automoto.ee foorumid

(19-01-2019, 23:58 PM)Laurts Kirjutas: [ -> ]Youtubes ühes videos https://youtu.be/3dE5mqoBAM8?t=1117 keevitatakse reeversi lukustusseib võlli külge kinni, kas on mingi oht et see konstrui võib seal tehaseseades laiali joosta? 

Tahetakse ju alati head, tulemus on tavaliselt s...t. Siin jah kardetakse suuri loksumisi, Need keevituspunktid keeravad pigem reeversvõlli persse. Õigemini siinjuures nii väike keevitus. Kui keevitada siis peaks just seda poolt keevitama, kus on nn kihvad. Sinna plaat vastu panema ja julmalt kinni laskma terve ring peale ja teine veel lisaks. Sest reaalsus on see, et reeversvõllil kuluvad need fiseerimiskihvad suht kiirelt plaadi sisse ära. Olgu  õli kui palju tahes. Ja tulemus ongi loksuv reeversplokk.  Teiselt poolt, kus on reguleerseibid, ei näe ühtegi mõistliku põhjust seda kupatust kinni keevitada.  Reguleerseibide poole pealt mina vähemalt pole kohanud, et oleks midagi kulunud, loksunud või lahti tulnud.

Sai siin selle tihendite teemal mõeldud. Tõsi ta on, et iga kord kui hüdropumba ajami eest ära olen mingil masinal võtnud, on seest sidurikojas ka õli olnud kuni 1l. Samas see ei saa seal midagi halba teha, mistõttu ka arvatavasti tehasel oli konstrueerides jumala pohh.

Sai raamatu juhiste järgi 520h töötanud reeversit tihedamaks reguleeritud - reeversipakile reguleerseibe lisatud, sisendvõlli kannu alt üks seib vähemaks võetud ja seejärel veel tervet reeversit paremale-vasakule timmitud. Pliiplaate polnud lõpptulemuse kontrolliks kuskilt võtta kuid mõlema koonushammasratta vahele jäi minimaalne ja mõlemalt poolt võrdne "tõk-tõk".
Kuna tihtipeale on juhtunud nii et hakates midagi veel paremaks tegema läheb asi sellega tegelikult p%¤e ja kuuldavasti valesti reguleeritud reevers hakkab laulma siis millised võimalused oleks reguleeringu õnnestumist enne lõplikku kokkupanekut kontrollida? Kas trelliga sisendvõllii keerutamine tooks võimaliku müra esile või on vaja ikkagi koormuse all töötamist?

(26-01-2019, 12:24 PM)Laurts Kirjutas: [ -> ]Sai raamatu juhiste järgi 520h töötanud reeversit tihedamaks reguleeritud - reeversipakile reguleerseibe lisatud, sisendvõlli kannu alt üks seib vähemaks võetud ja seejärel veel tervet reeversit paremale-vasakule timmitud. Pliiplaate polnud lõpptulemuse kontrolliks kuskilt võtta kuid mõlema koonushammasratta vahele jäi minimaalne ja mõlemalt poolt võrdne "tõk-tõk".
Kuna tihtipeale on juhtunud nii et hakates midagi veel paremaks tegema läheb asi sellega tegelikult p%¤e ja kuuldavasti valesti reguleeritud reevers hakkab laulma siis millised võimalused oleks reguleeringu õnnestumist enne lõplikku kokkupanekut kontrollida? Kas trelliga sisendvõllii keerutamine tooks võimaliku müra esile või on vaja ikkagi koormuse all töötamist?

mootoril kompress maha ja rattast ajad ringi peaks ka koormuse mingigi saama.

Kuidas käib peavõlli mutrite pingutamine, raamatutes pole selle kohta midagi kirjas. Mutrit vastu ja järgmise splindiauguni pingutades hakkavad peavõllili vaid ühe kuuliga ebasümmeetriliselt fikseeritud hammasrattad viskuma, mutrit tagasi keerates jääb kogu mäng võlli peal kergelt lõtkuma. Jutubi videos keeratakse nii et "miski ei paltaajetaks" https://youtu.be/VcElkYw8TVI?t=993 , kuidas oleks õige?

