See viimane on T-25 originaal nn. "hüdrokonks." Ise tegin 25 haakelatile Niva puistaja võlli kõverikest otstesse kahvlid ja keskele läks MTZ haakesilmus mis sul 3. pildi peal on. Töötab väga hästi. Sama asja eeskujul tegin russile ka sama viguri aga tugevama.Sõnnikulaotaja teljest. Kahjuks ei saa pilti panna enne jaanuari kuud.
Tee ise miski kolmnurk ja selle külge miski gaz,zil uaz haakeseade.Kui põka kätte sain siis tegin sellise kiiruga,all tavaline uaz ja üleval munakas ja normaalne asi oli,kuna enam vaja pole siis lammutasin juba laiali.
Selle sama asja külge, mis sul 2. pildil on tegin need kahvlid.
Meie 25-el selline, Odessa adra sahapeitlist ja põllurullide haakeseklist tehtud veoraud.
(23-11-2012, 20:49 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ] (23-11-2012, 20:34 PM)EO3322A Kirjutas: [ -> ]Kui kolmnurgaga ka midagi teha on, soovitaks talle alla keevitada Belarussi või Dt haakelati. Lisab kolmnurgale tugevust ja on universaalne.
Selline lahendus on olemas. Kõik hea, aga näiteks saksa järelveetava kaarutiga tekib kardaaniga kohe probleem.
Huvitav, milline on ikka see T-25 originaalsüsteem. Need haakerauad seninähtud traktoritel kõigi mingit pidi aretatud. Või ongi originaalis käru veoks ainult see hüdrokonks ette nähtud?
Originaalis peaks vaid neljanda pildi punane konksuga raud olema. Mis on üsna asine tükk käruveoks, kuid mitte eriti universaalne igasuguse muu prahi tirimiseks. Ning ajudeta rapsima hakates annab konksu kandev U-raud järgi...
Lihtne viis on ka karpraua või paari vinklijupi keevitamine haakeraua otstesse nii, et veoaisad läheksid "vahele".
Või nii, nagu ülal tehtud on - peaasi, et miski takistaks haakeraua pöörlemist.
Aukude puurimine võib osutuda päris tõsiseks ettevõtmiseks - materjal on päris kõva.
Laste mängu jonnipunn seisab alati ühes asendis, keerad pikali, ikka tõuseb üles.
Kui sul see 40 haakeraud olemas, siis pole mõtet enam leiutama hakata. Mine osta korralik puur, nt. roostevaba terasele mõeldud, viruta auk sisse ja ei mingit muret. Omale russi aisadele lasin 4 auku nagu seebi sisse.
(23-11-2012, 21:17 PM)kolz Kirjutas: [ -> ]Meie 25-el selline, Odessa adra sahapeitlist ja põllurullide haakeseklist tehtud veoraud.
Saha peitlist see kohe kindlasti ei ole. Saha vannasest võib küll olla
Mina olen näinud toda haakerauda koos aisadega küljes... Ei kujuta ette, kas oli ümberehitus või mitte. Kardaani võib segama jääda küll.
(24-11-2012, 07:42 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (23-11-2012, 21:17 PM)kolz Kirjutas: [ -> ]Meie 25-el selline, Odessa adra sahapeitlist ja põllurullide haakeseklist tehtud veoraud.
Saha peitlist see kohe kindlasti ei ole. Saha vannasest võib küll olla
Mina olen näinud toda haakerauda koos aisadega küljes... Ei kujuta ette, kas oli ümberehitus või mitte. Kardaani võib segama jääda küll.
500 protsenti saha peitel
. Sekli allavajumise vastu sai ühte veoraua otsa vinkel keevitatud, mis aisaotsa alla ulatub. Samuti on sahapeitlist RS-ile tehtud veoraud. T-25 on aastaid väikest saksa heinapressi vedanud ja pole nagu kardaaniga erilist probleemi olnud, kusjuures põka on veel ka madalamaks tehtud.
meli666-ele, aga sobiks siis selline varjant nagu teisel pildil paistab. Kui nüüd selle lisatud alumise latti otsad ka pikemad teha, nii et aisaotste alla ulatuvad, siis ei pöörle veoraud ka enam. Ainus miinus on väiksem veonurk pööramisel.
(24-11-2012, 11:16 AM)kolz Kirjutas: [ -> ]500 protsenti saha peitel .
...
Et siis selline tükk ümber taotud, pikemaks venitatud ja läbi puuritud?
http://www.inventory.com/et/flintkaubandus/product/3666
Odessa adra peitli pikkus on 27 cm ja paksus 1,2.
Kahelatiline haakepruss on küll lihtsam valmistada, kui kasutada paras PITA. Kuigi, hakkama saab. Ning kui panna kaar allapoole (nagu pildilgi), saabki jonnipunni
Minul on saskal ülespoole.
(24-11-2012, 16:03 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (24-11-2012, 11:16 AM)kolz Kirjutas: [ -> ]500 protsenti saha peitel .
...
