Tegemist veel küllaga. Lähen aga proovin, kas tasubki edasi teha.
[
attachment=43356]
Kassanäe - ongi olemas nii number, kui ka ämber!
Jap, ämbri riputasin ka, nagu muiste ikka veokatel oli.
Oma muistsete "rekkade" juures kasutasin juba õhukummist tehtud kummiämbrit.
Katsetused käivad. Nüüdseks olen pisut ringi sõitnud ja putkas ka ööbinud.
[
attachment=43477]
Kööginurgakeses saab vaatamata pooleli olekule ikkagi süüa teha. Aku on laoriiulis ja ajutiste juhtmetega saab ventilaatori käima. Praegu on seda vaja rohkem elamiseks, kui köögiaurude eemaldamiseks. Aknaid ju pole veel ja muidu jääks õhunälga.
[
attachment=43474]
Kaks ööd magasin ülemises voodis ja kaks alumises. Polegi veel sotti saanud, kumb parem on. Mõlemil omad vead ja head.
Kohe esimese reisuga sain tunda ka topeltratastega masina eripära. Tagasisõitu alustades tundus midagi imelikku. Kui kiiruse olin üles saanud käis äkki miskit pauk. Pidasin auto kinni ja uurisin. Midagi ei leidnud. Süda ei andnud ikkagi rahu ja läksin tagasi paugu koha juurde. Nägin põhjust juba autost välja tulematagi.
[
attachment=43476]
Vana ahju kividega oli täidetud hoovi teed. Eks sealt see kivi rataste vahele jäi ja suureneva kiiruse toimel välja lendas.
Ostsin ka mootori jaoks ära Hado tuubikesed ja nüüdseks esimene sissegi pandud. 200km pärast on järgmise aeg.
Väga huvitav oli kogu teema ühe hooga läbi lugeda
. Jauramist sul selle furgoonikaga rohkem kui küll olnud
.
Igatahes mõtlesin ära mainida üht asja seoses taga olevate topelt ratastega. Nimelt kui oled rehve vahetamas või siis näiteks profülaktiga mõttes tagumised rattad auto alt eemaldanud, siis pööra rõhku sisemistele velgedele- nii MB kui sarnaste Fordide just sisemised veljed kipuvad veljeaukude ümbrusest mõranema ning selle lõpp tagajärge pole vaja vast mainida
. Enda tööautodel aastas paar korda sisemisi ja välimisi omavahel ümbervahetades on too mõranemine vähenenud
.
Muidu aga jõudu ja jaksu!
(12-05-2013, 12:11 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]Ise mõtlesin ka , et motika automaatõlitus teeb vahel isegi 1/100 segu.
See küll O.T. kuid ma Yamul möötes sain 1/15, sest öli doseerimise kraan oli rutskaga trossi kaudu ühendatud
(29-05-2013, 02:06 AM)siksaator Kirjutas: [ -> ]...nii MB kui sarnaste Fordide just sisemised veljed kipuvad veljeaukude ümbrusest mõranema...
Kas sellel ilmilgul on ka mingi maine seletus olemas?
(29-05-2013, 20:01 PM)motamees Kirjutas: [ -> ] (29-05-2013, 02:06 AM)siksaator Kirjutas: [ -> ]...nii MB kui sarnaste Fordide just sisemised veljed kipuvad veljeaukude ümbrusest mõranema...
Kas sellel ilmilgul on ka mingi maine seletus olemas?
Pilt, mis esimesena pähe tuli:
(29-05-2013, 22:47 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]Pilt, mis esimesena pähe tuli:
Täitsa meie teeolud ju
53-ga vist oli sama jama ?
(29-05-2013, 22:47 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]...Pilt, mis esimesena pähe tuli...
Sellisel juhul peaks sisemise velje lagunemine olema kõigi topeltratastega masinate tüüpviga.
Ma seda vene ajast küll ei mäleta. Mäletaan, et GAZ52 veljed kippusid ära lagunema suurte koormate all. 53 veljed olid tugevamad. Asukoha järgi lagunemist siiski ei täheldanud. Kummid on ju pehmed ja annavad raskuse üle mõlemale rattale.
