automoto.ee foorumid

Täisversioon: Küsimused t-25A-1 kohta
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
(02-08-2019, 16:04 PM)qwerty009 Kirjutas: [ -> ]...
Vanad lindid jätan alles, ehk õnnestub kuskilt lindi materjali saada ning saab ise taastada, kuna poes pakutavatele pikka iga ei ennusta.
...

Kui isetegemine pole eesmärgiks, siis parima hinna-kvaliteedi suhte annab:
pidurimeister.ee
(02-08-2019, 16:17 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]
(02-08-2019, 16:04 PM)qwerty009 Kirjutas: [ -> ]...
Vanad lindid jätan alles, ehk õnnestub kuskilt lindi materjali saada ning saab ise taastada, kuna poes pakutavatele pikka iga ei ennusta.
...

Kui isetegemine pole eesmärgiks, siis parima hinna-kvaliteedi suhte annab:
pidurimeister.ee

Ma huvipärast helistasin sinna enne tegema hakkamist ning ühe lindi taastamise hinnaks öeldi ca 100€. 
200€ põka piduritele pole minu jaoks otstarbekas rahakasutus.
(02-08-2019, 13:12 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Oponeerige terviseks, see ei muuda asja füüsikalist olemust. Lisame siia juurde olematu jahutuse kilbi taga. Just kuumenemine ja kiirema pöörlemisega kaasnev tõhusam jahutamine on üks põhjusi, miks traktorite pidurid on enne lõppülekannet. Teine oluline põhjus on lühem ajam. No ja ruumi on seal ka saada.

Mina ei julge kõva häälega küll rääkida, et kaasikuliste pidurid nüüd mingi pidamise või kestvuse etalon on. Võrreldes sama ajastu lääne tehnikaga. Aga eks ma olengi liiga palju ringi vaadanud.

Palju neid kaasikuid ikka oli, mille pidureid pruugiti töö ajal poole ajast. Traktoril, eriti juhtrataste väikese koormuse puhul, on see üsna tõenäoline.

Aga samas - kui ikka peab masinat ümber ehitama, siis toimivad need ratta külge kinnitatud trumlid kindlasti paremini, kui õlist libedad või kivikõvad viiekümneaastased pidurilindid. Seega laske aga käia, vahetage aga vanaisa pärandkirvel vaheldumisi vart ja teraWink

Selles valguses küsiks, et kui põkal, mis vaevalt liigub pidurid nii meeletult kuuma toodavad siis kuidas näiteks T-150K või 700 mis transporttöid teevad tuld ei võta, õigemini ei võtnud. Seal ju samuti pidurid ratta otsas ja trumlid veel kilpide taga peidus. Nendel masinatel on pidurid veel kehvema jahutusega.

Ja üleüldse, ega ma selle masinaga leiba ei teeni. Lihtsalt ajaviiteks nokitsen samal ajal kui mõned oma vaba aega ainult teiste tegemiste mahategemiseks kulutavad.
(02-08-2019, 19:07 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]...
Ja üleüldse, ega ma selle masinaga leiba ei teeni. Lihtsalt ajaviiteks nokitsen samal ajal kui mõned oma vaba aega ainult teiste tegemiste mahategemiseks kulutavad.

Nüüd palun viidet: kus ma olen seda pidurit maha teinud? Et ma ei näe sel ühtegi olulist eelist originaaliga, ei ole ju mahategemine, vaid fakti konstanteerimine. Või on siin foorumis lubatud ainult kiitmine ja kriitilised arvamused tuleb endale hoida?

Kurat, mehed, nähke ka muud maailma enda ümber, mitte ärge palvetage vaid oma jumala poole. Ma saan väga hästi aru, et kui kasutada on vaid haamer, siis hakkavad kõik asjad meenutama naelu. Kui ikka majas on vaid põka, siis ongi kasutada vaid põka, hoolimata sellest, et muud masinad võiks igaks tööks üksiti võttes paremini sobida.  Aga neid ei ole ja siis teedki põkaga. Nii, nagu mina tarvitan oma hübriidrussi, kuigi ma säärast nikerdist anno 2019 mitte kellelegi ei soovita.

Ma ei tea, kuidas asjatundjatel, aga mul ajas poole hektari kartulite kinniajamine küll saska käised nii kuumaks, et katsuda ei kannatanud. Jah, juhtisin peamiselt piduritega.

Seega ma ootan huviga trummelpiduritega põka kasutajate kiitvaid hinnanguid. Kindlasti on säärase trummelpiduri plussiks klotside hõlbus vahetatavus, võrreldes originaalse linditsüdeemiga. Loodetavasti...

