Siin lehel naabrid arutavad laialdaselt tsentrifuugi vahetamisest filtri vastu koos rohke pildimaterjaliga:
https://fermer.ru/forum/t-25t-30-kluby-l...ika/207829
Vaatasin poes ka seda niiöelda tehase filtri lahendust. Filter on jah lühike junn. Peab mõni päev mõõtma põkatsilt, et kui palju pikem annaks sinna panna.
Natuke mind isiklikult häirib ka see tehase lahenduse filtri külil asetamine. Peab filtri ärakeeramisel kuidagi õli püüdma, muidu tilgub otse rihmale.
Selles suhtes vanast tsentrifuugikorpusest külaseppade aretatud püstised filtrilahendused on paremad.
hakkasin juba eile õhtul iseseisvalt juutuubist otsima ja lihtsaim ilmselt treida org kopsikule vaheketas peale ja ketta peale siis uus filter.
https://www.youtube.com/watch?v=jDr9yCZBCrA lappasin ka seda fermer.ru ja seal käis ka sama asi korra läbi.
Lihtsalt uurin, et kas tsentrifuugilt üleminek vahetatavale filtrile on moe asi või on tsentrifuug lihtsalt kulunud . Mingites teemades oli juttu,et tsentrifuug suudab kuguda olulisemalt suurema koguse sodi kui mingi paberfilter. Või on tegu t25 mingi muu probleemiga, et tsentrifuug ei tööta. T40l mul kõik toimib ilusti .
(10-11-2020, 11:46 AM)Laurimetall Kirjutas: [ -> ]Lihtsalt uurin, et kas tsentrifuugilt üleminek vahetatavale filtrile on moe asi või on tsentrifuug lihtsalt kulunud . Mingites teemades oli juttu,et tsentrifuug suudab kuguda olulisemalt suurema koguse sodi kui mingi paberfilter. Või on tegu t25 mingi muu probleemiga, et tsentrifuug ei tööta. T40l mul kõik toimib ilusti .
Asi on lihtsalt kulunud. Veneaegsed mis veel töötasid on otsa saanud ja uusi varuosana saadavaid tsentrifuuge ei saa pöörlema.
Kulunud võlliga tsentrifuug aga raiskab lihtsalt õlisurvet. Tihedaks teda teha on jälle niivõrd keeruline, et pole mõtet aega ja raha raisata kui just pole tegu mingi kinnisideega.
Ku ma enda põkal õlisurvet otsisin siis võtsin tsentrifuugi kaane maha ja panin mootori käima. Trummel mootori täispööretel hakkas kuidagimoodi pöörlema aga vunki üles ei võtnud. Küll aga jooksis alt jalast õli nagu kosest tagasi karterisse. Õli ringles aga oma otstarvet ta ei täitnud. Nii läkski vahetatav element asemele.
Kui nüüd rääkida paber- ja tsentrifugaalfiltri efektiivsusest siis viimane on kindlasti efektiivsem kuna tema ei puhasta mitte sõelumise teel õli vaid kasutab tsentrifugaaljõudu. Kõik võõrkehad mis vähegi õlis ringi hulbivad surutakse jõuga vastu seina ja sinna nad jäävad.
Kellel on au olnud võrrelda seda sodi mis tuleb tsentrifuugist ja mis tuleb paberelemendist siis tsentrifuugist tulev sodi on nagu pasta samas kui paberelemendist tulev sete pole nii peen.
Näiteks uuemad Euro 6 mootorid mille õlivahetusvälp on 100 000km on kõik võtnud kasutusele lisaks paberile uuesti ka tsentrifuugfiltri. Paber lihtsalt ei suuda tagada sellist puhastusastet nii pika aja jooksul kui tsentrifuug.
Põkale see muidugi mingit märkimisväärset eelist ei anna. Kui tsentrifuugist jooksis ennem enamus õli mööda ja mis filtrist läbi käis trumli aeglase pöörlemise tõttu mingit puhastust ei saanud siis paberelement on igal juhul parem.
milles see tsentrifuugi kulumine seisneb?lappasin oma mõlema paja omad lahti ja kopsik võllil küll mingit tuntavat loksu polnud.üks pada töötanud 6000+ tundi ja teina kapi oma ja peale tehasekappi seisnud aastakümneid.traktorile panin ka siis selle vahetatava filtri peale ja ise treierdasin kõik,ka elu esimesed teraga keermestamised.
voolimisel on ka sidurivõlli muhv ja see poole peal alles.
