oska öelda.
Huvitav, kuidas peaks asja mittetundev inimene suutma otsustada, kas ta on teleka ees juba piisavalt lihvinud või peaks veel nühkima?
No vananedes vask muutub kõvemaks. Näiteks hetk tagasi pehmeks aetud seibi võid kahe näpu vahel keerata nigu tahad. Nagu tainas. Kui aga seisab päeva paar siis on vahe märgatav.
Mis puutub asjade lihvimisse siis kui inimesele aju on antud siis annab ka mõistuse. Lihvida tuleb seni kuni on näha silmaga,et asi on paremaks läinud. No võtke üks vana käiakivi ja pange mingi rauatükk sinna peale ja hakake edasi-tagasi-ringiratast lihvima. Mingid kindakesed kätte.... ja tööle. Kui juba minuti olete lihvinud siis näete,et kõrgemad kohad on siledamaks läinud. Lihvida tuleb seni,kuni kõik pind on ilus ja sile. Kui asi väga käest ära siis lastakse viiliga,relakaga jne... suurem maha ja alles siis hakatakse käsitsi pihta. Ma näitaks kõrvalseisjale kohe ära kuidas asi käib,teeks videogi aga pole hetkel isegi närust autokaamerat. See jälle garantiiremondis. Põhiline asi on ikka vajadus,järgmine asi töö alustamine ja kannatlikkus. Seda on tänapäeval ikka vähe.... Arvuti ja muu tehnika on inimese ära rikkunud. Arvatakse isegi,et töötegemine sama lihtne kui siin klaviatuuri taga klõpsimine.
Nõukogude inimese jaoks on arvuti vast ikka abivahend elus edasijõudmiseks,noortele ajaviitmise vorm ja reaalsusest põgenemise jaoks? Või mida....
(26-12-2017, 13:28 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ] (26-12-2017, 10:33 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Ei ole märganud, et praeguse aja vaskseibid vajaksid pehmendamist. Võib-olla on see nii seitsmekümnendatel toodetutega, ei oska öelda.
Huvitav, kuidas peaks asja mittetundev inimene suutma otsustada, kas ta on teleka ees juba piisavalt lihvinud või peaks veel nühkima?
No vananedes vask muutub kõvemaks. Näiteks hetk tagasi pehmeks aetud seibi võid kahe näpu vahel keerata nigu tahad. Nagu tainas. Kui aga seisab päeva paar siis on vahe märgatav.
Mis puutub asjade lihvimisse siis kui inimesele aju on antud siis annab ka mõistuse. Lihvida tuleb seni kuni on näha silmaga,et asi on paremaks läinud. No võtke üks vana käiakivi ja pange mingi rauatükk sinna peale ja hakake edasi-tagasi-ringiratast lihvima. Mingid kindakesed kätte.... ja tööle. Kui juba minuti olete lihvinud siis näete,et kõrgemad kohad on siledamaks läinud. Lihvida tuleb seni,kuni kõik pind on ilus ja sile. Kui asi väga käest ära siis lastakse viiliga,relakaga jne... suurem maha ja alles siis hakatakse käsitsi pihta. Ma näitaks kõrvalseisjale kohe ära kuidas asi käib,teeks videogi aga pole hetkel isegi närust autokaamerat. See jälle garantiiremondis. Põhiline asi on ikka vajadus,järgmine asi töö alustamine ja kannatlikkus. Seda on tänapäeval ikka vähe.... Arvuti ja muu tehnika on inimese ära rikkunud. Arvatakse isegi,et töötegemine sama lihtne kui siin klaviatuuri taga klõpsimine. Nõukogude inimese jaoks on arvuti vast ikka abivahend elus edasijõudmiseks,noortele ajaviitmise vorm ja reaalsusest põgenemise jaoks? Või mida....
Räägiks siinjuures ühe anektoodi.
Noormees läheb isa juurde ja küsib, mis teed? Vanamees vastab, et vaatan/loen ajalugu. Noormees kratsib kukalt ja vaatab asja pingsalt: Avaneb pilt, et papi lehitseb ajakirja "maaja"
Noormees kohe asjalikult küsima, et mis ajalugu, see ju puha porr.
