automoto.ee foorumid

Täisversioon: Küsimused t-25A-1 kohta
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Ehk on lihtsam üheks reisiks muu plate leida? Meeldib mullegi olemasolevate vidinatega toimetada, aga vajadusel surun selle soovi maha ja laenutan õige asja.
Sõiduauto järgi 600...700kg tühikaaluga täismõõdus autoveohaagist ei saa panna kuna kaalud lähevad lõhki, ja vedada oleks tarvis rohkem kui üks kord niiet teenuse sisseostmine pole ka variant.
OK
Kui see on mingi objektile ja tagasi igapäev, siis rataste ringilappamine ei kannata mingit kriitikat. Midagi on algsest infost puudu.
Üheks reisiks saab platele teha puidust kõrgendused, laiendused. Kasutatud kaubaalused on tänuväärne materjal, mida lihtsalt väärindada. Need on tihti tasuta kui euromärke pole.
Kui pikem projekt, siis tuleb õige käru või auto hankida, muud varianti ei näe.
Planeeritavad reisid on 2x aastas, trajektoorile jääb ka Tartu maantee. Seega see asi peab kärul nii kindlalt kinni olema et elab üle igasuguse äkkpidurduse, mingid lauajupid koorma kinnitamisel ei tule kõne alla.
Mõte oli veel ehitada mingist piisava kandevõimega sillast telik ja selle külge tugev tiisel ja kinnitada see traktori kõhualla kuid ei ole kindel et see jäigaga pukseerimise tähe all läbi läheb kui masina enda ratastest ükski maanteed ei puuduta.
Kihtidena kaubaalused ja "mingid lauajupid" ei ole sünonüüm. Saad teha plate, mida saab nendel kahel korral aastas kasutada. Neid aluseid saab hea fantaasia korral lühendada, pikendada, misiganes. Kui fantaasia ei toimi, siis mingi autoabi nummer netist, vinnavad peale ja tahavad pappi selle eest. Vahekihiga läheb muidugi raskuskese veel kõrgemale, seega peab sõites ettevaatlik olema!
marko@vedanudmidaiganes
terasest relsid kinnitad haagisele ja relside peale põka rattad ja rihmadega kinni,et ei liiguks ette taha ega ka külgsuunas.seda siin lugedes tekitas fantaasia sellise pildi koheselt silmeette.ka paksust pri
ussist kannatab teha ja vast tuleb ka kergem.
(06-06-2019, 23:46 PM)Laurts Kirjutas: [ -> ]Sõiduauto järgi 600...700kg tühikaaluga täismõõdus autoveohaagist ei saa panna kuna kaalud lähevad lõhki, ja vedada oleks tarvis rohkem kui üks kord niiet teenuse sisseostmine pole ka variant.

Oda, aga millega siis vedada plaanid? Kerghaagis läheb igast asendist lõhki. see ülekasvanud aiatraktor kaalub vähemalt 1400 kg.

BE-load on põka liigutamiseks vajalikud. B ei lenda kuidagi, kui haagise reg.massi ei vähenda. Läbiarvutatud teema.

Kui ikka PEAB, siis tasub teha kitsad transpordirattad mingitest kaubikuvelgedest. Need mahutab ehk 125 cm sisse ära millipealt.
Variant kaks: Osta ikka kaks traktorit- üks siia, teine sinna! Muide Viljandis endise vangimaja, nüüd Uku keskus juures väljas müügiks kabiinita T 40 ja sõiduauto järelkärul viimisvalmis T 25. Värv neil enam ei kleebi...
variant kolm:  mul sõbral ämm elas Hallistes, oma pere Kuldres. Käis ämmal kartulivagusid tegemas, hiljem muldamas omal jalal. U 100 kilomeetrit! Lapsed kratid olid kapotile maalinud Valmet. See sõidukiirust juurde ei annud aga mõni tuli kiitma- kus välismaa masin on tubli...
hetkel tundub,et orginaal ripu silinder võimalik täitsa pidama saada.need orginaal remont komplektid võiks kõik poeletilt prügisse visata,plast rõngad on ainsad mis sealt võtta on,kõik muu rõve saast ja kahe hüdropoe müüjad kukkusid oigama kui nägid neid.kellel vaja silinder korda saada siis silinder pulkadeks,puhtaks ja siis nigu kass poegadega nt hüdroskänni.seal mõõtude järgi otsitakse sobilikud kummrõngad ja saab kohe ka proovida kuda istub.niipalju kui aru sain siis igasugu mõõtudes kümnendiku täpsusega rõngad saada.ja kui õiges mõõdus kvaliteetsed sõõrikud sisse panna siis jääb ka silinder pidama.
Milline võiks olla reeversivõlli, jätkumuhvi ja vedava võlli koostamise õige järjekord? Sai esialgu proovitud vedavat võlli niisama reeversivõlliga ühendada, pane kuidas tahad mootoripoolne võlli ots jääb silmnähtavalt viskuma. Seejärel sai prooviks traktor korra kokku veeretatud ja vahemuhv pingutatud nii et võlli ots on hoorattalaagri sees tsentreeritud, masinat uuesti lahti tõmmates jäi viskumiseks käepäraste vahenditega mõõdetuna peaaegu 1mm, eitea kas nii on hea küll?

