automoto.ee foorumid

Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100 101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124

Ainus asi, mis tuleb pähe, on külmalt mittetoimiv tsentrifuug, mis mingi lolli pinnavigastuse tõttu paigal seistes rohkem õli läbi laseb, kui kord pöörlema hakates.

Aga tegelikult ei tea ja huvitab ennastki.

Kakkusin tsentrifuugil kaane maha ja ega ta ei pöörle küll õieti. Väga vaevaliselt hakkab liikuma ja hoogu üles ei saa. Hakkab ainult õli üle ääre ajama. Tuleb tegeleda selle sõlmega tõsisemalt.

Kunagi oli juttu siin D-21 mootoril õlitsentrifuugi vahetamisest vahetatava elemendiga filtra vastu. On keegi selle ära teinud ja mis tulemus?

Sai kolatud "mööda venemaad" ja sealsest ekskursioonist mööda saite jäi kumama tõdemus, et põka tsentrifuug on saatanast ja väga paljudel juhtudel just tema on süüdi õlirõhu anomaaliates.

(07-05-2019, 08:04 AM)Daff Kirjutas: [ -> ]Kunagi oli juttu siin D-21 mootoril õlitsentrifuugi vahetamisest vahetatava elemendiga filtra vastu. On keegi selle ära teinud ja mis tulemus?

Sai kolatud "mööda venemaad" ja sealsest ekskursioonist mööda saite jäi kumama tõdemus, et põka tsentrifuug on saatanast ja väga paljudel juhtudel just tema on süüdi õlirõhu anomaaliates.

ära torgi sipelgapesa. Siin foorumis ollakse tsentrifuugi usku. Tsenrrifuug on odav lahendus. Filtritele ei kulu ulmelisi summasid (2euri tk) ja muud musi.-trali-trallat juuurde. Selliste teemadeta pigem surfa vene foorumis. Neid lahendusi mitmeid.
https://fermer.ru/forum/selskokhozyaistv...v-2/194835

Õlisaaga jätkub. Kuuma mootoriga õlirõhk 3 kuni 1300 pöördeni. 1300 ja 1500 vahel osuti väriseb 2,5-3 vahel. 1500 ülespoole stabiilne 2,5.
Pole ise ennem sellist asja kohanud. Kas normaalne nähtus või mingi anomaalia???

(12-05-2019, 20:03 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]Õlisaaga jätkub. Kuuma mootoriga õlirõhk 3 kuni 1300 pöördeni. 1300 ja 1500 vahel osuti väriseb 2,5-3 vahel. 1500 ülespoole stabiilne 2,5.
Pole ise ennem sellist asja kohanud. Kas normaalne nähtus või mingi anomaalia???

Osuti värin mootori paremal küljel asuva ülerõhu klapi tõttu ei või tekkida? Ehk 1300-1500Rpm pump toodab õli mõnevõrra rohkem, kui saalede jms vahelt jõuab ära kaduda. Vedru all olev kuul pendeldab kinni, lahti ja sellest võnked.
Eespool oli, et ka õli vahul? Oleneb, milline ta täpsemalt on. Kui ikka selline valkjas, õhumullidega segatud. Siis karter maha ja imipoole toru poolt otsiks mõnda mõra ja kontrolliks toru pumba külge kinnituse üle.
Manomeetri võiks ka prooviks ära vahetada.
Kui külmalt madalam õlisurve, mõtlen miinustega. Siis mul russidel ja põkadel samamoodi. Natuke soojenedes olenevalt traktorist tõuseb surve 2 Barilt ilusti 3 Bar kanti. Siiski surve pendeldamist pole.
Tegelesin nädalavahetusel vana Harkoviga. Oskab keegi öelda, kas tehasest ka sellele esiraskusi paigaldati? Ees prussi küljes kinnitusauke pole samas raskuste kinnituskronsteini jaoks.
Raskusi aga oleks mõningate tööde jaoks vaja. Seniajani sai riputatud sinna kõikvõimalikku kola. Samas võiks olla asi ikka viisakas.
Uuema tüübi Vladimiretsi omad väheliikuvad ja osatakse ka hinda küsida.
Ei pidanud mõistlikuks malmjunnide eest suurt summat välja käia. Natuke luuret vanarauaplatsile iganädalaselt ja oligi sobiv lahendus olemas.
Keevitusega raam ringi teha ja külge.
[attachment=75599] [attachment=75600]