Vanamees vastu kohe. Sinu jaoks on see jah porr noormees, minu jaoks aga ajalugu
Kokkuvõttes:
Nõukaaegsed vaskseibid on teise kooslusega vist. Nad jah on jäigemad ja ka suurema pinnaga ( välismõõt miinus sisemõõt), Samas normaalsel tänapäeva inimesel ei ole enam kivistunud "tagavarasid" Samas viib "ülemise peaga" mõtlev inimene need kuusakoskisse --- veel parem müüme suure raha eest lollikestele maha. Sest aeg on raha ja esimene on väärtuslik. Tänapäeva vaskseibid on jällegi suhteliselt pehmed juba algusest saati, igas varuosa poes neid ka letikaubana saada. See, et sul varuosa riiulid lookas on ja masinad väljas mädanevad ei ütle veel midagi, et sul ka väärtust asjal oleks. Senikaua kuni asjad on oma elu ära elanud tuleb mõelda asendusele.
Varem ei julgenud unistadagi armeeritud kütusevoolikutest korralike stansitud otstega - nüüd on see reaalsus. Varem olid vaid vaskseibid, nüüd aga juba hüdros ülaltoodud kummirandiga seibid. Ajaga tuleb lihtsalt kaasas käia. Masinad tuleb teha nii töökindlaks, et kuskilt ei lekiks õli, ei niriseks kütet ega ole muud moodi keskkonnale kahjulikud.
(26-12-2017, 17:12 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]See, et sul varuosa riiulid lookas on ja masinad väljas mädanevad ei ütle veel midagi, et sul ka väärtust asjal oleks.
Jah,masinad mädanevad mul väljas ja lauad on lookas riiulitel. Ja nii on enamusel,sest hooneid ehitada raha napib. Oleks see ainult minul nii,siis saaksid näpuga näidata aga paraku on nii asjalood enamusel. Seega pole mul häbededa siin midagi.
Ja väärtust on asjadel küll. Kui kohe ei ole siis peale seda kindlasti,kui asjad minu käest odavalt kätte on saadud.
T.
sõbra masina sidurivahetus lõpuks valmis.uus korv peale ja sidur ei lahuta,ainult ragin regulli palju tahad,kes pakub mis viga oli?
sai ka uus reduktorstarter vana asemele pandud,aga uue starteri tõmbrelee ei taha sinna tuleva juhtme voolu süüa,salongis relee klõbiseb.mis viga võiks olla?kõrvalt genekalt laadimisjuhtmest vool ja starter toimetab samuti otse pannes,aga orginaali ei taha.
Kui pandi uus praegu tehtud sidurikorv siis see on nii õhukesest plekist et paindub läbi ja ei lahuta seepärast.
Keerad survelaagrit lähemale, lähevad käpa otsad vastu, sellega painutab korvi ka edasi ja seega reguleerimine ei aita.
Vana hea korvi tunneb sellest ära, et plekil on kerge ruuduline muster peal.
(29-12-2017, 16:47 PM)2715 Kirjutas: [ -> ]Kui pandi uus praegu tehtud sidurikorv siis see on nii õhukesest plekist et paindub läbi ja ei lahuta seepärast.
Keerad survelaagrit lähemale, lähevad käpa otsad vastu, sellega painutab korvi ka edasi ja seega reguleerimine ei aita.
Vana hea korvi tunneb sellest ära, et plekil on kerge ruuduline muster peal.
silmaga vaadates korvi plekipaksus sama ja probleem hoopis mujal.poest saadud korvi toppisin kenasti kohe sidurivõllile ja masin kokku.jõudis aeg sidurini siis hakkasin mõtlema,et kuda seda regullitakse,tark internett pajatas kohe mingitest transport poltidest ja siis vaatasid jah poldid kenasti vastu august.mis teha uuesti pooleks masin ja õnneks pooleks ja kokku käib imelihtsalt ilma mingit tõstukit ja kraanat vajamatta,piisab kahest tungast.õlitungiga tõstsin käimakasti poolse pingesse ja siis tavalise sõiduka trapetstungaga karteri põhja alt mootorit kergitada ja laiali ta ronibki.kuumaastikul panin lauad esirataste alla ja veoka koormarihmaga tõmbasin lahti,kokku keerab mutritest.
