automoto.ee foorumid

Probleem väntvõlliga - lihvimine läks kolmandasse remontmõõtu, kuid saalesid otsides selgus - 0,75 mõõt on maailmast otsa saand. Kuskilt Rootsist saaks 6 ühikut, aga tarvis on 7. No mida siis teha? Variandid - võll järgmisse mõõtu lihvida? Või siiski puuduva saale asemele üritada mõõtude järgi leida mõni sobiv? Momendil on olukord masendav...
Mootor on Volvo Penta 7- litr. Kolmas remont on 89,766-89,788 mm..

(04-07-2011, 18:12 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]Probleem väntvõlliga - lihvimine läks kolmandasse remontmõõtu, kuid saalesid otsides selgus - 0,75 mõõt on maailmast otsa saand. Kuskilt Rootsist saaks 6 ühikut, aga tarvis on 7. No mida siis teha? Variandid - võll järgmisse mõõtu lihvida? Või siiski puuduva saale asemele üritada mõõtude järgi leida mõni sobiv? Momendil on olukord masendav...
Mootor on Volvo Penta 7- litr. Kolmas remont on 89,766-89,788 mm..

Vb loll küsimus aga kas näiteks saalesid pole võimalik lihvida? Et nagu võtad väiksema remontmõõdu saaled ja siis teed parajaks.

(04-07-2011, 19:36 PM)Gravity Kirjutas: [ -> ]kas näiteks saalesid pole võimalik lihvida? Et nagu võtad väiksema remontmõõdu saaled ja siis teed parajaks.

Ei tea seda tänaste peente mootorite kohta aga 51-l käis nii: väntvõll kruustangide vahele, keps koos saaledega külge (näpuga õli vahele). Kui kukkus kepsu raskusega aeglaselt alla - oli paras. Kui kinni poos, võtsin šaabriga veidi saale pehmest pinnast õhemaks ja uus proov kuni asi paras. Kuulda oli ka tinapaberi kasutamisest aga ise pole seda teinud.

Hmm...ma ei kujuta ette, kuidas see peaks välja nägema.. Saaled tehakse ikkagi spetsiaalse mõõduga, mida seal ikka lihvida. Asi võib veel hullemini lõppeda. Kõne alla võiks tulla näiteks sama mõõduga saale sobitamine, kuid ka see ei pruugi klappida, sest erinevatel mootoritel on ka saalepesad (raamid vms) samuti erinevad, saalede paksus erineb jne.Asi kujuneb siis õnnemänguks. Sobima peab saale paksus, laius ei ole niii tähtis. Kui saale lukk ei sobi pesaga 100%, siis seda saab "kohendada", kuigi ka see kisub rohkem nagu "vene ruleti" valda - õnnestub-ei õnnestu... Kurvalt naljakas asi. Uus võll maksab aga 9 tuh euri kanti

Vb loll küsimus aga kas näiteks saalesid pole võimalik lihvida? Et nagu võtad väiksema remontmõõdu saaled ja siis teed parajaks.
[/quote] On võimalik treipingis rõnga sisse kinnitatud remontmõõtu saale suuremaks treida oskaja mehe poolt täpses pingis.

025 mõõdu erinevus nii suure kaela puhul tähendab seda et saad kepsu kinni tõmmata aga ringi käib ta tuugalt või peaaegu üldse mitte. Siis tulebki teda nö ''sobitada'' mingi mõistliku meetodiga. On varemgi pandud väiksema rem. mõõdu saalesid (nt. Fordile) ja ist paika aetud, pole midagi juhtunud.

Ma küll ei taha uskuda, et saaled täitsa otsa lõppevad. Isegi kui kohalik varuosamüüja oma katloogis neid ei avasta, on maailmas siiski enamlevinud jõuallikatele omad spetsialistid, kes ka pikki aastaid pärast tootmist omavad varusid remondidetaile.

Ja üldiselt on saaled tavaliselt ühte mootorit rõõmustavas komplektis, mitte kepsu- või raamikaupa.

7-liitrine Penta kõlab kui laevamootor. Millised kohalikud kontorid käed ülesse tõstsid?

http://www.marinepartseurope.com/en/defa...DgodAz8qYg

http://www.marinepartsexpress.com/

http://www.keypart.com/volvo-penta

A.

