Oman muret. Nimelt käigukast loobib mõnuga käike välja. Plaan terve käigukasti sisu ringi vahetada uue vastu. Kuid nüüd on küsimus, mis jupid t25a käigukastist täpsemalt istuvad.
Harkovi t25 masinal pole seda plokkdifrit. seega tagumine osa hammakate hoidja peaks erinev olema. suured hammasratta vööd aga samad?
Jõuvõtu võlli kolmikhammakad 2 ülal 1 all - seda muutust tean et alates 88a tuli vladimiri tehases teistsuguse hammaste arvuga hammakaid. Kuid terve plokina vahetada pidi õnnestuma.
Kahvlite teema on ka- ükski uuem kahvel ei tohiks sobida?
Ehk keegi on võrrelnud neid käigukaste ja oskab veel erinevusi öelda. Mul laialivõtmine käib kaugel ja suht väikse ajavahemikus, mistõttu juppide hankimine siis on raskem ja endale pingelisem. -
tahaks kõiki juppe enne remonti varuosariiulile koguda.
Lihtsaim viis - käigukasti korpuse peal, paremal küljel vist, kui nüüd õigesti mäletan, on üks plekist kaan, mille all on väikesed fiksaator kuulid, mida surumas vedrud. Topid neile vedrudele midagi vahele või leiad uued ja tummisemad (mingid russi vedrud mahtusid täpselt originaalidele sisse)... ja lappad selle kaane kokku tagasi.
Kui aitab, on hea. Sest ajutised lahendused ongi need kõige püsivamad.
Igasugune ülejäänud raha allapeksmine sellisele masinale on mõttetus ruudus
Sellist pornot minu masinate juures ma teha ei lase. Ja kes teeb see ise kahetseb. Ajutised lahendused ei kõlba, eriti veel, kui kasutan masinat vähe ja tahan minna masina juurde vaid võtit keerama mitte hiljem remontima.
Tean küll mida sa mõtled nende vedrude all. Vladimiri tehase masinate puhul (uuemate alates 1980a) see süsteem toimis, vanematel on nn nõelad seal mis suruvad ja vedrud on vähese tähtsusega. Uuematel vedrud+kuulid= fikseerijad.
Teisalt olen ise juba sellesse masinasse piisavalt raha paigutanud tutika mootori ja tuliuute tänapäeva rataste hankimisega+uus rippsüsteem.
Nüüd käigukasti juurdes on ka enamik hammakaid võlle juba laos olemas. Kuid osa veel puudu - kuna ei tea erinevusi 100%
Samas kuna 2000th tagasi käis ta kapitalis, siis head nahka ei oota ka käimari sisust. Eks seal kõik ole kulunud ja kulunud ja uusi hammakaid kokku panna jälle ei tasu.
Sita peal elamine ei ole minu arvates lahendus. Tuleb masinast parim teha ja siis küll ta töötab jälle.
Rahategemiseks tuleb tööl käia. Põllumajandus peaks ikka hobi olema.
(21-07-2011, 11:57 AM)kapu Kirjutas: [ -> ]Lihtsaim viis - käigukasti korpuse peal, paremal küljel vist, kui nüüd õigesti mäletan, on üks plekist kaan, mille all on väikesed fiksaator kuulid, mida surumas vedrud. Topid neile vedrudele midagi vahele või leiad uued ja tummisemad (mingid russi vedrud mahtusid täpselt originaalidele sisse)... ja lappad selle kaane kokku tagasi.
Kui aitab, on hea. Sest ajutised lahendused ongi need kõige püsivamad.
Igasugune ülejäänud raha allapeksmine sellisele masinale on mõttetus ruudus
(21-07-2011, 15:24 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]Sellist pornot minu masinate juures ma teha ei lase. Ja kes teeb see ise kahetseb. Ajutised lahendused ei kõlba, eriti veel, kui kasutan masinat vähe ja tahan minna masina juurde vaid võtit keerama mitte hiljem remontima.