Et siis selline tükk ümber taotud, pikemaks venitatud ja läbi puuritud?
http://www.inventory.com/et/flintkaubandus/product/3666
Odessa adra peitli pikkus on 27 cm ja paksus 1,2.
Pole midagi ümber taotud ega ümberlõigatud
. Teamiseks. Olidki sellised kivikaitsmega adrad millel olid sellised korpused,(vististi 35cm töölaiusega) kus selliseid pikki peitleid kasutati. Vastavalt kulumisele lükati peitlit ettepoole. Peitli pikkus ombes 55-60 cm. Kulus peitli ära, või läks kõveraks, vahetati see välja, ilma et tera oleks pidanud vahetama. Sinu poolt osutad peitel on hilisem ja ka vist laiema töölsiusegs adra oma 40-45cm). Kahjuks pole pilti adrakorpusest näidata.
Tegelikult on täielikult valmis lahendus jumz haakelatt. Sellel on otstes päärlemist takistavad nurgad nagu sellel ise tehtud mis oli t-16 sabas.
Selline probleem, et kohalt minnes(sidurit libistades) tekib keskmistel pööretel mingi imelik jõnksutamine. Resonants, mis on suhtes mootori pööretega, oleks kõige parem kirjeldus. Tühikäigul ja kõrgemate tuuridega nagu ei ole. Siduri käpad, tundub, et võtavad ühtlaselt. Milles võib viga olla.
![[Pilt: 2448255.jpg?t=4]](http://mb2.live.hot.ee/rps/D/2448255.jpg?t=4)
Eks see on siduri haardumise-libisemisega seotud. Laiadel papudel hea haardumine, pole kuskilt peale siduri järgi andmas. Veoautol koormaga paigalt võttes sama nähtus(eriti Gaz 53). Katsu vältida,, pole s.ketta, käigukasti tervisele hea.
Muhv hakkab järgi andma võib-olla. Pinguta nii kuis jaksad mutter üle. Parema küljekaane juurest said ligi vist, ümar kaas on sidurikoja küljes.
Kui sidurikäpad on kindlasti võrdsel kaugusel ja ketas liigib nuutidel vabalt, siis on asi kurb.
Sidur kuuma saanud ja ei ole enam päris tasapinnaline. Üks koht haagib varem... Koos jõuülekande lõtkudega hakkabki seda nalja tegema.
Kestab, kaua kestab. Aitab vaid vahetus.
Agooniat pikendab hüppamist tekitavate tingimuste vältimine.
Nagu ikka, on valida: kas õppida elama vanakese iseloomuga või teha korda.
(26-11-2012, 23:07 PM)hillar2 Kirjutas: [ -> ]Muhv hakkab järgi andma võib-olla. Pinguta nii kuis jaksad mutter üle. Parema küljekaane juurest said ligi vist, ümar kaas on sidurikoja küljes.
Mihuke muhv?
Kui sidurikorvi mõtled, siis selle kinnitust tasub kontrollida küll...
(02-07-2012, 19:46 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Põkal siduriga mingi anomaalia,tagurpidi 10 cm kõrgest ukse lävepakust vaja üle sõita,et garaazist välja saada.Hooga tulla on ok,aga kui vaja vaikselt tulla siduriga mängides siis olles täpselt uksepaku ees põkal sidur lahti käik sees masin paigalt ei liigu,kärsahaisu tunda pole.Sidurikäppadel ja survelaagril ca 3mm pilu.Põllul tagurpidi mäkke tõusta kohalt võttes seis sama.Sidur võtab ka üsna ülevalt.Oskab mõni targem diagnoosi panna?
Mõned päevad tagasi keerasin sidurit pisut( mingi 5mm) peale ja probleem lahendatud.
Korda vist sain. Üks käpp oli tõesti nähtavalt paigast ära ja haakis hiljem. Nüüd said kõik käpad 3mm lõtkuga. Samas oli ka sellel hooval, mis survelaagrit lükkab, vasakul pool lõtk sees ja siis surus ühte äärt rohkem, sest ta ju kaheharulise kahvli kujuline. Seal mingi puks vahel ja oli väljapoole liikunud. Nüüd on kohaltvõtt juba hoopis teine asi. Eks 1975a masin ja külgülekannetes on ka päris korralikud lõtkud (just kahe hammasratta vahel, mitte laagrites) ja varem hakkas sealt kolistama, kui kiirema käiguga libistada, aga nüüd enam mitte.
to Muska 71: Kui sul sidurikäppadel on juba 3mm vabakäiku, siis mida seal enam peale keerata saab? Peale keerad nii, et käppasid lähemale ja hakkab paremini lahutama, aga vastupidi?
(27-11-2012, 19:06 PM)hannest Kirjutas: [ -> ]to Muska 71: Kui sul sidurikäppadel on juba 3mm vabakäiku, siis mida seal enam peale keerata saab? Peale keerad nii, et käppasid lähemale ja hakkab paremini lahutama, aga vastupidi?
Reguleerisin pedaali käiku,too hova kohe pedaali küljes selle allotsas kahvel ja sealt kruvisin.