Mind hakkas ka ära tüütama,et üldse uusi numbreid ei keri ja kakkusin tunnilugeja lahti. Rookisin osad jupid välja ja ennäe,hakkaski iga ringi peal ringi näitama.
Muidugi oli mul asi selles,et tegin poolikerimise massina vibropumpade mähiste jaoks ja seal oli tähtis,et 1 pööre lükkaks ühe numbri võrra edasi.... Aga kui ikka päev otsa traktor töötab ja midagi edasi ei keri siis kas on võlli otsast see lipakas karteripõhja lennanud või on ka võimalus,et neid on erineva pikkusega ja ei ulatagi sinna kohta,et edasi keriks. No ma muidugi ei usu,et sellise kaliibriga meeste puhul nagu siin kirjutavad... seda varianti oleks.
Pigem ikka järsku asi ära väsinud. Ja kui ikka nädala jooksul miskit liikumist ei ole siis ilmselt ei tulegi.
Aga hääd Sõbrapäeva!
nüüd lõpuks on tunnilugeja ühe tunni lugenud.nood plekist lullad mis tunnilugejat liigutavad on kahes eri kõrguses.põkal oleval mootoril madal ja pärnus müüakse kõrgemat versjooni.kokku lappamisel vaatasin hoolega,et kõrgus oleks ikka paigas ja plekist lublakat liigutaks.
pihusti ümbruse tegin paberiga kuivaks ja siis luubid ette ja vaatama kust tuleb,ikka pihustimutri ja korpuse vahelt leemendab.
(14-02-2018, 15:24 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]pihusti ümbruse tegin paberiga kuivaks ja siis luubid ette ja vaatama kust tuleb,ikka pihustimutri ja korpuse vahelt leemendab.
No keera see kübar maha ja lihvi käiakivi peal siledaks. Need pinnad on tehase poolt tihtilugu vigased.
Talupoja märkus õige. Tunnilugeja ots on lühem. Vaja D 120 kronsat hammaka külge või ise tegin liblika pikemaks tunnilugeja otsas.
(14-02-2018, 15:38 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]Talupoja märkus õige. Tunnilugeja ots on lühem. Vaja D 120 kronsat hammaka külge või ise tegin liblika pikemaks tunnilugeja otsas.
igatahes lugeja ärkas ellu ja 4 juba ees.
tunnilugeja töötab nagu vahelduv vool,et kord toimib siis jälle mitte.
sauelt tõin uue pihusti ja meisterdasin mingi pihustitestri ka valmis,aga adekvaatset tulemust ei saanud.esialgu avanes 100 peal.keerasin peale ja siis osuti liigub kaootiliselt ja avanemishetke ei ole võimalik fikseerida.siin keegi tegi testri ja sellel kenasti näha osutil kui pihusti avaneb.pärast teen apastraadist pildi ja panen üles,siis saab täpsemalt mõistatada.
kakkusin mootorilt pihusti maha ja vahetasin lihtsalt tolle otsajunni mis pihustiotsa hoiab lihtsalt uuega ära ja vähemalt praeguu peab.
õlisurve endiselt käivitumisel külmana 2 ja siis vaikselt tõuseb 3 peale,pööretega muutub vast 0,1-0,2 mitte rohkem.
(15-02-2018, 13:45 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]sauelt tõin uue pihusti ja meisterdasin mingi pihustitestri ka valmis,aga adekvaatset tulemust ei saanud.esialgu avanes 100 peal.keerasin peale ja siis osuti liigub kaootiliselt ja avanemishetke ei ole võimalik fikseerida.siin keegi tegi testri ja sellel kenasti näha osutil kui pihusti avaneb.pärast teen apastraadist pildi ja panen üles,siis saab täpsemalt mõistatada.
kakkusin mootorilt pihusti maha ja vahetasin lihtsalt tolle otsajunni mis pihustiotsa hoiab lihtsalt uuega ära ja vähemalt praeguu peab.
Oma "stendil" Pead tekitama mingi takistuse enne manomeetrit. Manomeetri auku keerata vint sisse kui võimalik ja lühike ilma peata poldike sisse ja proovida kas hakkab uimasemaks minema. Ilma takistuseta hakkab see manomeetri seier loopima ja lõhub selle sassi. Stendidel peaks olema mingi klapi osa,et kui niisama lõksutad järsult ,et vaadata pihusti tööd.keeratakse üldse manomeeteri kanal kinni. Selline plärtsutamine lõhub asja.... Stendimise ajal vajutatakse hooba rahulikult nagu vana mees....
Siis saad ka näha palju surve on.
Tere. Kas keegi oskab soovitada, kust leiab mingit lääne kütusefiltri komplekti, mida oleks 16 või 25le kõige lihtsam paigaldada?
(16-02-2018, 19:06 PM)autohuviline Kirjutas: [ -> ]Tere. Kas keegi oskab soovitada, kust leiab mingit lääne kütusefiltri komplekti, mida oleks 16 või 25le kõige lihtsam paigaldada?