Mul on sisemiseks veljeks vana MB veljed, millede offset on palju väiksem. Ehk ka see annab väikse eelise lagunemise vastu.
Viga võib peituda äkki sisemise velje fiksaatorites. Minu autol näiteks need koonused seal puudusid üldse. Nuputasin tüki aega, mismoodu sisemist veljet hoitakse. Lõpuks saingi kinnitust, et ka seal käivad koonused. Orgunnisin need ja paigaldasin. Veljesid kohe täie jõuga kinni ei keeranud. Nüüd olen mitu korda järelpingutust teinud.
Tuli ka praegu meelde, et just veljemutrite mittepingutamine tekitas velgedele pragusid vanasti. Rääkimata äralohverdatud veljeaukudest.
(30-05-2013, 08:44 AM)motamees Kirjutas: [ -> ]Sellisel juhul peaks sisemise velje lagunemine olema kõigi topeltratastega masinate tüüpviga.
Ma seda vene ajast küll ei mäleta. Mäletaan, et GAZ52 veljed kippusid ära lagunema suurte koormate all. 53 veljed olid tugevamad. Asukoha järgi lagunemist siiski ei täheldanud. Kummid on ju pehmed ja annavad raskuse üle mõlemale rattale.
Mul on sisemiseks veljeks vana MB veljed, millede offset on palju väiksem. Ehk ka see annab väikse eelise lagunemise vastu.
Viga võib peituda äkki sisemise velje fiksaatorites. Minu autol näiteks need koonused seal puudusid üldse. Nuputasin tüki aega, mismoodu sisemist veljet hoitakse. Lõpuks saingi kinnitust, et ka seal käivad koonused. Orgunnisin need ja paigaldasin. Veljesid kohe täie jõuga kinni ei keeranud. Nüüd olen mitu korda järelpingutust teinud.
Tuli ka praegu meelde, et just veljemutrite mittepingutamine tekitas velgedele pragusid vanasti. Rääkimata äralohverdatud veljeaukudest.
Enda kogemused näitavad jah, et just sisemisteks velgedeks olevad kipuvad lagunema. Mingit nö isetehtud pornot või siis kellegi poolt mingit soperdust pole olnud antud velgede ja kinnitamise osas- kõik nii nagu tehasest ettenähtud (velgede kinnitusaugud korralikud jne). Probleem on esinenud nii aastakäikudelt uuematel kui aastakäigult vanematel ning olenemata läbisõidust (mõnel masinal läbisõit alles 100000km, ühel 300000km kanti ning ühel isegi sinna 400000km kanti). Kõigil neil on see probleem esinenud. Olen konsuldeerinud siin targemate persoonidega ning päris täpset ja konkreetset vastust pole keegi siiani andnud selle lagunemise osas. Üldiselt arvatakse jah, et tagumised sisemised veljed saavad ikkagi grammike rohkem koormust ning last ja meie riigi teeolud teevad oma töö. Igatahes nüüd firma kõige uuema Transiti peal sai praktiseeritud seda velgede ümbervahetamist aeg-ajalt ning vähemalt praeguse pea aasta ajaga nagu pole mõrasid enam täheldanud
.
Ühesõnaga kohati täitsa müstiline see asi
.
Tallinnas käin ise teatud rehvitöökodades, kus tehakse ''pakiautode'' rehvivahetusi, siis peaaegu mitte kuskil pole saadaval topelt ratastega versioonile saadavaid korralikke kasutatud velgi- vigase velje asemele ongi ainus võimalus osta poeuus velg. Korralikud kasutatud veljed pidid minema nagu soojad saiad, kuna paljusid masinaid pidi see mõranemise mure painama. Ja kes asjaga nii süvitsi kursis pole, siis tagumiste topelt ratastega versioonile lähevad siis teistsugused veljed, kui tavalistele kaubikutele- velje keskava suurem ja veljeehitus erinev.[i]
Minu jutu mõte oligi see, et paljud pole sellise teemaga kokkupuutunud ning ei oska vb sellele nii tähelepanu pöörata- ega isegi poleks kursis, kui poleks enda nahal kogenud. Polnud tore öösel keset Läänemaa metsi oodata puksiirautot, et nad tuleksid natuke asisemate tungraudadega kohale, et saaks kildudeks läinud velge vahetada varuratta vastu.