poldid välja ja kohe regullisin ka käpa kõrgused korvi pinnalt 30 mm ja kompott tagasi kokku.sidur paraku ei töödanud.kiirelt otsus vastu võetud ja uuesti masin pooleks ja ketas ja korv kaenlasse ja garaazi teise hooratta peal asja uurima.ketas sisse ja korv peale ja keerasin ka transport poldid tagasi ja üritasin näpuge ketast liigutada.no mette ei liigu.panin korvi ja hooratta vahele 8 seibid,iga poldi juurde 1 ja kinni,no nüüd hakkas lubama,aga ikka ei liikunud ketas.panin siis teise seibi veel ehk topelt ja kogupaksus 3mm ja vot nüüd ketas kenasti liikus loksus sees.uuesti käppade regull 30 mm ja siis transport poldid sees ketas ja korv masina peal hoorattale ja ka seal ei liikunud,saibud vahele 3mm ja ketas liikus.transport poldid välja ja uuesti masin kokku,ketas ja kors sidurivõllile rippu ja poltidest keerates ronis mootoripool käimakastiga kokku tagasi ja oligi asi klaar.tuleb välja,et surveplaat ilmselt siis 3mm paksem,on see üksikeksemplar või kõik sellised paraku ei tea.samuti arusaamatu transport poltide mõte?muidu heast peast vedrusi piinata ja jumal teab kaua need korvid niivisi laos seisavad.seibide värk muidugi paras porno on ja õigem oleks vist treialil see 3 mm lasta maha lõigata võikogu hooratta pinnaga seibid panna.
Siis on hea kui läbi ei paindu plaat.
Mul on sellega kurvad kogemused.
Panime kokku, käpad said niipalju survelaagri poole reguleeritud et käpa sabad läksid vastu hooratast aga survelaagriga lükates läksid käpad vastu plekki kuid kuna plekk paindus sissepoole ei piisanud sellest lahutamiseks.
Panime vana korvi pleki ja see ei paindunud poolt millimeetrit ka läbi.
Algul ka paar päeva lahutas aga siis oli see plaat nii pehmeks sõkutud et miski ei aidanud enam.
Aga nagunii oleks pidanud lahti võtma sest uus survelaager oli praakpartiist.
Lisaks oli käppade reguleerimisega ka probleem.
Reguleeri kuis tahad, iga kord peale käivitamist on üks käpp vastu ja alati erinevad käpad ka.
Selles olid süüdi siduriketta katted, mis olid ühelt poolt paksemad ja kuhu õhem koht jäi seal oli käpp vastu survelaagrit.
Need pooleks võtmise pildid suht hirmuäratavad. Traktori tagumine ots pool viltuse tungraua otsas. Esimene ots samuti ausõna peal.
Eks seni kuni ei juhtu, läheb hästi. Aga kuna see pooleksvõtmine-kokkulükkamine selline nõkutamise töö teinekord on, siis mõistlikum oleks asjad rohkem ära stabiliseerida.
Mitte et ma tahaks nüüd seda ettevõtmist maha teha. Aga lihtsalt, et tublid mehed ikka tervise juures püsiksid. Niigi kiidetakse piiritaguseid mannamägesid ja ettevõtlikke jääb siin järjest vähemaks.
Kui aga tahta kindla peale minna, siis mõnest karprauajupist, lehtrauast ja trapetskeermelattidest ei ole teab mis keeruline ka selline asi valmistada.
[
attachment=67320] [
attachment=67321]
Üks osa seisab siis paigal ja teine liigub kapraudade sees laagritel. Eeliseks see, et liikuv osa niiöelda raudtee sees toob hiljem traktori kokku tõugates mootori sama koha peale tagasi.
Sai ka isegi uus korvi ketta komplekt ostetud. Väidetavalt originaal.
[
attachment=67322] [
attachment=67323] [
attachment=67324] [
attachment=67325] [
attachment=67326]
Teagi nüüd, kas äkki läbipainduva plekiga tegu. Iseenesest paistab mitte nüüdisaegne küll olevat. Siiski käpad kollase tsingiga kaetud.
Pole ka seda ruudulist mustrit kuskil näha.