Palju komplekt Eestis traktori kõrval maksab? Netipoe hinda pole mõtet siia toppida, see tuleb reaalselt kohale ka saada. Ja ei kaalu kolm kilo see pakk...
Plaanis ka pidurilindid T-25 uuendada. Riiulis on kahte kattematerjali varianti võtta.
Miskine selline riidetaoline, vaskkiud ka sees.
[attachment=76933]

Miskine roosakat tooni materjal.
[attachment=76934]

Kumb mõtekam oleks? Olen näinud, et poes müüdavatel pidurilintidel on katteks miskine hall siduriketta materjali taoline, umbes nagu see minu pidil roosa taoline.
Teiseks. Kas T-16 ja T-25 väntvõllid on omavahel vahetatavad.
Sattus üks T-16 väntvõll kätte. Huvitab, et kas tegu on pigem endisaegse originaaliga või mõne tänapäevase asjaga. Siis otsustaks saatuse.
Kahtlust nüüdisaja asja kohta tekitab T märk. Tasakaalud ka kuidagi teistmoodi kinnitatud.
[attachment=76935] [attachment=76936] [attachment=76937] [attachment=76938] [attachment=76939][attachment=76940] [attachment=76941] [attachment=76942]
See kootud ehk riidetaoline on kõige parem variant .

See sul vene väntvõll. OTK tempel ju peal.
(03-08-2019, 21:07 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]Kumb mõtekam oleks? Olen näinud, et poes müüdavatel pidurilintidel on katteks miskine hall siduriketta materjali taoline, umbes nagu see minu pidil roosa taoline.
Teiseks. Kas T-16 ja T-25 väntvõllid on omavahel vahetatavad.
Sattus üks T-16 väntvõll kätte. Huvitab, et kas tegu on pigem endisaegse originaaliga või mõne tänapäevase asjaga. Siis otsustaks saatuse.
Kahtlust nüüdisaja asja kohta tekitab T märk. Tasakaalud ka kuidagi teistmoodi kinnitatud.
      

Krt ma just mõtlesin, et kes see kurat mul  Viljandimaalt väntvõlli ninaeest ära ostis. Eino munad maha......

Väntvõlle on  erinevaid. See on sul vanatüübi oma. Ees on tal 16x1,5mm sammuga polt ja tagant on m12 keermega hooratta poldid.  (ma eelmise omanikul lasin mõõta)
Uuemal mootoril on juba m14 hooratta poolt ja ees m18x1,5mm

Vaata et sa  omale hooratta hangid ja siis lased nad koos ära tasakaalustada. Siis aastaid muretu, muidu suur oht saada vibreeriv masin.
(03-08-2019, 21:42 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]
(03-08-2019, 21:07 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]...
Kas T-16 ja T-25 väntvõllid on omavahel vahetatavad.
Sattus üks T-16 väntvõll kätte.
....

Mille poolest erineb T-16 peal pruugitud mootori D-21 väntvõll T-25 peal pruugitud sama ajastu mootori D-21 väntvõllist?

Et neid mootoreid on aastate jooksul modifitseeritud ja tänastel traktoritel on peal KST, mis tehnika, on kurb tõsiasi.

Eelkirjutaja soovitust tasakaalustada komplektina toetan. Kui tasakaalustaja nõus on, siis koos sidurikorviga.

Isand Unimüts, kas on teadmist, mis aastast väntõll muutus?
Kui tasakaalustada siis ka rihmaratas on vajalik ja kindlasti ka kolbide ja kepsude kaal sest ilma kepsu pöörleva osa kaalu lisamata ei peagi väntvõll tasakaalus olema.
(04-08-2019, 09:16 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]
(03-08-2019, 21:42 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]
(03-08-2019, 21:07 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]...
Kas T-16 ja T-25 väntvõllid on omavahel vahetatavad.
Sattus üks T-16 väntvõll kätte.
....

Mille poolest erineb T-16 peal pruugitud mootori D-21 väntvõll T-25 peal pruugitud sama ajastu mootori D-21 väntvõllist?

Et neid mootoreid on aastate jooksul modifitseeritud ja tänastel traktoritel on peal KST, mis tehnika, on kurb tõsiasi.

Eelkirjutaja soovitust tasakaalustada komplektina toetan. Kui tasakaalustaja nõus on, siis koos sidurikorviga.

Isand Unimüts, kas on teadmist, mis aastast väntõll muutus?