[attachment=73935] [attachment=73936]


Eriti läheb jooks käest ära difriga kontaktis oleval kiire rea hammakal (pildil markeriga soditud)
[attachment=73937]

(05-02-2019, 12:03 PM)Laurts Kirjutas: [ -> ]Kuidas käib peavõlli mutrite pingutamine, raamatutes pole selle kohta midagi kirjas. Mutrit vastu ja järgmise splindiauguni pingutades hakkavad peavõllili vaid ühe kuuliga ebasümmeetriliselt fikseeritud hammasrattad viskuma, mutrit tagasi keerates jääb kogu mäng võlli peal kergelt lõtkuma. Jutubi videos keeratakse nii et "miski ei paltaajetaks" https://youtu.be/VcElkYw8TVI?t=993 , kuidas oleks õige?

 


Eriti läheb jooks käest ära difriga kontaktis oleval kiire rea hammakal (pildil markeriga soditud)

Videos selle koha peal hetkeks paistab pilu kui ta sõrmega liigutab. See ongi see koht, mis baltajetsa. Tuleb panna neid õhukesi seibe kuni ei loksu mutrit pingutades, ilmselt vasakul on tal korras. Sai kinni pingutatud. Nende kohta ütleb: paketid, siis vasakul üks pakett, paremal teine.

Need seibid pole seal selleks et muidu ei saaks hammasrattaid võllile kinni vaid selleks et reguleerida hambumist erinevate käikude lülitamisel. Videos jäetakse see peatükk vahele, kriitikud on selle ka kommentaarides ära märkinud. Lisan illustratsiooniks paar pilti kus on näha kogu konstrui

[attachment=73966] [attachment=73967]

see pilt on muidugi kehva nurga alt aga siin on näha et laagril võlli peal hammasratta fikseerimiseks ruumi minna küll

[attachment=73968]

Enda masinal oli probleem ühe hammasrattapaari hambumisega, pilt tehtud kahvel vasakus positsioonis -

[attachment=73969] [attachment=73970]

mittetäieliku hambumise tulemuseks viltu kulunud hambad

[attachment=73971]

Kuna reeversi võlli peal jooksva topelthammaka käiku ega lõppasendeid muuta ei saa siis tekkiski täpselt selline seis et tuli tehases paigaldatud 3mm jagu reguleerseibe ühelt poolt teisele poole hammasratast ringi tõsta, mille tulemusena kahanes kahe hammasratta vaheline vahe ja seinaäärne hammakas liikus kasti tsentri poole.

Keegi 25A originaal roolikarbi väljundvõlli puksi mingisuguse laagriga on proovinud asendada? Variandid oleks ilma midagi lõhkumata simmeri koha peale paigaldada tavaline kinnine 38X58X15 radiaalkuullaager, sellisel juhul jääks laager ca 3mm jagu simmeri pesast välja punnitama, teine variant oleks puksi asemele paigaldada ilma sisevõruta nõellaager, kuid siin võib tekkida probleem võlli pinnasiledusega, ehk et kas peenikesed nõelad võrdlemisi karedal võllil ringi käima ka hakkavad?
Kolmas variant oleks osta poest kaasaegne pronkspuks, ehituse eesmärk oleks saada rool kergemaks ja lõtku vähemaks.


[attachment=74160] [attachment=74161]

Ilma separaatorita nõelllaager sobiks sinna hästi sest seal rullid nii lähestikku et sel võllil nii suuri auke ometi sees pole et kaks rulli auku ära mahuvad?
Tihendipessa laager esiteks lekiks ja teiseks võib selle serva lihtsalt maha murda.

Rooli kergeks saamise ainus toimiv lahendus on hüdrorool. Endal oli ka plaanis, aga kuulsin reaalselt juhtunud lugu, kus sellega ülevaatuselt läbi ei saadud. Täpsemalt küll ei tea, kas oli tegemist fakti taga ajava ülevaatajaga või oli asi kehvasti lahendatud paigalduses.
Peaks ehk kuskilt uurima, et kuidas ikka hüdrorooli paigaldusega ülevaatusel on. 
Endal sai uued laagrid, puks ja rooliteod. Esialgu vähemalt õnnestus asi hästi, lõtku roolikarbis pole.

(13-02-2019, 19:51 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Rooli kergeks saamise ainus toimiv lahendus on hüdrorool. Endal oli ka plaanis, aga kuulsin reaalselt juhtunud lugu, kus sellega ülevaatuselt läbi ei saadud. Täpsemalt küll ei tea, kas oli tegemist fakti taga ajava ülevaatajaga või oli asi kehvasti lahendatud paigalduses.
Peaks ehk kuskilt uurima, et kuidas ikka hüdrorooli paigaldusega ülevaatusel on. 
Endal sai uued laagrid, puks ja rooliteod. Esialgu vähemalt õnnestus asi hästi, lõtku roolikarbis pole.

https://www.pmkaubamaja.ee/et/t-25-44251.html
Müüakse ju komplekte.