Saan aru, et Ksf 2715 mõtles ruudulise mustri all sellist tegumoodi, nagu näiteks Estre niidukil on.
[
attachment=67327]
(30-12-2017, 23:19 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Need pooleks võtmise pildid suht hirmuäratavad. Traktori tagumine ots pool viltuse tungraua otsas. Esimene ots samuti ausõna peal.
Eks seni kuni ei juhtu, läheb hästi. Aga kuna see pooleksvõtmine-kokkulükkamine selline nõkutamise töö teinekord on, siis mõistlikum oleks asjad rohkem ära stabiliseerida.
Mitte et ma tahaks nüüd seda ettevõtmist maha teha. Aga lihtsalt, et tublid mehed ikka tervise juures püsiksid. Niigi kiidetakse piiritaguseid mannamägesid ja ettevõtlikke jääb siin järjest vähemaks.
Kui aga tahta kindla peale minna, siis mõnest karprauajupist, lehtrauast ja trapetskeermelattidest ei ole teab mis keeruline ka selline asi valmistada.
Üks osa seisab siis paigal ja teine liigub kapraudade sees laagritel. Eeliseks see, et liikuv osa niiöelda raudtee sees toob hiljem traktori kokku tõugates mootori sama koha peale tagasi.
Sai ka isegi uus korvi ketta komplekt ostetud. Väidetavalt originaal.
Teagi nüüd, kas äkki läbipainduva plekiga tegu. Iseenesest paistab mitte nüüdisaegne küll olevat. Siiski käpad kollase tsingiga kaetud.
Pole ka seda ruudulist mustrit kuskil näha.
Saan aru, et Ksf 2715 mõtles ruudulise mustri all sellist tegumoodi, nagu näiteks Estre niidukil on.
Alguses kaesin ka ise, et tal on korralik esimene raam tehtud, mille otsas lohistab kuid siis nägin et hoopis päris mitme tungiga tõstab. See on selline riski bisnes. Ise olen hirmul alati kui asjad maapinnast kõrgemal ja olen siiani kasutanud euroaluseid ja täieliku toestust tagantpoolt tuhaplokkidega.
Samas selle esiraami ehituse peale olen ka ise mõelnud. Ainukese vahena, et vaja oleks et see raam 4st kohast 2x2 süsteemis tõstaks. Alati näiteks t25 puhul vaja üht külge natukene tõsta ja kogu kremplit AINULT õlivanni alt toestada on hapu. Siinjuures kurat küll - nüüd ma saan aru miks ma olen pidanud paljudel masinatel õlivannid välja vahetama kuna nad on mõrasid täis ja mõlkis. Mina ei saanud siiani aru kuidas seda saavutatakse - nüüd sain pihta - siduri remondid.
Samas meli666----- laisa inimese moodi ---- välja ka laenutad seda alust ve
See siduri korv mis sul on - see on 100% originaal. Ainuke loll kes 7mm neetide jaoks augud valmis puuris ja kokkuhoidis nende pealt oli venelane. Keskaval on topelt autud olemas ja korvil puudu. Mul mõlemal t25l originaalis olid kollase tsingiga käpad, Pead vaid teadma, et need on nö suurema ehk vanema variandi suuremale survelaagrile. (mittemääritavale)
Siduri ketas aga on huvitav. Ei kahtle et ta pole nõuka aegne. Samas tema disain seda kohtan esmakordselt.
Siduriketas ja korv paistavad minult ostetud olema - sain nad vastava isendiga kaasa ja tänapäevased nad kohe kindlasti pole.
(31-12-2017, 00:23 AM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Kas selle õnnetu traktori näol on tegu selle samaga siin:
http://www.rasketehnika.ee/kasutatud/aut..._missing=1
Keegi äkki teab, kas selle traktori müünud Ilmari ja siin oleva Ilmari vahel saab võrdusmärgi panna:
http://treilerauto.ee/Ilmaritraktorid/
Telefonid küll ei kattu, aga endalgi üks mõte on hakanud peas keerlema ja tahaks teada.
Telefonid ei kattu. Asukoha nimetus kattub, kuid Tabivere, kuid inimesed omakorda ei kattu. Tunnel pooleldi mõlemaid inimesi - nad erinevad.