Osaliselt toetan sinu mõttemaailma, et mootorid on samad. KUid kahjuks osaliselt eksid.  Tehaste kõrval mingid töökojad tootsid neid mootoreid teenusena tehase tarbeks ja see kajastub ka pirkade pealt. Kujult ja valujääkide järgi on mootoreid väga erinevaid. Asjade mõõdud  on aga suhteliselt samad. Ehk siis väntvõlli kaela mõõt oli kõigil üks (tehase mõõt, nominaal ja ka remontmõõdud + detailide pikkused jne)


Mootor muutus minuteada kas 88a lõpp või 89a alguses. (minu 89a masinal oli uuem vänt tehasest, samas uuel mootoril 88a omal veel vana vänt) Plokikaanele tekkisid küünlad 91a, siis tekkis ka valujälg mootoriplokile õlivarda jaoks ksp alla.

Ei tohi küll kõvasti röökida, kuid kõige paremad mootorid olid 76-79a - nende tootekvaliteet mulle meeldis. (Ainult plokist räägin. Kuid sinna tänapäeva korralikud osad juurde pookida siis saab ideaali lähedase asja. Samas jõudluse poolest on d120 kõigist d21 mootoritest üle - mida mina olena kasutanud.

(04-08-2019, 10:03 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Kui tasakaalustada siis ka rihmaratas on vajalik ja kindlasti ka kolbide ja kepsude kaal sest ilma kepsu pöörleva osa kaalu lisamata ei peagi väntvõll tasakaalus olema.

Ausalt kui ma olen lasknud tasakaalustada, siis ma nahaalselt olen kaasa andnudki vända, kepsud, kolvid, rõngad, rihmaseibi ja hooratta. (ausalt siduri peale ma siiani pole mõelnudki.  - kuid eks ta õigem ole.
(04-08-2019, 09:16 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Eelkirjutaja soovitust tasakaalustada komplektina toetan. Kui tasakaalustaja nõus on, siis koos sidurikorviga.

Läks vist natuke võssa? Enne ikka vänt tasakaalu, siis hooratas külge ja uus katse, siis sama koos korviga?
Kepsud - kolvid lihtsalt kaalule. Edasijõudnud tegid kepsude raskuskeskme uuringut ka, aga see juba võidusõiduteema.
(05-08-2019, 00:31 AM)Marko Kirjutas: [ -> ]
(04-08-2019, 09:16 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Eelkirjutaja soovitust tasakaalustada komplektina toetan. Kui tasakaalustaja nõus on, siis koos sidurikorviga.

Läks vist natuke võssa? Enne ikka vänt tasakaalu, siis hooratas külge ja uus katse, siis sama koos korviga?
Kepsud - kolvid lihtsalt kaalule. Edasijõudnud tegid kepsude raskuskeskme uuringut ka, aga see juba võidusõiduteema.
Ei ole päris nii.
Põktoril on kahesilindriline mootor, kus kolvid käivad vaheldumisi ja seega tekib kolbide liikumisel jõud, mis püüab mootorit pöörata ümber mõttelist telge mis on pistetud silindrite vahelt läbi ja see jõud tasakaalustatakse tasakaalustusvõlliga ära.
Kepsu pöörleva massi peab aga lisama väntvõlli kaelale ja selle tasakaalustavad ära vastukaalud sest muidu tekib jõud, mis püüab väntvõlli pöörlemistelge tsentrist välja nihutada.
Seega peab kindlasti kepsukaeltele paigaldama tasakaalustamise ajaks vastukaalud.
Tasakaalustada aga saab seda mootorit ainult komplektina sest osa vastukaalu on hooratta küljes ja osa rihmarattal.
Muidugi on seal ka konstruktsiooniline puudujääk sest tasakaalustusvõlle on ainult üks, mis tekitab sama jõu mis tasakaalustamata väntvõll.
Õige oleks kummaski mootori otsas kaks vastassuunas pöörlevat tasakaalustusvõlli millel raskused vastamisi ja seega tasakaalustaks nad ainult kolbide liikumise jõu.
(05-08-2019, 08:24 AM)2715 Kirjutas: [ -> ]Õige oleks kummaski mootori otsas kaks vastassuunas pöörlevat tasakaalustusvõlli millel raskused vastamisi ja seega tasakaalustaks nad ainult kolbide liikumise jõu.

