Mind on huvitama hakanud vanad, enne ja peale II maailmasõjajärgsed traktorid. Näiteks 40-50ndate Volvod, Fordid, David Brownid jne.
Neid on päris tõsiselt taastama hakatud ja tundub et oma töökindluses ja lihtsuses näitavad nad nii mõnelegi tänapäevasele pillile silmad ette.
Tegelikult on endalgi plaan sellisele masinale elu sisse puhuda. Vaatasin et rootsis müüakse neid palju ja päris heade hindadega.
Siit ka minu küssa. Palju on meil, kogemusi selliste masinatega?
Tervitades.
(23-06-2011, 12:06 PM)all111 Kirjutas: [ -> ]Palju on meil, hinges olevatel meestel kogemusi selliste masinatega?
Ehk seletaksid selle lause natuke laiemalt lahti. Peale II maailmasõda oli meil valdavalt ida toodang.
Eks neid vanu traktoreid leidu ikka siin ja seal, aga inimesi kes nende hingeelu tunneksid on väheks jäänud. Tõsi küll, peale sõda keerati kraanid kinni aga 40ndatel oli eestis veel palju eelpoolnimetatud masinaid . Täpsustasin esimest postitust.
Eestis sõitsid veel viiekümmnendatelgi kolhoosides ringi enne sõjaaegsed ning sõja ajal siia sattunud välismaised traktorid. Kahjuks lõpetasid nad kõik vanarauas .Need vähesed mis olid kolhoosnikel õnnestus kodu aiatraktoriks tassida viidi kampaania korras seitsmekümmnendatel koduhoovidest minema jällegi vanarauaks. Vene võim ei väärustanud vana tehnikat sest vanaraua plaan oli tähtsam kui uunikumide säilitamine.
(25-06-2011, 20:49 PM)E303 Kirjutas: [ -> ]Vene võim ei väärustanud vana tehnikat sest vanaraua plaan oli tähtsam kui uunikumide säilitamine.
Huvitav,kas praegune võim väärtustab vana tehnikat?
No ikka kvartaliplaani täitmisest aru andma ei kutsuta. Samas trossist, plekist, traadist oli tollal peaaegu võimatu lahti saada. Väikselt sovhoosilt nõuti kokku 110 T aastas! Hea oli, et kitsarööpaline võeti üles, mitu aastat sai r.naelte ja lappidega plaani täita. Silmi ees on ikka veel tore lõngavärvimistöökoja lokomobiil, mille äraviimisel olin ka asjaline.
Oli ju ka aeg, kus eramees ei tohtinud traktorit omada, pen.skar ehk mäletab paremini.
Kodukandis oli meil küla peale T-20, sellega sai enamus erainimeste tõid ära tehtud. Tean ise , kuidas üks mees jättis kolhoosist maha kantud RS-09 oma majapidamisse, kuid keegi otsustas asjapulkadele kaebama minna ja nii masin ära viidigi, arvan, et nii mõnigi mees oleks traktorile vastava vanarauakoguse leidnud, et aga traktor alles jääks, kuid kord oli siis teine.Eelpool mainitud T-20-ga tegin koolipoisina mitmeid suvesid külarahvale teenust, mina sain traktoriga sõita, väikse taskuraha ja inimestel hädavajlikud tööd tehtud ning kõik olid rahul. Mees, kelle juures see masin asus lubas masina kunagi mulle, kui teise järgi enam vajadust ei ole, kuid kahjuks kutsus "Mullaannus" tema ootamatult ära ja meite omavaheline "leping" kaotas kehtivuse ja masin rändas teiste kätesse.
(25-06-2011, 22:12 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ] (25-06-2011, 20:49 PM)E303 Kirjutas: [ -> ]Vene võim ei väärustanud vana tehnikat sest vanaraua plaan oli tähtsam kui uunikumide säilitamine.
Huvitav,kas praegune võim väärtustab vana tehnikat?
Kahjuks on Eesti olnud läbi aegade si:tt koht vanatehnika säilimiseks ja on seda tänapäevani.