Ka ei ole tegu samade masinatega. Vaata generaatorid erinevad, kütusepumbad erinevad värvilahendused (märgistused kollase/valgega erinevad)
Remontimise juures on küll nii, et meli666 lingil antud traktor on olnud ilmari juures remondis ja samamoodi sinu masinaga on Kaimi talle elektri pannud.
(30-12-2017, 23:19 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Need pooleks võtmise pildid suht hirmuäratavad. Traktori tagumine ots pool viltuse tungraua otsas. Esimene ots samuti ausõna peal.
sell pillil on kässar olemas ja sai korralikult pingale tõmmatud,ka maapind pehmepoolne ja tagaots oli ikka korralikult paigal.esipoolele paned alul ju tunga püsti alla eksju,siis tõmbad laiali ja esiots sõidab eest minema ja sõitmisega koos lähebki tung viltu.vahepeal lased esitunga lahti ja paned uuesti ja teist pidi viltu ja tõmmates läheb taas hetkeks püsti ja siis taas viltu.kokku lükkamisel vimased paar sm kui võll laagrisse läheb saab ka tunga vändast ikka väga täpselt mootori kõrgust timmida.
siduri vahetuseks piisab kui 18 cm on poolraam käimakastist lahti,20 cm juba väga hea ja selle vahega sai ka sidurivõllid seest välja ja ka kivistunud simmeri vahetatud,laager oli tipp topp.
sidurikäpad timmisin 30 mm,aga tagantjärgi tarkus ütleb,et oleks võinud 27 mm panna oleks vast parem.
edaspidi parandame ennast ja karteri põhjast enam ei tõsta.see pill toodud pärnu kandist tõstamaalt.
enne siduri pauku oli sõber nii kindel,et pill heas korras nagu müüja väitis ja tema usaldab müüjat
.nüüd juba laseb vaadata ja kontrollimise käigus ka õhufilter lahti ja sees oli vast 50 gr õli ja kaprontuusti peal poroloonketastest võis unistada.ka hüdropumba reduktori korpus tehasest väljunud sellisena nagu juhtus ja padrunvõtit peale mutrile panna ei saanud kuna ei mahtunud.uurisin korpust ja seinapaksus tubli 2 cm ja minu käsi ei tõusnud seda vanamoodi tagasi tõstma.relaga malmi vähemaks ja mutrid said kenasti padruniga kinni keeratud.
klapikambri kaanrd olid kah peoga kinni keeratud ja tihendid täiesti kivikõvad ja õli tuleb lahinal läbi,pingutasin natukese mõistliku piirini ja kui pidama ei jää siis tuleb uus mootori tihebdite komplekt osta,seal mingist papist või korgist tihendid.eraldi müüdavad orginaali sarnased roosakad õli ei kannata ja ei kõlba kusagile.
(31-12-2017, 12:08 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]enne siduri pauku oli sõber nii kindel,et pill heas korras nagu müüja väitis ja tema usaldab müüjat .nüüd juba laseb vaadata ja kontrollimise käigus ka õhufilter lahti ja sees oli vast 50 gr õli ja kaprontuusti peal poroloonketastest võis unistada.ka hüdropumba reduktori korpus tehasest väljunud sellisena nagu juhtus ja padrunvõtit peale mutrile panna ei saanud kuna ei mahtunud.uurisin korpust ja seinapaksus tubli 2 cm ja minu käsi ei tõusnud seda vanamoodi tagasi tõstma.relaga malmi vähemaks ja mutrid said kenasti padruniga kinni keeratud.
klapikambri kaanrd olid kah peoga kinni keeratud ja tihendid täiesti kivikõvad ja õli tuleb lahinal läbi,pingutasin natukese mõistliku piirini ja kui pidama ei jää siis tuleb uus mootori tihebdite komplekt osta,seal mingist papist või korgist tihendid.eraldi müüdavad orginaali sarnased roosakad õli ei kannata ja ei kõlba kusagile.