Kuidas sa lahendasid õli juurdepääsu filtrile. Fuugal liigub õli keskelt väljapoole aga nendel elementidel läheb õli väljast sissepoole. Tagurpidi ehk seest väljapoole ei toimi ka filtri ülevooluklapp.
mis sitasti see uuesti....ja ega ta ei toiminud ja kuidagi,käivitasin korraks ja kõik,hetkel orginaal tagasi.
kuna ma pole kursis filtrite hingeeluga siis kas kõigil filtritel käib filtri suurema pinna pealt surve sisse ja keskelt välja?hetkel ootab kaalule minekut mingi 2,2 oblikas 1999a ja sellelt kruvisin maha hiltrikorpuse ja isegi mingi õlisoendusradikas küljes.sellel küll mingit klappi ega muud sellist sees ei paista olema .element sees umbes täpselt selline
https://www.shoppa.ee/p/olifilter/4599058 korpusele tuleks vahetükk teha ja olekski põka küljes.
Fermeri lehel on ju joonis olemas kuidas filtrijalga teha.
https://fermer.ru/comment/1074950841#comment-1074950841
Tsentrifuugi jalast tuleb samuti õli välimist kanalit pidi nagu joonisel näha.
![[Pilt: 32.jpg]](https://fermer.ru/files/v2/forum/207829/32.jpg)
Keskele on vaid vaja torujupp teha mis puhastatud õli ringlusse juhiks nagu joonisel ja ongi valmis.
Õli aga lastakse ikka elemendile väljast peale ja seest juhitakse välja sest vastupidi oleks mõeldamatu kuna õli suudaks siis filtrimaterjali laiali suruda ja see rebeneks.
Samuti on mingi seinapaksusega ringikujulisel asjal väline pind alati suurem kui sisemine ja seega saab rohkem saasta korjata sinna.
Ma ise muidugi soovitaks tsentrifuugi jalast ikkagi loobuda sest minu arusaamise järgi miks rõhk tõuseb filtriga on selle peene toru elimineerimine kus tekib rõhulangus.
Jalg oleks lihtne teha ka tihendi kuju järgi väliskontuur ja siis püüda sinna peale nii filter ära mahutada et tulev õli satuks välimisse kanalisse ja filtri keskava oleks kohakuti mootorisse mineva kanaliga.
Siis keskele stuts keevitada, ümber stutsi rõngas kuhu filtri tihend toetub ja valmis.
Muidugi on võimalik sinna plaadile ka stutsid panna ja viia filter voolikutega mujale.
Näiteks sellise jala saaks iga treial tehtud.
https://www.rallynuts.com/take-offs-oils...using.html
Siis on veel olemas selline auto nagu BMW 524td kus on valmis asi voolikute otsas olemas ja polegi muud kui teha sobivad voolikud.
(26-11-2020, 12:00 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]mis sitasti see uuesti....ja ega ta ei toiminud ja kuidagi,käivitasin korraks ja kõik,hetkel orginaal tagasi.
kuna ma pole kursis filtrite hingeeluga siis kas kõigil filtritel käib filtri suurema pinna pealt surve sisse ja keskelt välja?hetkel ootab kaalule minekut mingi 2,2 oblikas 1999a ja sellelt kruvisin maha hiltrikorpuse ja isegi mingi õlisoendusradikas küljes.sellel küll mingit klappi ega muud sellist sees ei paista olema .element sees umbes täpselt selline https://www.shoppa.ee/p/olifilter/4599058 korpusele tuleks vahetükk teha ja olekski põka küljes.
Miks filter ei toiminud? Kui panid tavalise vahetatava kinnise filtri ja lasid tagurpidi õli sisse siis filtri tagasivooluklapp mis väldib filtri tühjaks jooksmist ei lasegi õlil tagurpidi voolata.
(06-12-2020, 16:11 PM)Daff Kirjutas: [ -> ] (26-11-2020, 12:00 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]mis sitasti see uuesti....ja ega ta ei toiminud ja kuidagi,käivitasin korraks ja kõik,hetkel orginaal tagasi.
kuna ma pole kursis filtrite hingeeluga siis kas kõigil filtritel käib filtri suurema pinna pealt surve sisse ja keskelt välja?hetkel ootab kaalule minekut mingi 2,2 oblikas 1999a ja sellelt kruvisin maha hiltrikorpuse ja isegi mingi õlisoendusradikas küljes.sellel küll mingit klappi ega muud sellist sees ei paista olema .element sees umbes täpselt selline https://www.shoppa.ee/p/olifilter/4599058 korpusele tuleks vahetükk teha ja olekski põka küljes.