Tean küll mida sa mõtled nende vedrude all. Vladimiri tehase masinate puhul (uuemate alates 1980a) see süsteem toimis, vanematel on nn nõelad seal mis suruvad ja vedrud on vähese tähtsusega. Uuematel vedrud+kuulid= fikseerijad.
Teisalt olen ise juba sellesse masinasse piisavalt raha paigutanud tutika mootori ja tuliuute tänapäeva rataste hankimisega+uus rippsüsteem.
Nüüd käigukasti juurdes on ka enamik hammakaid võlle juba laos olemas. Kuid osa veel puudu - kuna ei tea erinevusi 100%
Samas kuna 2000th tagasi käis ta kapitalis, siis head nahka ei oota ka käimari sisust. Eks seal kõik ole kulunud ja kulunud ja uusi hammakaid kokku panna jälle ei tasu.
Sita peal elamine ei ole minu arvates lahendus. Tuleb masinast parim teha ja siis küll ta töötab jälle.
Rahategemiseks tuleb tööl käia. Põllumajandus peaks ikka hobi olema.
(21-07-2011, 11:57 AM)kapu Kirjutas: [ -> ]Lihtsaim viis - käigukasti korpuse peal, paremal küljel vist, kui nüüd õigesti mäletan, on üks plekist kaan, mille all on väikesed fiksaator kuulid, mida surumas vedrud. Topid neile vedrudele midagi vahele või leiad uued ja tummisemad (mingid russi vedrud mahtusid täpselt originaalidele sisse)... ja lappad selle kaane kokku tagasi.
Kui aitab, on hea. Sest ajutised lahendused ongi need kõige püsivamad.
Igasugune ülejäänud raha allapeksmine sellisele masinale on mõttetus ruudus
Lugesin siin härrasmeeste jutte ja siit kumab mõte,et kallid sõbrad,see õige eesti elu käibki sita peal ja veel väga edukalt......
Liiga hästi tehes kipub tavaliselt ikka midagi p.....sse .... Toon siin elust ühe näite. Tuttav tõi mulle remonti mootorsae. Pusisin siin pool tundi ja jõudsin lõpliku järelduseni-süütepool hukas. Tellisime uue. Ootasime kolm nädalat. Siis panin uue peale. Kõrgepinge juhe oli sellel mudelil nii pandud,et võta hooratas maha ja kuskil seal taga see jooksis,samuti starteri süsteem. Kuna saag suht uus,ei olnud vanal kõrgepingejuhtmel midagi viga,jätsin alles ja vahetasin ainult pooli. Saag korras ja asi tehtud.
Sae omanik aga tahtis veel asja paremaks teha. Kakkus ise kõik lahti ja vahetas selle terve juhtme uue vastu välja. Samas aga lagunes see starteri osa hooratta taga laiali ja mees ei osanud enam saagi kokku panna. Helistas mulle ja tahtis et tal sae korda teen...... Mul endal sellist kommet ei ole,et äsja kordatehtud asja veel korda teen..... Seekord õnnestus mul eemale hoida ja hiljem sain teada,et oli sae ikka kokku saanud,teiste näpunäidete järgi.
Teine näide siis sellest,et olen siin neid vene võrri mootoreid teistele korda teinud ja sõitma saanud. Mootor ühe vana võrri peal stenditud ja puha. Kui keegi külla tuli,andsin veel sõita ka,et mootor korralikult sisse töötaks. Mis siis edasi juhtus? Juhtus see,et andsin mootori klendile üle. See aga kukkus kohe lammutama,silinder maha ja teine peale. Pärast häda,et jõudu pole...Nüüdsest ei anna kellegile garantiid. Praegu käib ja jutul lõpp! Nagu noorte tehnikute klubi......
Kas see nüüd teemasse otse läks,aga lugemist ikka....
Siit siis väike mõte,et liiga heaks pole ka mõtet asja teha.......Võibolla vaatad ikka oma traktori käigukasti sisu üle ja teed vahetuse nende osade piires,mis tõesti vajavad vahetust.