Raskused küljes. Saab ühe paari veel panna, kui vaja. Siis kokku 160Kg. Kui väga vaja, siis lihtne raskusteraami omakorda pikendada, aga see nagunii liiast juba.
Nõksuke karterist kõrgemad ka altpoolt.
[attachment=75601] [attachment=75602]

Veel sai vana originaal, kohati juba raudvitsaks ära muutunud rool uue vastu vahetatud. Vastupidavust ei tea, aga see praegusaja rool tunduvalt mõnusam ikka käes hoida võrreldes originaal korras olevaga. See ikka selline liialt peenike, vitsavars.
Rool sai ka kodarate luku. Pidurid küll olemas, aga fikseerimise ehk käsipidurikang puudub. Tuleb miskit mõelda.
Praegu saab kallaku peal rooli välja keerata ja ära kodarast lukustada. Muidu paneb kohapeal käies ja rooli väristades mingi aja pärast ise jooksu.
Kahjuks kogetud.
Ah et miks kohe käsipidurit korda ei teinud, vaid mingi vahehuinjaaga tegelen. Seetõttu, et need uue aja pidurilindid viletsast õhukesest lehtmaterjalist, neetidest ei tasu üldse rääkida. Usalda siis sellist, iial ei tea.
[attachment=75603] [attachment=75604]

Kas see on pmkaubamast ostetud rool?
Mul veel selline küsimus, et mis silindrit kasutatakse keskmise tõmmitsa asemel?
Edu
Veiko

(13-05-2019, 09:34 AM)Veiko Varik Kirjutas: [ -> ]Mul veel selline küsimus, et mis silindrit kasutatakse keskmise tõmmitsa asemel?
Edu
Veiko

ostast ostsin mingi junni,uue muidugi ja täitsa ok,mõõte hetkel ei tea.

(13-05-2019, 09:34 AM)Veiko Varik Kirjutas: [ -> ]Kas see on pmkaubamast ostetud rool?

Jah, see rool:
https://www.pmkaubamaja.ee/et/mt3-70-3402015.html
Ja keskele kinnitusmutri katteks vihma eest, kui ilma kabiinita masin:
https://www.pmkaubamaja.ee/et/rooliratta...48398.html

(12-05-2019, 21:05 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]...Oskab keegi öelda, kas tehasest ka sellele esiraskusi paigaldati? ...
[attachment=75629] [attachment=75628]

Pole kohanud, et nn seanina htz/vtz t25 omaks originaalis esiraskuseid. Esmalt oleks probleem seal selle kinnitamisega. On ju esiprussi sees ees vaid 2 poldiava. Mul endal onu pani enne mind sinna teraskasti kuhu ladus maakive. Samas nähtud korduvalt, et sinna on paigaldatud vaid nn U aas. Paljudel juhtudel ka u aasa külge sangpomm. (eks traktorist pidi jõudu ka puhkepausidel tegema)

Mul endal on nüüdseks pandud odessa adra plaat ühelt poolt 2 avaga, prussi külge ja teiselt poolt väljub 4 polti uuema tüübi esiraskuste kronsteini kinnitamiseks.
Üldjuhtudel pannakse ikka juba tänapäeval uuema tüübi poolraam külge. Mis istub 1:1le. Ühe mootori käpa peab vaid keerama 180 kraadi.

Mul endal kopaga masinal on 12x20kg esinina peal ja täna oli sedagi vähe. Kühvel kive täis laotud tõstis nina õhku nagu naksti. Samas eks see veidi liiast ole. Samas eks igasugu rumaluste vedude jaoks peab nina maas olema. Krt see piduritega pööramine ei lõppe hästi.