Miks filter ei toiminud? Kui panid tavalise vahetatava kinnise filtri ja lasid tagurpidi õli sisse siis filtri tagasivooluklapp mis väldib filtri tühjaks jooksmist ei lasegi õlil tagurpidi voolata.
just nii oligi teadmatusest ja hakkuril võtsin tsentrifuugi koos korpusega maha ja vaatan mõtlen mida ja kuidas teen kui aega saab.
Pole ehk õige küsimus siia teemasse, aga uut ka ei hakanud tegema.
Metsas päris iga puu juurde ei pääse ja ketiga siis kaugemalt tõmmanud. Kogu selle majandamisega traktorilt maha karglemist palju ja mõte liigub vintsi suunas.
Koduseid varusid üle vaadates miskit head silma ei jäänud. Üks roppraske, vist metsapulli oma. Teine kergem, aga pooli vabaasendi lukustus puudub. Ja ikkagi raske tükk, et seda ehitama hakata.
[
attachment=85027] [
attachment=85028]
Hevo 130Kg võtab ka palgi pikkust tunduvalt maha, et nokk püsti külgpiduritega liikumisest pääseks.
https://hevo.ee/metsatehnika/palgivints
Eraldi vintsi osa ka müügis, aga nagu tõmmet esialgu pole selle suunas.
https://hevo.ee/metsatehnika/palgivints-palgihaaratsile
Mõte liigub elektri oma suunas, eriti puldiga oleks mõnus.
Asukoht peaks olema ikkagi taga. Ehk siis tõmbab palgi juurde ja edasi kinnitab siis ketiga haakeraua külge väljaveoks.
Miskine poltidega kinnitus, et mittevajadusel saaks küljest ära võtta.
[
attachment=85029]
Mis arvate? Mul nende elektri omadega pole üldse kokkupuudet. Palju ma 100AH akuga seda kasutada järjest saaksin. Tegelt on seda päevas ehk 10 korda vaja...
Mis firmat eelistada ja mis tõmbejõuga? Miskite hiina vintside kohta olen kunagi lugenud, et näiteks 4000Kg on ette nähtud selle raskuse masina tõmbamiseks, mitte ei tulegi konksule puhast seda jõudu peale. Segane värk oli ja ega ma täpselt teagi.
Mõtted oodatud.
Vintsile kirjutatud number on tõmme trossi sihis. Kilod-naelad on N ümberrehkendus... Ning mingit varutegurit siinjuures ei ole (erinevalt tõsteseadmete kuuekordsest varust). Paljud ei anna sedagi välja, kuna reaalse paigalduse juures ei saa vintsi mootor mitte nõutud 12 V kätte, vaid 10,x V (pingelang juhtmetes, mäletate). Aga P=U*I. Mida väiksem P välja tuleb, seda lahjemat N trossipidi rakendada suudetakse.
Palgi puhul võiks rehkendada tõmbetakistusega umbes palgi massi jagu. 400-kilone palk tahab 4 kN. Jah, ma tean, et harva on hõõrdetegur lohistamisel reaalsel metsaalusel 1,0, aga palgi liikumasaamine juurte vahelt võib nõuda ka kolmekordset jõudu... Sõltub liiga paljudest asjadest.
Ma ei tea, mida peaks tegema. Aga ma enda jaoks tehes paneks vintsi akukasti alla raami külge külili (võimalikult lühikesed kaablid) ja tooks trossi tagant käise alt välja nii, et tõmme läheks võimalikult madalalt. Pöörduv plokk ülemise tõmmitsa kinnituse külge, et trossi jooks oleks võimalikult vaba. Õigeks poolimiseks võiks piisata ka meetrist pikemast vahest ploki ja trumli vahel, aga eks trossi pealejooksu peab alguses ikka jälgima.
Kuna põks ise ei vaja tööks voolu, siis tõmmata saab kaua - iga tõmme on lihtsalt järjest nõrgem
Kui traktor samal ajal tagasi laadib, on kadu väiksem. Elusast sajasest jätkub ikka kümneteks minutiteks täiskoormusel tõmmeteks. Väiksema koormuse korral selle võrra rohkem, kuna akust võetakse ainult nii palju I, kui konkreetsel ajahetkel on P tootmiseks vajalik.
Muide, nii Hevo müüdav kui mujal maailmas varem kasutatud metsavintsid on ette nähtud tõmbama
maha toetatuna! Ehk kaugus rattateljest pole väga oluline.
minul 66 vints kolmnurga otsas ja sellega nii metsas tuulemurdu vintsitud kui ka 6m pikka merekonteinerit 50+ m tiritud ja kuu tagasi sai üks ca 3t kaaluv kuut paika vintsitud ja 90 kraadi ka kõrvale keeratud.mina vaataks mehaaniliste vintside poole.