See see probleem ongi, et tänapäeval saad saalesid ühekaupa osta. Täiesti vabalt. Kui on saadaval. Penta lehel on selgelt kirjas - not available.. 1,0 mõõtu on jällegi vabalt. Mitte ainult Eesti kontor, vaid ka päris mitmed Rootsi kontorid, mujale pole veel jõudnud.
Ok, proovisin nüüd seda MARINE PARTS EXPRESS _ Esimene vastus oli, et on olemas!! Nüüd saatsin päringu, eks varsti kuuleme, kui unimütsid üles ärkavad

Igatahes ütlesid ka ameeriklased, et neil on väga hea meel, et küsisin, kahjuks pole seda mõõtu, kuid kahe nädaliga saaks (vist) lasta valmistada. Samas ütlesid, et võtke aga midagi muud sarnast ..
Tartust leidsin ühed tegelased, kes lubasid selle puuduva saale kohapeal valmistada. Täna lähen viin asjad neile.
Muuseas, miks see mootor, õigemini üks kepsusaale otsad andis? Targad pead ütlevad, et ummistunud õhufilter. Olen nendega vist ka nõus, sest liiga "valus tuli" põlemiskambris teeb tasapisi kurja - mõrad kolvipeades klapipesade kohal ja tugevad triibud kolviseelikutel räägivad, et kolbidel on hülssides vahel kitsaks jäänud. Küllap ühel sellisel "raskel" momendil andis "nõrgim lüli" järele ja selleks osutus kepsusaale, mis lühikese ajaga ära nämmuti. Masin, millel see mootor oma tööd teeb, töötab enamus ajast saepuruga ja ei ole imestada, kui vahel hinge kinni võtab

(15-07-2011, 10:46 AM)Tift Kirjutas: [ -> ]liiga "valus tuli" põlemiskambris teeb tasapisi kurja - mõrad kolvipeades klapipesade kohal

http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid238509
Selles postituses mainitud miinus 30 kraadise külmaga sain suvist kütet Jkarus 255-sse. Liinil tuli seda miski 7-8 korda soojendada londiga ja viimane kord enne Tallinnat ma soojendama ei läinud, hoidsin gaasipedaali põhjas ja lasin tal nii 300- 400 pöördega vaevu enne väljasuremist toksida. kõrgsurvepump oli kaldu ja kütet sai ainult üks silinder kuuest. Umbes viie minuti pärast sai mootorisoe õhk ise paagialuse veidi soojemaks ja mootor läks vurinal normaalselt tööle. Mõni kuu hiljem, kui peatihendi tõttu mootor lahti võeti oli selle silindri kolvil ümber kolvis asuva põlemiskamri pragude võrgustik. Ilmselt tollest korrast. Miks ma välja ei läinud? Pea lõhkus hullult valutada, külmavärinad kõrgest palavikust ja teatud ükskõiksuse moment tuli peale, et kui nüüd välja sureb, las külmab või lõhki, mina enam ei jaksa. See kasesalu, mis lõikavat tuult varjas, mu päästis ja bussi ka.

Panen siia ka pildi paarist kolvist, head ideed nende väljanägemise kohta on teretulnud .

Proovi puhastada atsetooniga. Smuti on olemas sagedusel töötav puhasti mis mustuse lahti võtab.

Lugupeetud Ranno ei ole vist tervet lugu läbi lugenud . Nimetet kolvid pärinevad samast ringitõmmanud kepsusaalega mootorist. Näha on mõrad klapipesade juures, samuti kriimud kolviseelikutel. Mõtlesin, et vahest ütleb keegi midagi massiivse tagituse kohta. Miks tekib see kolviseinale enne ülemist rõngast, aga mitte kolvi peale? Ise mõtlen, et vahest peaks pihustid ära kontrollima ja samuti mõtlen saepurutolmu peale, mis minimaalselt küll, kuid ikkagi mootorisse satub .