(13-05-2019, 20:40 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]Pole kohanud, et nn seanina htz/vtz t25 omaks originaalis esiraskuseid. Esmalt oleks probleem seal selle kinnitamisega……..

Milleks fantaseerida. Loe eelmises postituses olev jutt läbi seal mustvalgelt kirjas, et tuleb pukseerimise kronstein maha kruvida ja selle asemele raskuste kinnitus installeerida.

(13-05-2019, 20:54 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]
(13-05-2019, 20:40 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]Pole kohanud, et nn seanina htz/vtz t25 omaks originaalis esiraskuseid. Esmalt oleks probleem seal selle kinnitamisega……..

Milleks fantaseerida. Loe eelmises postituses olev jutt läbi seal mustvalgelt kirjas, et tuleb pukseerimise kronstein maha kruvida ja selle asemele raskuste kinnitus installeerida.

ORIGINAALINA EI USU MINA, ET TEHASEST TULI ESIRASKUSTEGA T25. Neid oleks siis rohkem liikvel olnud. Pildi peal olev masin on ka venelasel üldse BELARUS nime all. - eksporti minevate masinate komplekteerimisest parem ei kõnele. Seal oli vähe tehase komplektusega tegemist.

See, et keegi sinna t40(m) raskused paigaldas, näitab vaid venelase arukust. t40am näiteks ei omanud ju rattaraskuseid. t40(m) aga omas. Samamoodi võib jumzi kohta öelda, soolol oli ja ekskavaatoril polnud.

Ärgem nüüd tülli minge. Pildil oleval eksportvariandil kettad küljes ja tehasest seega miski lahendus ikka välja mõeldi. Mis turu jaoks, see las olla. Pole nii täpselt ka vaja teada.
Isa mäletab, et kui paarkümmend aastat tagasi masin majapidamisse tuli, siis olid miskised ringikujulised kettad küljes olnud.
Kas nad just T-40 tagaratta raskused olid, kes see enam mäletab. Nii raskused, kui kronstein olla kellegile mingil ajal laenatud ja nii nad pildilt kadusidki.
Raskuste ladumisega ei maksa küll liiale minna, aga parem ikka nina maas. Kolaki üles alla, poolraamile ja sipelgapihile see head ei tee.

Meli666 : Sul ju ainult üks piduripedaal? Käsipiduri kangi tal ju eraldi pole see ju pedaalide küljes.

(13-05-2019, 21:34 PM)Inri Kirjutas: [ -> ]Meli666 : Sul ju ainult üks piduripedaal? Käsipiduri kangi tal ju eraldi pole see ju pedaalide küljes.

Mul jah üks pedaal mõlema poole piduri jaoks. Pedaali varrel sälgud. Ilmselt mingi lõkatsiga saab vastavasse asendisse lukustada. See aga puudub.
Tuleb suvalise auto käsipidurikang poritiiva külge ja ilmselt trossiga lahendab jalgpedaali tõmbamise ära. Töökindlam oleks küll liigendvarrastega. Peab vaatama, kui tegemiseks läheb.

(13-05-2019, 21:55 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]
(13-05-2019, 21:34 PM)Inri Kirjutas: [ -> ]Meli666 : Sul ju ainult üks piduripedaal? Käsipiduri kangi tal ju eraldi pole see ju pedaalide küljes.

Mul jah üks pedaal mõlema poole piduri jaoks. Pedaali varrel sälgud. Ilmselt mingi lõkatsiga saab vastavasse asendisse lukustada. See aga puudub.
Tuleb suvalise auto käsipidurikang poritiiva külge ja ilmselt trossiga lahendab jalgpedaali tõmbamise ära. Töökindlam oleks küll liigendvarrastega. Peab vaatama, kui tegemiseks läheb.

Kui ma traktori juurde ükspäev satun, teen pilti kui tahad. See jube lihtne süsteem.