(30-05-2013, 14:03 PM)siksaator Kirjutas: [ -> ]... siis peaaegu mitte kuskil pole saadaval topelt ratastega versioonile ... korralikke kasutatud velgi...
No ma olen ikke õnneseen. Ehitamise käigus sain neid 8tk.
Aga tänud Siksaatorile põhjaliku aruande eest. Info tallele pandud, kuskile kahe kõrva vahele.
Kas selle mõranemise vastu ei võiks aigata grammike madalam rehvirõhk sisemistel ratastel?
Siis vast need saavad natuke "pehmemat" koormust just tee kumerusest tulenevalt. Jaotaks ühtlasemalt ka välimistele.
(30-05-2013, 15:13 PM)zazik Kirjutas: [ -> ]Kas selle mõranemise vastu ei võiks aigata grammike madalam rehvirõhk sisemistel ratastel?
Siis vast need saavad natuke "pehmemat" koormust just tee kumerusest tulenevalt. Jaotaks ühtlasemalt ka välimistele.
Ei tea, kas maksab rõhku vähendada. Tõsi on see, et piduritrummel asub sisemise ratta sees ja annab oma kuuma edasi sisemisele veljele, see omakorda tõstab õhurõhku sisemises rehvis. Seda siis intensiivse pidurikasutuse juures, linnaliiklus, ülekoormatud sõiduk jne.
Tänapäevased teed tehakse juba ilma suurema kumeruseta ka.
Üks nüanss on veel. Kui topeltratas sõidab kordamööda üle kõrgema takistuse selliselt, et paariline tõuseb maast lahti. Siis ju takistus sisemise all väänab velge rohkem kui takistus välimise all. Välimise all on jõuõlg pikem ja jõudu vajatakse auto kallutamiseks vähem.
Üldiselt võib neid põhjuseid olla palju. Kaasa arvatud rooste või liivaterad kusagil velje ja piduritrumli vahel ja kindlast sisemise velje jahtumist takistav porikiht veljel. Välimist ikka mõnikord harja ja veega loputatakse.
Ära liialt pead valuta probleemi pärast, mida veel ei ole. Rõhku ei soovitaks langetada, lõhub karkassi ära.
Meelde tuli aeg, mil 12 tonnise täismassiga masinal tegi tagumine protikumm paugu. Kuna üks proti rehv oli lihtsalt olemas, läks poole mustrini ära kulunud proti kõrvale täismustriga protirehv. See sai pandud välimiseks ise kavalasti mõeldes, et tee kumeruse järgi võikski välimine suurem olema. Kannab ju pigem sisemise peal. Hämmastav-masendavalt kiiresti kulus suurem ratas väikemaga ühesuuruseks. Edasi kulusid võrdselt ja normaalse tempoga.
Kõik kogemused on küll 22,5 tolli rehvidega, väiksematega pole eriti kokku puutunud. Vene omad muidugi lisaks - 20 tolli, aga neid ei saa siinjuures arvesse võtta. Minumeelest kuluvad need seistes ka.
Lisaks veel. Jällegi suurematel masinatel ja 22,5 tolli paarisrehvidega. Sisemise (ja ka välimise) ratta tsentreerimine on jäetud ainult velje keskava - rummu teha. Väiksematel masinatel täisringiga, suurematel sektoritena. Augud velgedes on poltidest tükk maad suuremad ja tsentreerimisest- koormuse kandmisest osa ei võta. Mingeid koonuseid ei ole.