(04-07-2011, 18:12 PM)Tift Kirjutas: [ -> ]saalesid otsides selgus - 0,75 mõõt on maailmast otsa saand. Kuskilt Rootsist saaks 6 ühikut, aga tarvis on 7.

http://www.marinepartseurope.com/en/volv...4803B.aspx
Kas sealt ei saa?
Kurdad saepurutolmu üle, selle vastu aitab ainult tihe õhuvõtu torustik ja puhas õhufilter. Tasuks siis õhuvõtu ava sinna juhtida kus kõige vähem seda tolmu ja filtrit võib seestpoolt suruõhuga läbi puhuda iga natukese aja tagant. Muidugi ei tohi filter vett saada, siis muutuvad omadused. Kui on vanem auto, on tõenäoline mõni ussitanud koht torustikus või vigane lõdvik. Diisli eluiga remondini sõltub põhiliselt sisseimetava õhu puhtusest. Üks nõelatorge lõdvikus tähendab peatset remonti.

(20-07-2011, 23:41 PM)aavu Kirjutas: [ -> ].. ja filtrit võib seestpoolt suruõhuga läbi puhuda iga natukese aja tagant.

Kui reeglitest kinni pidada, siis võib õhufiltri välimist osa suruõhuga puhastada vaid kaks korda. Siis vahetada.
Neid saalesid otsisin kõikjalt, kust oli võimalik otsida. Mida pole, seda ei ole. Sellel lehel, kuhu viitas aavu:
http://www.marinepartseurope.com/en/volv...3376B.aspx on osa numbriga 276897 Out of production Leidsin teise lahenduse.
Õhufilter on paigaldatud tehase poolt sinna, kus ta viimased kümme aastat on normaalselt masinat teeninud. Probleem on vahest rohkem selles, et filtrit ei puhastata regulaarselt ja ei vahetata õigel ajal.
Uus kolvigrupp on olemas ja lähiajal läheb kokkupanekuks.

Tundub et kolme rõngaga kolb? Kas turbo? Endal selline lugu.Mootor küll Isuzu,kaks kolbi lahti võttes olid kunagi sisse kinni jooksnud.Kuid kas ei saadud aru või midagi muud,igatahes käis see mootor 15000 tundi,tunnilugeja järgi.Nüüd kolbe hülsse vahetades selgus,et kolvi jahutuse torukesed olid välja pudenenud,kuid millal seda ei tea keegi.

(21-07-2011, 23:59 PM)uko Kirjutas: [ -> ]..kolvi jahutuse torukesed olid välja pudenenud,kuid millal seda ei tea keegi.

Sa mõtled neid torukesi, mis on kolvi all ja pritsivad õli alt kolvi sisse? Need olid küll paigas kenasti. See masin müdistab saepuru kühveldada 24/7 ja sealjuures ka tööstusliku lintlihvi alt lihvtolmu. See koosneb imepeenest puidu-liimi-liivasegust, mis tungib läbi topeltfiltri. Sel mootoril on välimine ja sisemine õhufiltripadrun.
ARvan, et tagitamine on põhjustatud enamjaolt sellest tolmust. Mootor töötanud pärast eelmist kolvigrupi vahetust ca`18000 tundi. Resurss täis kah juba...

Sellises kohas töötavale mootorile oleks mõtekas panna märg õhufilter nagu on 408 mossel lisaks.

(23-07-2011, 11:51 AM)ahtos Kirjutas: [ -> ]Sellises kohas töötavale mootorile oleks mõtekas panna märg õhufilter nagu on 408 mossel lisaks.

Ikarusel on enne papist filtrit pööriskamber tolmu eraldamiseks. Õhk läbib justkui prorelleri labad, saab sealt pöörleva liikumise ja tsentrifugaaljõududega eraldatakse suurem tolm alla tolmukogujasse. Kas ta peene lihvimistolmu kinni peaks, ei oska öelda, sest Ikaruse paberfilter sai ka osa tolmu enda sisse. Ilmselt erikaalult kergemad ja võibolla just peenemad osad. Ei oska hinnata kas puidutolmu peaks kinni. Kruusateedel oli tast küll suur abi. Õhtuks peotäis kogunes.
Lisan pildi õhuvõtu kohtadest. Vanem on allpool eespool, siis kolis veidi tahapoole, siis kõrgemale ja katusele tegid juhid ise, et vähegi kruusateed kannataks sõita, sest allatuule poolses küljes ei mõju kõrguse muutmine üldse, ainult üle serva katusele päästab tolmust.