Tsentrifuug püüab lisandid kinni? Scania´d jooksevad üle miljoni kilomeetri, kõik on tsentrifuugidega. Vähemalt kolmanda seeriani, uuemaid ei ole näppinud. Ja seda lisanditega lääne õliga.
Kuii nii, siis olen lihtsalt ära hirmutatud, või ei võta Scania tsentrifuug niipalju pöördeid üles? Nt D-20`l 6000p/min.
Põkal siduriga mingi anomaalia,tagurpidi 10 cm kõrgest ukse lävepakust vaja üle sõita,et garaazist välja saada.Hooga tulla on ok,aga kui vaja vaikselt tulla siduriga mängides siis olles täpselt uksepaku ees põkal sidur lahti käik sees masin paigalt ei liigu,kärsahaisu tunda pole.Sidurikäppadel ja survelaagril ca 3mm pilu.Põllul tagurpidi mäkke tõusta kohalt võttes seis sama.Sidur võtab ka üsna ülevalt.Oskab mõni targem diagnoosi panna?
Täna sai kartul üles ja takseerisin töötava mootoriga sidurivärki,käppadel laagriga vahe olemas ja ka kõik liigub kenasti.Sidur lahutab alles praktiliselt pedaal põhjas arvatavasti ketas läbi?Vahetada tuleb ilmselt see
http://www.pmkaubamaja.ee/index.php?page...20&lang=et ja,et seda teha saaks siis põka pooleks.Või on veel midagi millele tuleks tähelepanu pöörata?
Kui Su masinal käppade ja survelaagri vahel vahe sees, siis pole muretsemiseks põhjust. Siduriketas kohe kindlasti kulunud pole. Kulunud siduriketta esimene tundemärk on just see, kui vahe käppade ja laagri vahel ära kaob ja sidur hakkab nagu vormelil võtma juba esimese sentimeetri juures. Siin pigem vaja hoovastikku regullida. Tõenäoliselt lõtkud annavad tunda.
`Pluss läheb ampermeetrisse, vene B peaks olema starteri ahela blokeering ja see kolmas on mass, mille külge ühendad laadimise märgutule. Märgutule teine juhe on kogu aeg plussiga ühenduses.
Plaanis põkal vasakpoolse riputõste jagaja taha panna lisasilinder mis liigutab puhuri visketoru.Selleks kolmikkraan vahele,aga kas piisab ühest kraanist või peab kaks kraani olema?Tööriistamarketis saadaval59€,trabifleks pakub 26€ tk.
(10-10-2012, 17:19 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Plaanis põkal vasakpoolse riputõste jagaja taha panna lisasilinder mis liigutab puhuri visketoru.Selleks kolmikkraan vahele,aga kas piisab ühest kraanist või peab kaks kraani olema?Tööriistamarketis saadaval59€,trabifleks pakub 26€ tk.
Ühest kraanist piisab. ring on ju katkestatud. kaks kraani sel juhul kui mingi võimekam riist ette järgi tuleks. Visketoru, kerge asi ja ei koorma tagumist silindrit.
T25 võibolla piisaks ka selle piirajaga lukustada silindripeal olev klapp Tõstes aisad üles ja viies piiraja alla, millega sulged klapi. peaks kaduma mõlemapolne liikumine ilma lisakraanita.
Arvan
Sama arvan isegi,aga trabifleks väitis,et ühest ei piisa.Seepärast uuringi.
Kas põhjenduse ka said miks pead 2 panema? Või läbimüügi suurendamine.
Põhjenduseks,et muidu ei hakka tööle.Samas teisele torule ka mingi kolmik vahele vaja,peab uurima palju hinnavahe kolmiku ja kraani vahel on.Samas uus küsimus,et mis torust trass ette vedada?Kas tavaline veetoru sobib või on mingi spetstoru?
(11-10-2012, 17:35 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Põhjenduseks,et muidu ei hakka tööle.Samas teisele torule ka mingi kolmik vahele vaja,peab uurima palju hinnavahe kolmiku ja kraani vahel on.Samas uus küsimus,et mis torust trass ette vedada?Kas tavaline veetoru sobib või on mingi spetstoru?
Siis küsi põhjendusele selgitus
Kas trass peab torust olema? Lihtsam ehk voolik lasta teha. kuna tootlikust pole palju vaja, siis sobib peenike voolik. Saad vedada nii ette kui taha, kuhu vaja hetkel.
Veetoru kannatab 10 bar. Põksinäks peaks 160 ikka välja puhuma...
Voolik on odavam ja valutum.
Töötab küll, kuid vaid ühtpidi. Ehk survet saab anda vaid kolmikkraani poolt. Mis juhtub teistpidi survestades, sõltub konfiguratsioonist. Ehk nõrgim lüli annab järele...
2 kolmikkraani on kindel, et töötab vaid valitud silinder.
Kahe kolmikkraani asemel tasuks mõelda jaguri väljavahetamisele (või lisajaguri paigaldamisele).