1,152 postitus eelmisel lehel.jämefilter 1,5 ja peenfilter 7.-
Kuna enamus originaal torud, siis mõtlesin, ehk on midagi sellist, mis otstega kokku sobiks.
modifikatsioonid edasijõudnutele...
kuna pumba hingeelu huvitas siis sai raamatukogust hunnik raamatuid kokkuu tassitud ja tudeerima ja üks aabits täitsa super ja tegin endale koopiad.vaadates ka tuubis filmi,kuigi jah keelest ja tekstist sittagi aru ei saa,aga peaga peab ka pisut mõtelda oskama.nüüdseks olev võimeline pumba kokku lahti lapama ja plunserpea vahetama ja pärast pump töötab ka loomulikult.keerulist pole midagi,hariduselt ei diselist,ei motorist vaid tisler.kõige keerulisem on välja mõelda millises asendis peab plunseriava hülsi suhtes olema ja 1 hamba jagu valesti ja ei tööta.kellel tehnilist taipu ja mõtlemist see paneb ka pumba kokku.tõsi esimesel korral kokku ei saanud ja tuli tublisti ajusi ragistada,aga tähtis lõpptulemus.
mootori väljasuretamiseks gaas maha või kompresjoon maha tõmmata,aga kumb õigem?
Kompressiooniga ei jäeta kunagi mootorit seisma.
Kütus satub silindrisse ja sealt õli sisse rikkudes õli.
(03-03-2018, 11:07 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]...
mootori väljasuretamiseks gaas maha või kompresjoon maha tõmmata,aga kumb õigem?
Kütuse etteanne tuleb katkestada. Ehk gaas maha.
Töötava mootori dekompresseerimine hukkab klappide tööpinnad ära.
Kompressioni võid siis maha tõmmata,kui gaasi mahatõmbamine enam ei aita. Ehk siis kui lõhkuma kätte läheb.
T.
(16-02-2018, 23:24 PM)autohuviline Kirjutas: [ -> ]Kuna enamus originaal torud, siis mõtlesin, ehk on midagi sellist, mis otstega kokku sobiks.
Tegelt venelane on isegi edasi arenenud viimasel ajal ja midagi on isegi aretatud. Samas nö d21mootorile minuteada originaalis ei ole midagi asendatud. Uuemal on lihtsalt kütusetoru 2st osast (pool on vasktoru otsaga ja siis vahel on kummivoolik ja siis jälle jupp vasktoru, enam ei ole ühes jupis. )
(03-03-2018, 12:18 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (03-03-2018, 11:07 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]...
mootori väljasuretamiseks gaas maha või kompresjoon maha tõmmata,aga kumb õigem?
Kütuse etteanne tuleb katkestada. Ehk gaas maha.
Töötava mootori dekompresseerimine hukkab klappide tööpinnad ära.
Jumal hoidku meid selliste vendade eest, kes tõesti dekompressioonist masina seiskavad - olgu selleks mis tahes vabandused, kuid kõik nad saab liigitada hooldamata tehnika alla. Ja loll ja tehnika käivad kahjuks Eestis käsikäes.
(03-03-2018, 12:18 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (03-03-2018, 11:07 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]...
mootori väljasuretamiseks gaas maha või kompresjoon maha tõmmata,aga kumb õigem?
Kütuse etteanne tuleb katkestada. Ehk gaas maha.
Töötava mootori dekompresseerimine hukkab klappide tööpinnad ära.
hakkuril põka pada peal,gaasihooba üritan kässarikangile panna,aga töökäik jääb lühikeseks,masin tubli 3 m pikk ja taga kolu juures oleks tore kui oleks kiirelt võimalik mootor seisata ja siit tekkiski idee kompresjoonihoovale tross taha ja ots taha kolu juurde.otsa viin kolu juurde ikkagi avarii varjandiks ja tavaseiskamine tuleb edasi mõelda.enne kui midagi perse keerame küsime targematelt eksju.
(03-03-2018, 19:58 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]hakkuril põka pada peal,gaasihooba üritan kässarikangile panna,aga töökäik jääb lühikeseks,masin tubli 3 m pikk ja taga kolu juures oleks tore kui oleks kiirelt võimalik mootor seisata ja siit tekkiski idee kompresjoonihoovale tross taha ja ots taha kolu juurde.otsa viin kolu juurde ikkagi avarii varjandiks ja tavaseiskamine tuleb edasi mõelda.enne kui midagi perse keerame küsime targematelt eksju.
Nojah,kui tegu on mõne ohtlikuma tööriistaga siis võid ja pead kõik nii tegema,et oleksid kõik variandid asja seiskamiseks,rikkugu see või klapid.
Annab ju aretada kiirelt suletav õhuklapp.
(03-03-2018, 19:58 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]hakkuril põka pada peal,gaasihooba üritan kässarikangile panna,aga töökäik jääb lühikeseks,masin tubli 3 m pikk ja taga kolu juures oleks tore kui oleks kiirelt võimalik mootor seisata ja siit tekkiski idee kompresjoonihoovale tross taha ja ots taha kolu juurde.
...
Kui gaasi maha ei võta, siis dekost hüva mootori tapmiseks ei piisa.
Katsu pigem seesama tross gaasihooba tõmbama panna.