See on see, et masin on 30+ aastat vana ja tema kallal on väga erinevaid mehaanikuid käinud. Näitena relakaga minu masina lähedale tuled jääd ubinatest ilma ja arvatavasti hakkaksid sopraniks. 1/2 tolliste padrunite asemel on ka 3/8", mis väga hästi mahuvad sinna kõiki neid 17mm mutreid kinni keerama. Ühe jaoks on jah vaja õhutusnippel eest ära võtta, siis mahub ka sinna. Ma ise just jebin ühel masinal selle hüdropumbaga - mul on tehase poolt hambumine nii tihe, et tõmbab töötaval mootoril hinge kinni ja laulab juba ligemale 1000tt. Tehase praagi viga ei ole leidnud, kuid juba 3x lahti võtnud. - nüüd viimase võimalusena panen 1mm tihendi asel 2-3mm vaatab kas jääb vaikseks - kuid see riskiga bisnes.
Mu point on selles, et iga töö on tehase poolt kuidagi välja mõeldud ja seda siis teostatud. Masinad üldjoontes taluvad väga suurt vägivallatsemist, kuid juba algusest peale on neil väga palju erinevaid lapsevigu. (ühel maisinal on teisel pole). Enamjaolt võimendab selliseid vigu veel olukord, kus masin seisab väljas. Vesi jookseb kõijale vahele ja kevadel on suured üllatused ja suured küsimused MIKS KÜLL NII JUHTUS?
Tänapäeval jah enamajotl firmades ei usaldata eelmisi omanike. Pole veel väga kuulnud, et keegi tahaks väga kasutatud masinat osta. Räägitakse ikka tundmatust hooldusajaloost. Nõudmised masinale on ka kuigi teised. Normaalne on, et masin töötab 2000tt aastas ja kui väiksemal masinal 6000tt, suuremalt 8-12000 kellal antakse tagasi margiesindusele, kes selle ise realiseerib. Ei taheta lasta supermehaanikust traktoristi remontima seda masinat, pigem kutsutakse ikka esindus välja. Olgugi et on kallis, on tulemus see, et masinal on korralik ajalugu. (idiootide eest pole siinjuures keegi kaitstud. nii remondi kui roolikeeramise poole pealt.)
Isiklikult tean küll väheke sellistest masinatest, kuid EALES ei oma piisavalt julgust, et osta, vaid enda mõistust kasutades, värvitud masnat. Selle kallal on vägivallatsetud kindaslti. Ainuke võimalus väheke korralikumat masinat saada on osta välimuselt originaal garaazi masin. - ja siis arvestada, et selllele tuleb panna teine ostuhind otsa. Nii rehvide/velgede vahetusena, kui kulunud osade ja täieliku hoolduse jaoks. Paljud aga leiavad, et nõukaaegse masina ostuga ongi kõik õnnelik. (sarnaselt tänapäeval kuni 5a vanaauto ostuga.) Ja siis imestatakse kui paugud hakkavad tulema. Siiinjuures ei mõelda, et masin on 30a vana, mahlasid ei ole keegi vahetanud, pesnud on vaid vanajumal ja ainuke hooldus seisnes kütuse sisse valamises ja pedaali tallamises. Suur jama on ka siinjuures selles, et neist masinatest hoitakse 10 küünega kinni. Lammutada neid keegi ei julge ega taha eriti. KÕiksugu rondid liiguvad ringi ja need on muutunud juba ohtlikuks.
enda masinal olen ka seda reduktorit peale maha võtnud ja polnud probleemi,et tavapadruniga inimese moodi keerata ei saanud.kui materjalil seina paksust on siis miks mitte see mõni mill eemaldada?samas,ega mina ei tea millisena minu masina vastav detail tehasest väljus,sealgi võimalik,et keegi enne mind asja keegi töödelnud.kui seina paksus õhuke siis oleks rela kasutamatta lihtasalt jäänud.
olen nüüd mõlemit varjanti nii kabiiniga kui ilma remontinud ja sõitnud ja ei istu see kabiin mulle,aknad udused jääs ja nähtavust pole.
hüdropumba ajamisse saime õli nii sisse,et mina olin väljas all ja hoidsin frisbo toru otsa augu kohal kinni ja sõber kallas üleval teisest otsast õli torusse,kaane mis jagaja kangide all eemaldasime.