(12-10-2012, 10:34 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Veetoru kannatab 10 bar. Põksinäks peaks 160 ikka välja puhuma..
Kahe kolmikkraani asemel tasuks mõelda jaguri väljavahetamisele (või lisajaguri paigaldamisele).
160 bar võib pump küll anda aga jagaja kaitseklapp tavaliselt 100-120bar peal.
Ise paigaldaks kolmese jagaja orginaali asemele, nende kraanide hinna eest saad mõne küla-antsu käest mitu jagajat... Pole mõtet poest uut vene jagajat osta, jooksevad samamoodi nagu kasutatud jagajad, lihtsalt kraba uued tihendid lisaks ja saad hea toimiva asja. Selline arvamus siitpoolt.
(12-10-2012, 10:34 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Veetoru kannatab 10 bar. Põksinäks peaks 160 ikka välja puhuma...
Voolik on odavam ja valutum.
Töötab küll, kuid vaid ühtpidi. Ehk survet saab anda vaid kolmikkraani poolt. Mis juhtub teistpidi survestades, sõltub konfiguratsioonist. Ehk nõrgim lüli annab järele...
2 kolmikkraani on kindel, et töötab vaid valitud silinder.
Kahe kolmikkraani asemel tasuks mõelda jaguri väljavahetamisele (või lisajaguri paigaldamisele).
Mina sain aru et, mõeldud oli odavust ja lihtsust.
Nõrgeimat lüli ei saa "selles teemas" olla kuna rippseade ei ole nõrgem kui visketoru. Pealegi on kõik tehasest paigaldatud jupid arvestatud mõlemasuunalise survega. Kui peab vastu ühtpidi siis ka teistpidi olenemata kraani kohast. Kolmese jaoturile ei näe mina T25'l ruumi. Ja 3mese mujale paigutamine oleks selles (visketoru) projektis ebaotstarbekas kulu.
(12-10-2012, 10:34 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Kahe kolmikkraani asemel tasuks mõelda jaguri väljavahetamisele (või lisajaguri paigaldamisele).
Lisajagur tõesti asjalikum ja orginaal jagur ka olemas riiulis.Kuda pumbast toide viia lisajagurisse?Endal mõte pumba väljundtoru minema ja kolmik asemele ja siis kummasegi jagajasse voolikuga?
Esisilla käänteliel korralik loks miski 5mm kindlalt.Kui keeruline neid pukse vahetada on?Kas kodus põlve otsas on reaaalne opereerima hakata?
Nii, ustav põka on teeninud juba ca 30 aastat meid, nüüd hakkab ära langema. Ja kuna olen nö uuema generatsioon esindaja siis tahaks korralikult taastada. Kõige suurem mure hetkel on mootoriga. Varem suitses koormuse all, nüüd suitseb iga väiksema gaasi vajutusega. Huvitav on asja juures see, et käima läheb starterist poolest pöördest. Seega talvel tahaks mootori korda teha. Aga selleks tahaks teada, mida oleks vaja silmas pidada(nö eelarveks). Ise vaatasin pmkaubamaja.ee järgmisi asju:
* hülsid,kolvid,rõngad x 2
* kepsusaaled
* raamisaaled
* plokikaane poldid
* sisselaskeklapid
* väljalaskeklapid
* väntvõll( arvatavasti läheb lihvimine kallimaks kui uus on)
* mootoriotsa tihend
* mootori remontkomplekt
Huvitab veel see, et kui gaasi andes suitseb( sinist) kas siis võib olla viga midagi pihustitega? Või on õli rõngad omadega läbi.
Ühesõnaga, igasugune arutelu mootori kapitaalremondist on teretulnud!
Oma põkal sai küll mootori remont tehtud ja tuli ikka odavam kui uus mootor soetada. Sis läks uus väntvõll, kolvid, rõngad, õlipump, saaled, hülsid. Pihusti otsad läksid vahetusse nign stendist läbi ning tuli ikka kordades odavam kui uued pihustid osta. Ja selle poole väntvõlli kohta ei oska miskit halba õelda, aru küll pole saada et vibraks rohkem. Kui raha käes siis võid uue osta kui aga vähe siis tasub ise see remont ära teha, ei ole seal miskit keerulist.
Palju õli 10 mototunni peale kulub?
Mille järgi see sinine vine lõhnab? Hapukas lõhn on põlemata kütus (pihustite probleem), õli põlemise lõhna tunneb vast iga tehnikainimene ära...
Enne lammutama asumist võta pihustid maha ja lase korda teha. Kui ei parane, on vähemalt need tükid korras uue mootori tarvis.
Kui tahta kindel olla, tasuks ka KSP kohe ära stendida-korrastada lasta.
Ühtlasi laena samast kohast kompressomeeter ja mõõda mootorist surved - kui need on ikka 20+, siis ei pruugi uued tükid oluliselt juurde andagi (viitan vene varuosade olematule kvaliteedile).
Mootoriremont on suur ettevõtmine, millest tõuseb tulu vaid siis, kui asi ikka paremaks läheb.