Üks küsimus D-21 mootori kohta. Kindlasti väga ebatraditsiooniline aga kuna siin on palju tarku koos siis ehk keegi oskab vastata.
Kunagi tehnikumi ajal sai loetud mingist õpikust või raamatust või koguni mingist ajakirjast, ei mäleta enam, miks on põka mootori D-21 tööjärjekord just 1-2-0-0 mitte aga 1-0-2-0.
Oli päris pikk jutt selle kohta ja seletati lahti miks ei saanud või ei suudetud panna töötakte üle ühe käima vaid nad peavad järjest olema.
Räägiti veel, et tänu sellele, et tööjärjekord on 1-2-0-0 pidi tehtama tasakaalustusvõll mis oli tunduvalt lihtsam kui lahendada mingi keeruline küsimus 1-0-2-0 tööjärjekorra puhul. Kuid see kõige tähtsam , miks just nii, on meelest läinud.
Olen kaminud netti ja oma raamatuid mis on vene tehnika kohta aga pole leidnud vastust kuid küsimus vaevab.
On keegi sellisest asjast midagi kuulnud?

Ma ei tea, aga olles mõned korrad sääraste asjadega kokku puutunud, siis ei välista labast laiskust: 1-2-4-3 mootorile oli kogu teadus olemas ja selmet nullist asi õigeks teha, oli lihtsam võtta esimene pool ning muud tasakaalustamata inertsid läbi taskaalustusvõlli maandada.

Aga huvitaks ennastki, mis oli "ametlik" põhjendus.

(14-05-2019, 08:17 AM)Daff Kirjutas: [ -> ]Üks küsimus D-21 mootori kohta. Kindlasti väga ebatraditsiooniline aga kuna siin on palju tarku koos siis ehk keegi oskab vastata.
Kunagi tehnikumi ajal sai loetud mingist õpikust või raamatust või koguni mingist ajakirjast, ei mäleta enam, miks on põka mootori D-21 tööjärjekord just 1-2-0-0 mitte aga 1-0-2-0.
Oli päris pikk jutt selle kohta ja seletati lahti miks ei saanud või ei suudetud panna töötakte üle ühe käima vaid nad peavad järjest olema.
Räägiti veel, et tänu sellele, et tööjärjekord on 1-2-0-0 pidi tehtama tasakaalustusvõll mis oli tunduvalt lihtsam kui lahendada mingi keeruline küsimus 1-0-2-0 tööjärjekorra puhul. Kuid see kõige tähtsam , miks just nii, on meelest läinud.
Olen kaminud netti ja oma raamatuid mis on vene tehnika kohta aga pole leidnud vastust kuid küsimus vaevab.
On keegi sellisest asjast midagi kuulnud?

Selle tööjärjekorra tingis ikka eelkõige mootori konfiguratsioon (R2) kus kolvid liiguvad vaheldumisi ehk üks üles ja teine alla.
Sel juhul aga saab ülesliikuva kolviga silindris olla ainult kas surve või väljalasketakt ja allaliikuva kolviga silindris kas sisselase või töötakt.
Kui nüüd silmad kinni panna ja asja töötamist ette kujutada või asi paberile joonistada, siis seal pole muud varianti kui töötaktid on järjest ühe pöörde jooksul ja teine pööre on ettevalmistav.
Tasakaalustusvõlli aga on seal vaja sest suured ja rasked kolvid liiguvad vaheldumisi ülesalla ja tahavad mootorit kallutada risti väntvõlliga.
Kui panna kolvid liikuma koos saaks tegelikult vähema vibratsiooniga mootori sest töötaktid oleks jagatud võrdselt kahele täispöördele ja tasakaalustusvõllidega saaks tasakaalustada kolbide liikumise ja väntvõlli vastukaaludega pöörleva osa liikumise nagu enamusel r2 tsiklimootoritel.
See teeb aga konstruktsiooni keerulisemaks ja tasakaalustusvõllid massiivsemaks sest peavad need kolbide liikumise täielikult tasakaalustama.

v6sa

Daff

Daff

unimüts

Daff

meli666

Veiko Varik

muska71

meli666

jürimees

unimüts

Daff

unimüts

meli666

Inri

meli666

Inri

Daff

v6sa

2715