(31-12-2017, 13:08 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]enda masinal olen ka seda reduktorit peale maha võtnud ja polnud probleemi,et tavapadruniga inimese moodi keerata ei saanud.kui materjalil seina paksust on siis miks mitte see mõni mill eemaldada?samas,ega mina ei tea millisena minu masina vastav detail tehasest väljus,sealgi võimalik,et keegi enne mind asja keegi töödelnud.kui seina paksus õhuke siis oleks rela kasutamatta lihtasalt jäänud.
olen nüüd mõlemit varjanti nii kabiiniga kui ilma remontinud ja sõitnud ja ei istu see kabiin mulle,aknad udused jääs ja nähtavust pole.
hüdropumba ajamisse saime õli nii sisse,et mina olin väljas all ja hoidsin frisbo toru otsa augu kohal kinni ja sõber kallas üleval teisest otsast õli torusse,kaane mis jagaja kangide all eemaldasime.
Eks igale ühele oma. Seetõttu venelane andiski võimaluse omanikul valida. Kahjuks/õnneks kabiini teema on pigem seotud ilmastikust ja aastaajast. Alates 80ndatest on ka ohutusnõue, et peab olema juhi turvalisuse jaoks mingisugune puur. Ma ei teadnud ka et nüüd ei lasta isegi ülevaatuselt ilma ohutussõrestikuta/kabiinita läbi enam.
Hüdropumba ajamisse ja muudesse kohtadesse on ju tehase poolt tehtud avad (tavaliselt 22 võtmega koonuspoldid) Ja sisse oli mõeldud tep-15. (H-ajamisse oli vist 200ml) Nüüdsel ajal jah tänapäeva omad paremad. Juba vene ajal oli hoolduste jaoks mõeldud nö tapipritsid, käsi õlipritsid jne. (endalgi neid siginenud 6tk erinevate õlide jaoks) Mu point on, et remontides on vaja erinevate tööde jaoks erinevaid vahendeid. Tüüpiline tavainimene jah leiab omameetodi, mis ka enamjaolt toimib.
Isiklikult oman hetkel 4 masinat. 3 ilma kabiinita, üks kabiiniga. Siis mitte mingil tingimusel ei käivitu mul ilma kabiinita masin peale novembri lõppu ja enne veeb keskpaika. No ei taha talvel nendega tööd teha. Kabiiniga masinal on samas ka etemad tuled ja kabiini soojendus tehtud. Eks ma olen pehmeks muutunud, lapsena nähtud piisavalt pealt, kuidas t25a käivitus -30ga ja mindi metsa tegema samal ajal vaz 01 ei käivitunud. Samas eks mahud ole ka muutunud. Varem tehti 1 talve jaoks puid nüüd mitme jaoks korraga sama ajaga.
Kogu selle püandi kokkuvõtteks võiks ise öelda, et tegelikult ei taha ju keegi masinale otseselt halba. Iga remont on mõeldud masina korralikumaks muutmiseks. Kahjuks aga ei ole ühtegi korraliku juhendit tehase poolt väljastatud (mõtlen võrreldes tänapäeva autode remondimanuale a'la 500-1000 lehte täpsete andmetega ja juhistega mehaanikutele)
Näitena mitte üheski manualis ei ole kirjeldatud siduri reguleerimist. - kõik juhendid on nö praktikute/kõrvalt õppinud mehaanikute poolt üles kirjeldatud. Mootori, käigukasti, sildade remondist me parem ei räägi . Tehase poolt tuli ainult kasutusjuhend ja kataloog ning kõik. Eks siin oli ka point, et need masinad ei olnud mõeldud üle 7a majandit üle elama. - siis sulatusahju või kapremonti. Ega siinjuures ei olnud ka suureks abiks see, et masin muutus oma 35eluaasta tootmises oleku ajal päris korralikult.
Eks siinjuures üheks probleemiks on ka võrreldes tänapäeva masinatega nö abistav kvalifitseeritud meeskond, kes tunneb masinat üksipulgi ja hooldavad /remondivad neid elukutselist. Eks siin ole ka väikseks probleemiks, et masinad on hooldamata ja amelitkult 30euri, mitte ametlku 10euri remonditunni eest ei olda nõus välja käima ja siis lastaksegi, HÄDA SUNNIL, need amatööd mehaanikud ligi, kes panevad asja "KUIDAGI TÖÖLE" tekitades samas hulgim jägmisi vigu tulevasele avastada.