automoto.ee foorumid

Tere,




Selline väidetavalt see on. Kas keegi midagi sellist ka pakub?

Terv,

Denis.

Eestis ei tea, küll tehakse Soomes.

Mõni aasta tagasi vähemalt toimetas firma IceTech Baltic.
Müüs seadmeid ja pakkus ka teenust.

Kas keegi teaks viidata, kes võiks teostada väikeste detailide puhastust?

Viljandis  Pinnad Puhtaks OÜ

mis selle mooduse eelis on tavalise liiva/klaaskuuli prtsi ees?

(16-03-2023, 02:02 AM)oliveer Kirjutas: [ -> ]mis selle mooduse eelis on tavalise liiva/klaaskuuli prtsi ees?

Sarnane, nagu soodalgi - ei hukka metalli.

Ja liskas ei tekita üleliia sodi ja tolmu.

Ma olen otsinud sama lahendust, et lasta puhtaks mootori blokk. Tundub väga hea lahendus selle jaoks. Peslinna kandis kahjuks pole leidnud.

https://seigerbaltic.com/kuivjaapuhastus/ lausa pealinnas
https://www.rekagrupp.ee/seadmed Paide/Türi

(16-03-2023, 02:02 AM)oliveer Kirjutas: [ -> ]mis selle mooduse eelis on tavalise liiva/klaaskuuli prtsi ees?

Pritsitav aine aurab minema mitte ei kogune kõikvõimalikesse õonsustesse.

Lihtsalt uitmõte, et kui palju lehmi ja muid pudulojuseid peaks olema, et sama kogus Co2 toota ja atmosfäri paisata, nagu ühe detaili puhastamiseks kulub.   Kui mitu autot-liikurit tulekstootmisest eemaldada sellise koguse õhku paiskamise juhul, et oleks vähemalt tasakaal looduses.  Meie foorumi ametnikud ehk klõbistavad kiiresti mõned numbrid kusagilt exelist või mujalt välja ja hariksid teisi. Co2 kvoodid ja muu sellega seonduv on ju suur bisnes ja materjaalne väärtus nimega raha.  Või olen millestki valesti aru saanud? Aidake palun, kui suudate.

Parimat  h2rra

Seljuhul võiks ju sama ka keevitamise kohta öelda   Tööstusliku Co2 tootmisel minuteada kasutatakse ära teistes protsessides tekkiva Co2 mitte ei vabastata kuhugi põlevkivisse või naftasse ladustunud Co2-e. Ehk siis on loodusele sama kahjulik kui mahamurdunud puu metsas mädanemine.

Ja jah, "kasutatakse ära teistes protsessides tekkiva Co2" 
Tegelikkuses toodetakse CO2-e maagaasist ja eriliselt "mitte rohelisel" moel - maagaasi põletades.
EDIT: Enamus (99%) Eestis kasutatavast CO2-st on pärit soome tehasest (kus ei toodeta väetist!).
Protsessi valemis "CH4 + H2O (+heat) → CO + 3H2" see "+heat" osa viitab endotermilisele reaktsioonile.
PS Ka väetise tootmise korral vajab protsess (suures koguses) lisaenergiat :-)

Ei põletata, vaid maagaasist tehakse väetist ja selle käigus tekib süsihappegaas. Konks on selles, et väetist on maailmas palju rohkem vaja kui kuiva jääd või keevitusgaasi, seega enamus CO2-st lastakse ikka atmosfääri, pudelisse pistetav kogus on mingi pisike murdosa. Looduse säästmist tuleks seega alustada sünteetiliste väetiste tarbimise vähendamisest, mitte keevitaja koinimisest.

Muideks üks tänapäeval katsetatav variant on veel see CO2 samasse auku tagasi toppida, kust maagaas välja tuli - ma ei tea, palju seal mahte tänaseks taga on, tõenäoliselt piisk meres, aga tundub perspektiivikas.