(11-12-2020, 14:13 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]minul 66 vints kolmnurga otsas ...
On sel tugiplaat ka? Või hoiab vintsi paigal vaid põksinäksi napp 1500 kg?
Kui põkale vintsi teha siis kõige asjalikum oleks RS vints kuskilt välja võluda. Väga ülbe asi.
No või siis jah 66 vints aga tehniline lahendus peab olema selline, et kogu see staff on haakes ja kogu koormus vintsimise ajal langeb tugiplaadile.
Siis võid mägesid liigutada.
Kui aga mingi osa mehhanismist on lahendatud nii,et osa jõude langeb põkale siis peab juba ettevaatlik olema.
(11-12-2020, 14:28 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (11-12-2020, 14:13 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]minul 66 vints kolmnurga otsas ...
On sel tugiplaat ka? Või hoiab vintsi paigal vaid põksinäksi napp 1500 kg?
ei ole tugiplaati,metsas pargid nt puu taha ja tummisemaid asju sikutades paned puu taha ankrusse trossiga ja ankur mitte ninna vaid aisa külge kinni ja 3 tonni tuleb raginal.....trossiks minul 12mm vana lifti tross,sain ka 8mm trossi,aga see oli nii mäda,et ei kannatanud üldse koormust ja läks kaalule.
(11-12-2020, 18:29 PM)taxopets Kirjutas: [ -> ]Ostad nt. sellise.
https://www.autokaubad24.ee/et/tooted/vi...agon-winch
Mul Uazil selline peal ja edukalt muuhulgas ettetõmbeks kasutatud.
Mul samasugune maasturil ees ja olen sellega nii palke tirinud kui ka põka metsast välja tirinud kui ta oli põhjani kinni ja järgi minnes enam eluvaimu sisse ei võtnud.
Kui nobedalt see Dragon trossi kerib. Kuskil oli nagu, et täiskoormusega umbes 2m ja natuke peale ja tühikäigul 7m kanti minutis. Võib tõene olla?
Kas lülitusrelee peab eraldi juurde ostma või on see vintsi peal olevas plastkarbis?
Igasugu Gaziku ja muud mehaanilised vintsid jätaks kõrvale. Suur häda raskus, mis omakorda nagu eespool öeldud, nullib veetava palgi pikkust arvestavalt maha.
Saaks küll jah esialgu vintsida eri kohtades palgid niiöelda haakerauaga võetavasse kohta. Siis vints tagant ja väljavedu. Siiski võiks vints ikkagi pidevalt küljes olla, et vajadusel kinni jäänud traktorit ka aidata.
Iseenesest see Hevo 130Kg mehaaniline vints tundub suht väikse massiga. Aga mass ise ja palgi haakimise punkti eemale minek traktorist mõjutab kokkuvõttes arvestatavalt. Vintsimiskiirus ka ei meeldi, 0.5m kanti sekundis. Liialt nobe. Ksf Võsa eespool videot vaadates miskine tugijalaga vints ka mu arust nobe liialt. Seal eksimisruumi vähe vintsi väljalülitamise ja upakile mineku vahel. Mul nagu aega on selle tunduvalt aeglasema elektrikaga õiendada, sest enamus palke pole vaja vintsida. Traktor ka jääb kinni harva, aga jube vastik on ikka kahe puujuure vahel paarutada, kuuseoksi alla pilduda jne.
Seega plaan liigub elektri oma suunas. Mõte teha vints miskise lihtsa kas või tappidega ärakäiva kinnitusega haakeraua ja ehk ka esinina külge. Kui vaja, võtab tapid välja ja paneb haakeraua küljest esinina külge. 50Kg käib ramm üle. Toide oleks ikkagi pikkade 50 või 70 ruuduste kaablitega, suurt kaotsi ei tohiks minna. Miskise jõupistiku peaks ka traktori keskele paigaldama. Lihtne vints üldse küljest ära võtta, ei pea muterdama.
Tugijalg muidugi jah vajalik oleks põkatsi ankurduseks, et puu ei tõmbaks traktorit lähemale, vaid vastupidi. Aga praegu on pikkade kettidega ka enamuses ikkagi välja tõmmatud. Ja jämedamad siis mitmes jupis, mitte pikka tüve.
Nagunii tuleb eriolukordi ja nende vastu tuleb muud rohtu leida.