Kas sellisel juhul ei tekki olukord kus tasakaalustusvõllid hakkavad üksteist tasakaalustama aga väntmehhanismi jaoks ei jätku vastumassi.
Tekib küll aga ainult siis, kui raskused lähenevad üksteisele või kaugenevad.
Kui raskused liiguvad üles või alla siis tasakaalustavad nad kolvi liikumist.
Midagi sellist nagu selles õppematerjalis:
Täitsa põnev lugemine.

Seda tasakaalustamise asja olen ise niipalju katsetanud ainult siis vanatüübi T-16 mootori peal(mark D-16)... eks seal asi samamoodi,kuigi  on ikkagi erinev. Näiteks rihmaseibil endal on selline kuju,et  paistab välja nagu tasakaalustus raskus....  Sai sinna rihmaseibi külge aretatud õlipumba ajam. Peale mõningast töötamist järsku avastasin,et traktor rappub nagu rohkem. Sai siis silma järgi pandud vastaspoolde raskust. Asi täitsa toimis. Aga muidugist kuskil pingis tasakaalustamise vastu ei saa ükski silma järgi tehtav asi.

Raamatus on näiteks märgitud et:

Samuti nagu väntvõlli rihmaratas nii on ka hooratas väntmehhanismi detailide liikumisel tekkivate inertsjõududest põhjustatud momentide tasakaalustamiseks. Selleks on hoorattal samuti juurdevalatud vastukaal. Hooratas on staatiliselt tasakaalustatud,kusjuures disbalanss peab olema 7300+-30gr.
Vaat ma ei mõista kosta kuidas on lugu D-21 osadega ja kuidas kõige targemalt seda kompotti tasakaalustada. Ilmselt kes sellega igapäevaselt  tegeleb,teab kõige rohkem.
(05-08-2019, 22:44 PM)Talupoeg taluja Kirjutas: [ -> ]Täitsa põnev lugemine.
Tõesti on põnev. Ma kimasin alates 4silindrilise sõiduautomootori teadmistega peale erivahendile, palun vabandust! Jawa 2silindriliselt polnud ka mingeid lisavidinaid ja käis kui siidi. Räägivad, et tark ei torma. Oleksin pidanud meelde tuletama enne kribamist.
Küsimus tarkadele!
Kas D-21 mootori klappides on naatriumi? Leidsin täna kaks erinevat väljalaskeklappi. Üks oli paksem kui teine. Ilmselt on ühes naatrium?
T.
(05-08-2019, 23:07 PM)Talupoeg taluja Kirjutas: [ -> ]Küsimus tarkadele!
Kas D-21 mootori klappides on naatriumi? Leidsin täna kaks erinevat väljalaskeklappi. Üks oli paksem kui teine. Ilmselt on ühes naatrium?
T.

Põka mootoris pole küll naatriumi. Ja kui oleks siis väliselt see välja ei paistaks. Naatrium pannakse klapisääre sisse, et paremini soojust juhtida taldrikult mööda säärt üles.Siin aga nagu aru saada on taldrik ise paksem mitte aga säär.
(06-08-2019, 07:15 AM)Daff Kirjutas: [ -> ]Põka mootoris pole küll naatriumi. Ja kui oleks siis väliselt see välja ei paistaks. Naatrium pannakse klapisääre sisse, et paremini soojust juhtida taldrikult mööda säärt üles.Siin aga nagu aru saada on taldrik ise paksem mitte aga säär.

 75 klappe sai treitud ja siis juba kärni auku otsapeale lastes tuli aine välja. Välimuselt on see klapp samat vurfi. Seekord tekkis aga mõte,et järsku keegi lihtsalt vanasti käianud sisselaskest väljalaske.
[Pilt: 1]
Nii, nüüd siis mul põka töötanud vahetatava filtriga 4 tundi. Kui enne paigaldamist oli õlil visuaalne väljanägemine kuidagi tuhm ning kahvatu ja varda peal jättis mulje nagu viljalihaga mahl, et polnud läbipaistev siis nüüd on tulnud õlile läige ja varras kumab läbi õlist. Silma järgi jääb mulje, et asi töötab.
Sügisepoole huvipärast vahetan filtri ära ja saen vana pooleks. Vaatab mis sinna kinni on jäänud.
Õlirõhk selle filtriga ja Kamazi õliga igatahes laes. Õli temperatuuri juures ca 80-90 kraadi on rõhk 900 pöörde juure nõks üle 4ati.
Huvi pärast niitsin purustajaga kaks tundi kui õues oli 28 kraadi. Elas üle kenasti selle kuuma. Mootorile on paigaldatud  uuema 40 ventikas, see aitab hoida temperatuuri madalama.
Igatahes mina loen "moderniseerimise" kordaläinuks.