[attachment=76177]
(15-06-2019, 00:47 AM)Laurts Kirjutas: [ -> ]Milline võiks olla reeversivõlli, jätkumuhvi ja vedava võlli koostamise õige järjekord? Sai esialgu proovitud vedavat võlli niisama reeversivõlliga ühendada, pane kuidas tahad mootoripoolne võlli ots jääb silmnähtavalt viskuma. Seejärel sai prooviks traktor korra kokku veeretatud ja vahemuhv pingutatud nii et võlli ots on hoorattalaagri sees tsentreeritud, masinat uuesti lahti tõmmates jäi viskumiseks käepäraste vahenditega mõõdetuna peaaegu 1mm, eitea kas nii on hea küll?
mina panen siduri võllii otsa rippu,traktor kokku ja alles siis sidur kinni ja fikseerib ise.päris mitu masinat ja mitmed korrad nii ja pole omal probleeme ja pole ka sõber veel kallale tulnud.see väline võll loksubki sidurivõlli peal ja korv fikseerib mootoripoolt.
Nii härrased mehhaanikerid, kes teist rääkis, et vahetas põka tsentrifuugi vahetatava filtri vastu. Kust kohalt sellist asja saab?
Vahet pole kas filter on vertikaalse või horisontaalse paigutusega.

PM kaubamaja küll reklaamib, et on tootevalikus aga tarneaega ei suuda öelda kuna venemaa poolne hankija ei oma laos hetkel sellist asja.
Olen tudeerinud vene lehti ja seal igatahes kolhoosnikud kiidavad seda jubinat. Õlirõhk pidi kohati paranema mitu atti, nii et on vaja reduktsiooniklapist lausa tagasi regullida.
On palju õpetusi kuidas ise selline asi valmis teha aga endal pole selliseid võimalusi ja teha lasta siis on mõistlik juba uus põka osta.
Eelmine sügis mingi aeg oli õlifiltri jala moodi vidin Põltsamaal Togata poes riiulipeal olemas
Ei hakka eraldi uut teemat tegema. Otsingust ka midagi väga tarka välja ei kaevanud.

Küsimus selline, et missugust hooldusniidukit T-25le sappa soovitate?  Vaikselt hakkab villand saama sellest pidevast trimmerdamisest, kui saaks sama pinna ka niidukiga tehtud.
Hetkel silma jäänud sealt see 1,5 meetri laiune 
https://www.kuldnebors.ee/search/search....ype=mypost
ja seda tüüpi niidukid, samuti 1,5m laiune
https://nordamus.weebly.com/nefl-efgc-ja-bcs.html
Päris võsa niitma ei hakka, aga karmima heinaga võiks siiski hakkama saada, samas teisel või kolmandal korral niitmisel võiks tulemus jääda juba suht ühtlane, mitte tuust siin ja tuust seal.
Mitu niidukit majapidamises olemas, aga üks on liiga raske ja teine liiga kitsas ja jookseb külje peal, mis muudab hoovis manööverdamise probleemseks.
Niiet kui juhuslikult kellegil peaks niiduk üle olema siis, hea meelega vahetaksin pisikese Taarup haljasmassi niiduki ja/või Deutz Fahr KM 25 (mudel täpsustamisel) vastu.
(20-06-2019, 14:46 PM)mihkelr Kirjutas: [ -> ]...Küsimus selline, et missugust hooldusniidukit T-25le sappa soovitate?  Vaikselt hakkab villand saama sellest pidevast trimmerdamisest, kui saaks sama pinna ka niidukiga tehtud.
Hetkel silma jäänud sealt see 1,5 meetri laiune 
https://www.kuldnebors.ee/search/search....ype=mypost
ja seda tüüpi niidukid, samuti 1,5m laiune
https://nordamus.weebly.com/nefl-efgc-ja-bcs.html
Päris võsa niitma ei hakka, aga karmima heinaga võiks siiski hakkama saada, samas teisel või kolmandal korral niitmisel võiks tulemus jääda juba suht ühtlane, mitte tuust siin ja tuust seal....
need hooldusniidukid nõuavad palju masinajõudu, ei oska öelda kas põkal seda 1,5 m jaoks jagub. Ise olen valinud nn muruniiduki trakatsi sappa, mil jõuvajadus väiksem, oma 8 a toimetanud ja rahul. http://www.transkapital.ee/?sisu=21 siit FM-180 peaks olema põkale jõukohane, FM-150 aga kindlasti. Päris heina peab paar korda üle käima, aga lõpuks saab muru. Ja kui korra paari nädala tagant niita, mis ei ole koormav ja on üsna kiire, siis on ilus muru olemas boonusena.
Mul on 1.55m haamritega hooldusniiduk põka taga ja suht piiripealne värk. Kui hein märg ja vihmane siis peab ikka 1/3 heinast välja jätma. Aga kui niidan aastas kaks korda siis pole hullu.

