Tere,
Olen TTK tudeng ning mul on üks projekt käsil, milles on vaja teada kahe autorongi kütusekulu.
Esimese variandi puhul on tegemist: Mercedes-Benz Actros 16.0 395kW+tentpoolhaagis+täishaagis (kõik kokku)
Teine variant: Volvo FM 191kW+täishaagis
Tuttavalt olen kuulnud, et esimene variant pidi võtma umbes 50l/100 ja teine 40l/100, juhul kui on koormatud.
Tänan!
Tere tere.
Kui sulle on vaja enam vähem numbrit siis küsi rekkameeste käest.
Aga kui sa tahad tegelikult leida kütusekulu siis pead teadma nimelt seda,et kui palju üldse on energiat vaja,et liigutada autorongi näiteks kiirusel 90km/h tunnis. Oletame,et selleks on tarvis 150kw siis sealt saad ju edasi arvutada palju mootor kulutab kütust arendamaks sellist võimsust.
Ehk siis sulle on hulga andmeid vaja lihtsalt. auto veerev takistust,õhutakistust ja mootori kütuseerikulu graafikut(mitte segi ajada minimaalse kütuseerikuluga) .
Samas teema püsitus on huvitav
Tänan vastuse eest, kuid jah, mul oleks kõigest üldist ülevaadet vaja. Sellepärast loodan, et ehk mõned rekkamehed pesitsevad ka siin foorumis, kes oskavad omast kogemusest öelda vastuseid.
Kas Jelizaveta andis tõesti sellise lähteülesande, et poolhaagis+täishaagis? Sellist varianti pole õigupoolest ei Soomes ega Rootsis teede peal näinud. Meil ammugi mitte (meil ju poleks see lubatudki). Küll olen näinud poolhaagis + kesktelghaagis, samuti ka Soomes-Rootsis laialt levinud poolhaagise-põhist täishaagist, st. haagise pöördvanker on tegelikult eraldi haagis, mis kannab sadulat, millel siis omakorda poolhaagis.
Edu probleemide lahendamisel, omal sama ülesanne lähiajal vaja ette võtta. Ma eeldan, et antud ülesanne on ikka Transpordiökonoomikast?
teema võib ehk ainult teoreetiliselt huvitav olla, praktikas on kahe erineva asja võrdlemine samaväärne sõrme ja m.... võrdlemisega.
või no koolitöö jaoks võib mida tahes uurida ja võrrelda.
kui aga päriselt midagi uurida tahta, siis pigem võta kaks täiesti identset komplekti ja võrdle neid reaalsuses eristades neid omavahel ühe ainsa muutuja poolest. ja see muutuja ei ole seekord juht vaid juhid peaksid ka roteeruma. võrrelda võid mida iganes, rehvide tootjaid-segusid-rõhke, kütuseid, mootoriõli, ...
iga katset ketra piisavalt kaua ja siis hakkab koolitööl juba jumet olema.
Isa R-seeria Scania (oli vist 420hj R6) vötab poolhaakega, koormusega ~28L/100km. Vöin veidi eksida, aga alla 30 oli kindlasti.
(18-11-2011, 22:32 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]teema võib ehk ainult teoreetiliselt huvitav olla, praktikas on kahe erineva asja võrdlemine samaväärne sõrme ja m.... võrdlemisega.
või no koolitöö jaoks võib mida tahes uurida ja võrrelda.
kui aga päriselt midagi uurida tahta, siis pigem võta kaks täiesti identset komplekti ja võrdle neid reaalsuses eristades neid omavahel ühe ainsa muutuja poolest. ja see muutuja ei ole seekord juht vaid juhid peaksid ka roteeruma. võrrelda võid mida iganes, rehvide tootjaid-segusid-rõhke, kütuseid, mootoriõli, ...
iga katset ketra piisavalt kaua ja siis hakkab koolitööl juba jumet olema.
No tegelikult see kütusekulu osa on antud töös suht väikse tähtsusega. Ma pole ise veel päriselt süüvinud, aga pigem on ikka tegu erinevate veokilahenduste rentaabluse võrdlusega antud ülesande täitmisel.
Kui tegu on muidugi sama õppeaine/kodutööga, mida ma silmas pean. Lähteülesanne ja küsimuse esitamise aeg paistab klappima.
Aga teemaalgatajale ehk abiks: Minu 1997. aasta Scania 124 400hp r6 võtab täislastis (või isegi väikse ülekaaluga) ja ülegabariitse koormaga alla 40l/100km. Alati arvestan 40-ga, puudu pole kunagi jäänud. Pigem võib reaalne kulu olla 35 kanti. Tenthaagisega "suvalisi" (kergemaid) koormaid vedades 30.
Oleneb ka näiteks haagisest. Mul on üks vana Poolas ümberehitatud haagis, sellega võtab võrreldavates oludes 10-15 liitrit rohkem.
Kui juba kahte erinevat võrrelda, siis oleks hea teada:
täismasse, telgede arvu, teeolud (mäed jms), rehvide seis (vahe kuni 10%), asula/kohalik tee/kiirtee vahekord, ja ka valdavat tuule suunda (erinevus kuni 2X).
Esimesel juhul pakun huupi, et täismass 60tn, kiirtee ja 40.
teisel juhul 40tn, ja ca 30.
Reegel on see, et võimsam mootor annab kokkuhoiu mägedes ja/või raske koorma puhul, samas kulutab ebamõistlikult rohkem lühikesel (asula) veol.
40 lisahobust (Volvo FH 420 vs 460), andsid kuulsal Kasseli trassil ca 4l kütuse kokkuhoidu (ja rõõmsamat liikumist!). Muidu oli kulu suurem ca 2l.