Jõudu!
Kodanik Unimüts ajab siin vist lääne ja vene tehnika eripära natuke sassi. Olen aru saanud,et venelase tehtud asja ei saa kunagi korralikult käima panna isegi uute osadega ning tundub,et tõesti,mida vähem toimivaid asju laiali võtta seda vähem endal peamurdmist.Venelase kvaliteet on juba suhuke "eripäradega" värk seega, kas sulle need asjad meeldivad või sa vihkad neid põhimõtteliselt.
Venelastel endil ju lausa kõnekäänd: "Nje mešai mašinu rabotatj !" Ehk kui töötab, siis ära s***a torgi, muidu pärast enam ei käi!
Venelane ehitas hea diiselmasina ja heade põhimõtetega. t25 ja t25a puhul on teistsugused põhimõtted kui bensuautode juures.
Kolhooside ajal oli ka masina elueaks 2000töötundi. Siis läks müüki või kapitali.
Õigustatud ka, no kuni 2000tt töötas masin ära vaid hoolduste ja õlivahetustega. Midagi praktiliselt ka lolli käes puru ei läinud. - on ka erandeid.
Minu masin on töötanud vast ca 4200tt. mille sisse käib ka kapitali töö. Sealt teada see "poolte hammakate ja võllide vahetus" - see ei tasu ära.
Ma vahetaks terve käigukasti välja koos korpusega, kuid ei saa, harkovi tehase masinatel on raami/kerenumber käigukasti peal.
Üldjuhul vene tehnika peab diisel masinatel hästi vastu. Igal asjal on lihtsalt oma kulumisaeg. Kui midagi puru läheb tuleb vahetada terve kupatus ühekaupa jupivahetamine tundub kuidagi kondoomi lappimisega võrdne.
KUid ikkagi küsin, kas keegi on kursis veel t25a ja t25 käigukastide erinevusega. Sooviks neid endale ennem selgeks teha, kui käigukasti laiali võtan ja elu kiireks läheb.
olukorrast käigukastis:
Eelmine aasta vahetasin mootori. Siduri võlli lasin hüdropumba tagant kinnituskarbist lahti ja vaatasin et käigukasti otsas reeversisse minev võll liigub hea 1cm paremale vasakule - laagrid läbi.
Käigukastiga selline teema veel, et loobib käike välja.
1,3 (üks hammakas) 2 püsib sees, 4 viskab välja, 5 või 6 üks neist igatahes loopis ka välja.
Eelmine aasta sai masinaga kartulimaad küntud ja siis 40meetri peale 2 korda käiku sisse panna oli natu nadi.
Saan aru, et seal see kiirendus hammakas on äär kulunud. ja seetõttu 3,4 lendab välja.
Reversi võllil iseenesest arvatavasti veel ok (sateliithammakad mõtlen)
Võll ise nagadest arvatavasti ära kulunud ja tahaks vahetust ja uusi reguleerseibe.
Kuna masin on väga edukalt veneaja suurema talupidamise üle elanud väheste vigadega siis kurb oli teda laiali ilma suuremate põhjusteta võtta.
Kastis endas mõrasid pole ja tagumised lõppülekande käised istuvad ka ilusti käigukasti küljes ega ole sealt lahkuda üritanud.
Seega ongi, et vaja kasti sisu korraks laiali võtta ja välja vahetada.
Hammakaid olen aastatega piisavalt kogunud ja enamik kohe võtta, mõned tuleb arvatavasti poest juurde hankida, kuid see pole raskuseks (tean hästi, kes kuskilt midagi maale toob)
Kahvlite pealekeevitusest olen kuulnud ja ka näinud. selle fiksaatorkarbi parandamisest aga mitte - hea info mulle. Tavaliselt jääb see võll sinna sisse kinni ja ei liigu- õnneks minul seda probleemi pole.