Täiendaks pisut. Alguses kui esimesi niiteid tegin selle purustajaga siis suuremas heinas tükkis põka ikka mõõdukalt ohkima. Üks viga oli selles, et ei visanud tagant massi välja hästi ja tükkis purustatud materjali tiirutama trumlis nagu multšer. Lõikasin tagant 15cm laiuse riba võrra väljaviske ava suuremaks ja asi paranes tunduvalt. Teine viga oli vanas mootoris. Uuega keerab tunduvalt jõulisemalt. Suunurga veab ikka ülespoole kui heina sisse lähed.
Nüüd kannatab esiratta kõrgust heina teise käiguga võtta. Muidugi haamrid peavad olema ka teravad. Lasen enne igat niidet relakaga hästi nüri nurga all haamriotsa läikima. Palju ka ei saa muidu on haamrid varsti otsas.
Ainuke hein mille vastu sellel purustajal allergia on on hiirehernes. Seda põrgulist kohe mitte ei taha võtta.
Kas peale remonti kannataks kasti ja külgülekannetesse valada tavalist tänapäeva EP lisanditega GL-5 75W90 transmissiooniõli? Simmerid-tihendid on enamus remondi käigus välja vahetatud, pronksist vidinaid rohkem kastist ei leidnud kui reeversi kaldhammasrataste puksid ja jõuvõtuvõlli otsa sees oli ka üks puks, kuid üheski nendest puksidest ei toimu koormuse all hõõrdumist.

Auna raamat pakub tatile vasteks SAE90 API GL-1 transmissiooniõli millist oleks ka veel võimalik leida kuid hinna ja saadavuse järgi on pigem tegu kosmoselaeva määrdeõliga...
Suvaline kättesaadav 85w90 või 140 on täiesti sobiv igasugusesse vene traktori käigukasti.
Pole seal ei suuri koormusi ega hüpoidhambumisega hammasrattaid ja sõltuvalt partiist sisaldab vene Tep märksa rohkem väävlit sest vene toornafta on väävlirikas ja selle välja puhastamine on kulukas.
Väävel aga parandab õli kleepumist detailidele ja õlikile tugevust kuid niiskusega tekib happeline keskkond, mis soodustab korrosiooni.
Selle vastu lisatakse õlile vastavaid lisandeid, kuid kas see hetk kui seda partiid tehti oli seda lisandit ikka piisavalt?
Keemiatööstus on aga vahepeal kõvasti arenenud ja igasugu sünteetilised lisandid parandavad õli omadusi kindlasti rohkem.
täna võtsin vaevaks ja kruvisin uue pihustitoru peale ja koheselt ka tuli kolvile.kuradi hää pada,käib ka kui kompresioon maas.enne seda oli uute kolbide hülside rõngastega mis pärnust tellitud ainult fööni käivitumine.ka enne kolbede vahetust tahtis fööni.ksf unimüts pani karmi diagnoosi ja üleremonditud mootor,tõsiselt muidugii ei võtnud seda.ja see kokku laskmine tuli kasuks ja said tundub korralikud rõngad sisse ja mootor korras.nüüd veel ventilaator vaja lahti võtta ja korda teha kuna tiivik võllil vabajooksul ja siis lasen mootoril pool päeva tiksuda tühikäigul,et saaks sisse töötada ja siis suvekorterisse kevadet ja võsa ootama.kange tahtmine ka vene poslamasla lääne õli vastu vahetada.
Kompressioon maas töötab? Kuidas klappe reguleerisid?