(13-02-2019, 21:12 PM)ants Kirjutas: [ -> ]https://www.pmkaubamaja.ee/et/t-25-44251.html
Müüakse ju komplekte.

Jah aga, kes garanteerib, et peale selle komplekti külgepanekut mõne tõe eest võitleva ülevaatajaga kokku sattudes korduvat ei saa.
Miskine seadus ju keelab piduri- ja roolisüsteeme ümberehitamast. Seda enam, et vaevalt seal poes müüdav komplekt mingeid "papreid" omab ja ise paigaldus lisaks selline kaheldav asi.
Jah, üldiselt enamus traktori ülevaatajaid on olnud vähemalt enda kogemustel suht laadnad, aga kui sattuda miskise näpuga järge ajava frukti otsa...
Peaks vist minema mõni päev Maanteeametisse uurima seda 25-e roolivärki. Juba huvi pärast, et kuidas ja mis tingimustel see roolivärgi ümbertegemine võimalik oleks.

Kui raske see rool ikka olla saab kui karp ei poo, õli on sees, käändtelgede tugilaagrid-puksid ja rooliotsad ilusti määritud? Ainuke oht et kännu otsa sõites võib kuulujärgi valesti rooli hoides sõrmeluud ära murda...

(13-02-2019, 22:40 PM)Laurts Kirjutas: [ -> ]Kui raske see rool ikka olla saab kui karp ei poo, õli on sees, käändtelgede tugilaagrid-puksid ja rooliotsad ilusti määritud? Ainuke oht et kännu otsa sõites võib kuulujärgi valesti rooli hoides sõrmeluud ära murda...

Olen saanud hüdrorooliga 25-ga majandada. Ütleme, et kui maitse ikka suus, siis tavalist küll ei taha enam. Aga noh mõned töötunnid aastas, kannatab originaallahendusega ka ära.
Kas just murda, aga näppe pidi olen küll valusalt saanud.

See et midagi müüakse ei tähenda, et seda kasutada ametlikult võib.
Me jamasime eelmine aasta K-701 traktoriga mis sai omale Volvo laaduri dosaatori ja parema pumba ning seda ka Võru ülevaatus ei tunnistanud riigile meelepäraseks teoks ja käskisid varda külge tagasi panna.
Sai siis teise linna sõidetud ja seal kiideti et tublid et tegite viisakalt ära ja et kuidas te pidurid nii heaks saite et asfaldil blokeerub ja ei kisu.
Seega hirmul võib tõepõhi all olla ka 25 puhul kui sattuda inimese asemel ametniku juurde.
Autodel on muidu selline lahendus seaduslik kus säilib mehaaniline side rooli ja rataste vahel ja kindlasti ka traktoril.
Midagi sellist näiteks roolihoova otsa:

(13-02-2019, 22:29 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Jah aga, kes garanteerib, et peale selle komplekti külgepanekut mõne tõe eest võitleva ülevaatajaga kokku sattudes korduvat ei saa.
Miskine seadus ju keelab piduri- ja roolisüsteeme ümberehitamast.
...

Jah, omavoliline ümberehitus on teeliikluses keelatud. Elik kui ülekasvanud aiatraktor peab olema teelegaalne, siis iseenese tarkusest paigaldatud hüdrorool on paha. See, et normaalne paigaldus midagi halba ei tee, ei mahu ainult koolitarkust omandanud otsustajale pähe.

Kardetavasti hukkavad Maanteeameti peast miilitsad viimasedki normaalse ülevaatajad ära. Hoidke siis neid ja ärge neile sitta keerake.

Müüakse ka kirveid ja nuge, mis ei tee ligimese tükeldamist mitte legaalseks.

Teoorias võiks säärane ajakohastamine olla loaga tehtav asi, kuna meil on palju hüdrorooliga traktoreid liikluses, aga selle loa taotlemine saab olema päris tõsine ettevõtmine. Kuigi mõni asjasthuvitatu võiks selle okkalise raja läbi käia nii meie kõigi elu lihtsamaks teha.