Hetkel ongi lihtsalt teema selles, et tahaks infot mis erinevused on sees, et saaks selle töö alla nädala tehtud. Kuna masin on hetkel Tartus ja läheks remondi ajaks Viljandimaale, siis raske kiiruga juppe otsida mis on lisaks ka harudased.
(21-07-2011, 15:24 PM)unimüts Kirjutas: [ -> ]Sellist pornot minu masinate juures ma teha ei lase. Ja kes teeb see ise kahetseb. Ajutised lahendused ei kõlba, eriti veel, kui kasutan masinat vähe ja tahan minna masina juurde vaid võtit keerama mitte hiljem remontima.
Tean küll mida sa mõtled nende vedrude all. Vladimiri tehase masinate puhul (uuemate alates 1980a) see süsteem toimis, vanematel on nn nõelad seal mis suruvad ja vedrud on vähese tähtsusega. Uuematel vedrud+kuulid= fikseerijad.
Teisalt olen ise juba sellesse masinasse piisavalt raha paigutanud tutika mootori ja tuliuute tänapäeva rataste hankimisega+uus rippsüsteem.
Nüüd käigukasti juurdes on ka enamik hammakaid võlle juba laos olemas. Kuid osa veel puudu - kuna ei tea erinevusi 100%
Samas kuna 2000th tagasi käis ta kapitalis, siis head nahka ei oota ka käimari sisust. Eks seal kõik ole kulunud ja kulunud ja uusi hammakaid kokku panna jälle ei tasu.
Sita peal elamine ei ole minu arvates lahendus. Tuleb masinast parim teha ja siis küll ta töötab jälle.
Rahategemiseks tuleb tööl käia. Põllumajandus peaks ikka hobi olema.
(21-07-2011, 11:57 AM)kapu Kirjutas: [ -> ]Lihtsaim viis - käigukasti korpuse peal, paremal küljel vist, kui nüüd õigesti mäletan, on üks plekist kaan, mille all on väikesed fiksaator kuulid, mida surumas vedrud. Topid neile vedrudele midagi vahele või leiad uued ja tummisemad (mingid russi vedrud mahtusid täpselt originaalidele sisse)... ja lappad selle kaane kokku tagasi.
Kui aitab, on hea. Sest ajutised lahendused ongi need kõige püsivamad.
Igasugune ülejäänud raha allapeksmine sellisele masinale on mõttetus ruudus
Erilise härdimusega tsiteeriks seda lauset: Rahategemiseks tuleb tööl käia. Põllumajandus peaks ikka hobi olema.
Seda enam ma ei saa aru, miks kandossi lappida.
Enne, kui teemaalgataja suure vihapurskega välja tuleb, siis - võta mu juttu kui kerge tögana. Ja samas elus läbiproovitud praktilise tõena. Usu - vene tehnika on 98 protsendi ulatuses maakeeli öeldes lihtsalt pask. Ja varuosade kvaliteet on üldjuhul pask ruudus. Ainus hämmastav asi on, et selle jama eest küsitakse täiesti kosmilist hinda....
Iga pessimist on elukogenud optimist.
(21-07-2011, 23:06 PM)kapu Kirjutas: [ -> ]Erilise härdimusega tsiteeriks seda lauset: Rahategemiseks tuleb tööl käia. Põllumajandus peaks ikka hobi olema.
Seda enam ma ei saa aru, miks kandossi lappida.
Enne, kui teemaalgataja suure vihapurskega välja tuleb, siis - võta mu juttu kui kerge tögana. Ja samas elus läbiproovitud praktilise tõena. Usu - vene tehnika on 98 protsendi ulatuses maakeeli öeldes lihtsalt pask. Ja varuosade kvaliteet on üldjuhul pask ruudus. Ainus hämmastav asi on, et selle jama eest küsitakse täiesti kosmilist hinda....
Iga pessimist on elukogenud optimist.