(31-05-2013, 11:47 AM)aavu Kirjutas: [ -> ]...Ei tea, kas maksab rõhku vähendada...Tänapäevased teed tehakse juba ilma suurema kumeruseta ka.
Üks nüanss on veel. Kui topeltratas sõidab kordamööda üle kõrgema takistuse selliselt, et paariline tõuseb maast lahti...
Teekumerus versus muud tegurid kaldun ka mina rohkem muude tegurite kasuks mõtlema - tähendab ei usu ma teekumeruse süüd siin väga.
(31-05-2013, 12:23 PM)Wiki432 Kirjutas: [ -> ]... Hämmastav-masendavalt kiiresti kulus suurem ratas väikemaga ühesuuruseks...
Paarisrattad peavad olema alati ühesuurused ja võrdse kulumusega. Muidu on rattaringide ümbermõõdud erinevad, aga keeratakse alati koos üks täisring. Erineva mõõdu puhul peab üks ratastest kaapima. Mina aga arvasin, et kaabib väiksema läbimõõduga kumm, kuna on nõrgemini teega haardumises. Ilmselt mõjuvad aga seal teised tegurid veel.
Sõitsin kord Transitiga millel olid taga topeltrattad ja eri kõrgusega rehvid kõrvuti. Algul ei saanud aru kuidas selline auto olematul kiirusel kurvides rehvi "vilistab"
(31-05-2013, 23:19 PM)pontu6 Kirjutas: [ -> ]... Algul ei saanud aru kuidas selline auto olematul kiirusel kurvides rehvi "vilistab" ...
...ja kuhu küte paagist nii kiiresti kaob?
Kongi lisaaku sai oma kohale, koos ühendustega. Nüüd saab statsionaarse akulaadijaga laadida ka auto akut ja autoga saab laadida ka lisaakut. Akulaadimise süsteem asub aku kõrval olevas kastis.
[
attachment=43555]
Kuna auto seisab palju, siis on võimalust/põhjust ka kabiini päikse eest kaitsta.
[
attachment=43556]
Ajutise vooluga on varustatud ka veepump ja kongi ventikad.
Aeg läeb omasoodu ja minu toimetamised masina juures samuti. Vahel rohkem, vahel vähem. Kõik sõltub vabast ajast ja viitsimisest. Vahepeal fikseeritud tegevused on olnud järgnevad.
Paigaldasin dussi. Duss on küll rohkem bideesegisti moodi, aga mis teha. Muidu läheks liiga palju vett raisku. Päästiku nupuga on seda hää timmida. Sooja vee võimalust pole veel teinud. Kas teengi, ei tea. Käib ka toasoe vesi pesemiseks, seda vähem läheb vett üles. Kui panna sooja vee variant, siis ainult läbijooksu boileriga. Need aga tarbivad nii palju voolu, et juhtme peaks panema poole jämedama.
Pesuotsa panen kiirkinnitusega trassi külge. Ooteasend on seina küljes. Pesemise ajal peab käes hoidma, sest päästikut peab all hoidma.
[
attachment=44078][
attachment=44079]
Elektrivärk edeneb ka tasapisi. Toa valgust saab juba lülitist tööle. Kontrollpaneelilt näeb voolu olemasolu erinevates ahelates ja veepaagi tasapind on nähtav. Taha kongi panin ühe lisakilbi, kus UPSi aku sees. See hoiab voolu stabiilsena pikas juhtmes ja on ka väike varu.
[
attachment=44080]
Kuut on saanud ühe akna. Teine tuleb veel.
Väljalõigatud tükilt sai kontrollida peno paigaldamise kvaliteeti. Kõik oli OK. See aken ei ole ette nähtud nii paksu soojustusega seina jaoks. Tavalised matkakad on 3,5cm seinapaksusega, mul ligemale 10cm. Aknapõsed tuleb kuidagi teistmoodi lahendada. Nüüd ei pea kongi ventikas enam 24/7 uugama. Värske õhk käib läbi akna. Boonusena valgust ka veel.
[
attachment=44081][
attachment=44082][
attachment=44083]