Ning ei, vehkides naabrimehe maanteelegaalse hüdrorooliga põka pildiga Maanteeameti idiootide laua ees saavutate vaid selle, et  veel üks normaalse ellusuhtumisega ülevaataja saab klistiiri ilma määrdeta ning naabrimehe põkalt võetakse ülevaatus ära.

(13-02-2019, 00:46 AM)Laurts Kirjutas: [ -> ]Keegi 25A originaal roolikarbi väljundvõlli puksi mingisuguse laagriga on proovinud asendada? Variandid oleks ilma midagi lõhkumata simmeri koha peale paigaldada tavaline kinnine 38X58X15 radiaalkuullaager, sellisel juhul jääks laager ca 3mm jagu simmeri pesast välja punnitama, teine variant oleks puksi asemele paigaldada ilma sisevõruta nõellaager, kuid siin võib tekkida probleem võlli pinnasiledusega, ehk et kas peenikesed nõelad võrdlemisi karedal võllil ringi käima ka hakkavad?
Kolmas variant oleks osta poest kaasaegne pronkspuks, ehituse eesmärk oleks saada rool kergemaks ja lõtku vähemaks.

Sai proovitud puksi asemele 40X50X32nõellaagrit, ei saanud hea, võll jääb ikka lõtkuma. Nihikuga mõõtes on võlli diameeter 39,8...39,85, orig. puks seest 40, GPZ laager nõelast nõelani 40 koma midagi millimeetrit. Puksi ja võlli vahele mahtus 0,2 lehtkaliiber otsapidi vahele. Ei teagi kas juba tehasest projekteeritud asi selliste lõtkudega või on mul tegu mingitsorti praakvõlliga...

(14-02-2019, 10:22 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Jah, omavoliline ümberehitus on teeliikluses keelatud. Elik kui ülekasvanud aiatraktor peab olema teelegaalne, siis iseenese tarkusest paigaldatud hüdrorool on paha. See, et normaalne paigaldus midagi halba ei tee, ei mahu ainult koolitarkust omandanud otsustajale pähe.

Kardetavasti hukkavad Maanteeameti peast miilitsad viimasedki normaalse ülevaatajad ära. Hoidke siis neid ja ärge neile sitta keerake.

Müüakse ka kirveid ja nuge, mis ei tee ligimese tükeldamist mitte legaalseks.

Teoorias võiks säärane ajakohastamine olla loaga tehtav asi, kuna meil on palju hüdrorooliga traktoreid liikluses, aga selle loa taotlemine saab olema päris tõsine ettevõtmine. Kuigi mõni asjasthuvitatu võiks selle okkalise raja läbi käia nii meie kõigi elu lihtsamaks teha.

Ning ei, vehkides naabrimehe maanteelegaalse hüdrorooliga põka pildiga Maanteeameti idiootide laua ees saavutate vaid selle, et  veel üks normaalse ellusuhtumisega ülevaataja saab klistiiri ilma määrdeta ning naabrimehe põkalt võetakse ülevaatus ära.

Ma ei tea kuidas traktoritega olukord on, aga auto peab olema ka siis juhitav, kui mootor välja sureb. Mis moodi seda põkal lahendada?

(15-02-2019, 20:51 PM)saarlane87 Kirjutas: [ -> ]Ma ei tea kuidas traktoritega olukord on, aga auto peab olema ka siis juhitav, kui mootor välja sureb. Mis moodi seda põkal lahendada?

Hüdrorool on mõnda aega (kuniks orbitrol õhku ahmab tagasivoolust) täitsa tarvitatav. Kui nii peale, kui tagasivool on pinna alla, siis kuniks piloot väsib.

Kogu uuem traktoripark sõidab hüdrorooliga. Promillise rikkemarginaali jaoks on garantii, kindlustus ja per$etäis advokaate tehasel.

Hüdrorool toimib ilma mootorita ainult siis kui silinder on selline kus kolvivars mõlemalt poolt väljas.
Paar korda on Belarusiga juhtunud et mootor jääb seisma kui vabaga mäest alla läheb ja siis keerab vasakule täiesti normaalselt kuid paremale tagasi enam mitte sest kolvivars lükkab õli välja aga tagasi ta seda kuskilt ei suuda imeda ning siis käib rool tühja.

osa sõidukaid millel roolivõim on seisva mootoriga rool nagu kännujuurikas,ei taha kummalegi poole minna.