Ega sellel vene tehnikal nii väga hullu polegi. Ennem ma üritasin selgeks teha, mis põhimõtetega vene masin töötab.
Ehk siis mingi piirini on tehnikal ressurssi ja siis tuleb terves tükis välja vahetada.
Kuna minu seisukoht on suht sama. (vahetan suuremaid tükke välja)- jälle parandan. Siis ma ei poolda seda, et iga nädalavahetus oleks näpud õlised. Üks kord tehtud ja siis olgu aastaid vaid hooldus ja pisemad tööd.
Samas rumal eestlane ostab peldikust "ülejäävad jäägid" ka kirve hinnaga ära, siis mis teha- enamik kulusid võin võtta kokku ajalise kuluga vaid uute varuosade otsimisega Eestimaa pinnalt. (teadupärast t25a masinaid on eestis hea mitutuhat tk, siis varuosi veeti ka sisse "rongidega")
Teisalt miks vene masinasse investeerida. Põhjus lihtne. Korralik masin (ma ei räägi siin t25a uuematest mudelitest või samasse hinnaklassi ja kvaliteeti jäävatesse kioti või üldse hiina väikemasinatest) vaid Case, John Deere masinatest. Siis need viimased maksavad ka raha ja mitte vähe.
Kuna Hetkel on mu masinasse läinud enamik raha minu töötundidena ja vast tuhatkond eurot veel otsa juppidena siis ei nurise. Korraliku masina hind, mis vaevatult vastu peab maksab hea 30tuh eurot ja rohkem.
Kriitikat võib väga avaldada, kuid selleks ei pea teemat mul risustama.
Kunagi oli ka mõte autotegijatel. Teha auto, mis ei vajaks varuosi. (selliseid ju olemaski enne 95a väljalastud MB, volvo vanemad mudelid mis sõitsid taksot jne) Siis oli see, et tehas võis pillid kokku pakkida. Kuna toodangut mis 90% kasumit tootis ei olnud enam vaja. Seetõttu ei saagi ehitada pommikindlat masinat eriti veel raha kooner pessimist eestlasele
Kuid tagasi teemasse ikka. Mis erinevused on käigukasti hammakatel võllidel.
On kellegil veel midagi tarka lisad??
Tsitaat:Rahategemiseks tuleb tööl käia. Põllumajandus peaks ikka hobi olema.
Olen nõus,et põllumajandus hobina on mõistlik ja seda hästi viljeledes saab endale ka talvekartuli ja juurikaid mida süüa. Kas tööl käimine ikka teeb rikkaks(loe: toob raha sisse) või siiski hoopis see,mis seal kahe ajupoolkera vahele on istutatud? Go figure!
Minu meelest mitte mingi rutiine töö vaid oskus asju õigesti planeerida ja raha liigutada on tänapäeval olulisemad ja tulusamad, vähemalt seda näen mina nii
Soovid vaidle vastu.
Vaatan,et jutt läheb käigukastilt juba juurikate peale....
Lisan juurikatele veel mõtte,et põllumajandus peab olema selge igale. Praeguses keerulises olukorras ja maailma segaduses tuleb kõigeks valmis olla. Inimene peab oskama juurikaid ja aiavilja kasvatada! Siis toidab ta ennast ise ära. Sellest oleme juba pea võõrdunud(meid võõrutatakse,kõike saab poest....),tehakse vägisi abituks. Kõik linna tola mängima. Kui suuremad kriisid tulemas,võite oma raha pista sinna......poed tühjad ja nälg majas. Poes ei kasva midagi. Maal põllu peal kasvab. Kui vool ära võtta,ei saa te linnas isegi potile minna.....Näljane inimene läheb nõrgaks ja lolliks.....Nii et tegelikult peaks olema tõesti kõrvade vahel midagi. Selleks,et sinna midagi jõuaks,tuleb teha tööd ja õppida. Nii et austagem siis põllumajandust,sest kustkohast ikka söödav asi tuleb.... ja lapime siis neid vihatud vene traktoreid......
