automoto.ee foorumid

Täisversioon: MB L 410 D 89a, pottsepaautoks kohendamine.
Teile näidatakse hetkel lihtsustatud versiooni tekstist. Vaadake täisversiooni õiges formaadis.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16
universaalne masin:

[attachment=44084]
Väga huvitav teema Smile. Olen ka kunagi mõelnud liikuva kingsepatöökoja peale, et ääremaadel inimesi kohapeal teenindada. Selline lahendus kuluks aga ära paljudele ehitajatele, kel objektid mööda eestit laiali on- säästaks tohutult aega ja kulutusi.. Smile
(20-07-2013, 22:38 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]Selline lahendus kuluks aga ära paljudele ehitajatele, kel objektid mööda eestit laiali on- säästaks tohutult aega ja kulutusi.. Smile

Ehitajatega on enamjaolt see hale mure, et tööandjailt olen siiani kuulnud sõnapaari - "kuradi memmekad!" Ei taha nad seal kuudis kohe kuidagi püsida, iga päev kodu ja objekti vahet sõeluda on justkui rohkem mokkamööda. Mis siis, et vahemaad sageli 70-ne ja ka 100 kildini küündivad Toungue.
No ja kui püsivadki, siis pole sageli hommikuks jälle kellestki kainet töömeest Big Grin.
Seega nokk kinni, saba lahti...
A kui ise oled direktor, meister ja lukksepp (pottsepp, kingsepp...) ühes isikus, siis mu arust ka ideaalseim variant on ikka oma kodu kaasas tassida või õigemini siis juba oma koduga ringi liikuda.
(21-07-2013, 01:08 AM)Janka Kirjutas: [ -> ]Ehitajatega on enamjaolt see hale mure, et tööandjailt olen siiani kuulnud sõnapaari - "kuradi memmekad!" Ei taha nad seal kuudis kohe kuidagi püsida, iga päev kodu ja objekti vahet sõeluda on justkui rohkem mokkamööda. Mis siis, et vahemaad sageli 70-ne ja ka 100 kildini küündivad Toungue.
No ja kui püsivadki, siis pole sageli hommikuks jälle kellestki kainet töömeest Big Grin.
Seega nokk kinni, saba lahti...
A kui ise oled direktor, meister ja lukksepp (pottsepp, kingsepp...) ühes isikus, siis mu arust ka ideaalseim variant on ikka oma kodu kaasas tassida või õigemini siis juba oma koduga ringi liikuda.
Just.. olen täpselt sama meelt Smile
(20-07-2013, 22:38 PM)maitus Kirjutas: [ -> ]... Selline lahendus kuluks aga ära paljudele ehitajatele, kel objektid mööda eestit laiali on- säästaks tohutult aega ja kulutusi.. Smile
Eks "kuut" sellepärast ka tehtud sai. Pakutakse ka objektil öömaja, aga mulle meeldib omaette olla. Kõik on käepärane - täpselt nagu kodus.
Elektritööd hakkavad lõpuks ühele poole saama. On jäänud veel küttekilpi lisada vesikütte automaatika ja õuevalgustus paika sättida. Võibolla veel mõned pisiasjad nagu miskit nurgataguse valgustid. Kaks kappi juba said sisevalgustid. Nüüd näed ka, mida otsid.
[attachment=44117][attachment=44116][attachment=44115][attachment=44114]
(20-07-2013, 10:48 AM)motamees Kirjutas: [ -> ]... Taha kongi panin ühe lisakilbi, kus UPSi aku sees. See hoiab voolu stabiilsena pikas juhtmes ja on ka väike varu...

Uninterruptible Power Supply
Masinal on küljes üks imelik viga, äkki keegi oskab vea tuvastamisel aidata.
Käigu vahetamisel hakkab masin tõmblema. teise ja kolmanda käiguga rohkem, neljanda viiendaga vähem. Esimese käiguga ei jõua ta tõmblema hakata. Viiendaga enam ei jaksa. Tõmblemist saab leevendada korraks siduri libistamisega. Tõmblemine toimub ka gaasi maha lastes.
Mootori toitesüsteemis nagu viga pole. Mootori kinnitus tundub olema korras. Kardaaniristid on korras ühe vahetasin ära. Vahepeal tundus, et tühja masinaga tõmbleb vähem.

Lahendamist vajab ka jahutussüsteemi keema minek. Kas neil masinatel on jahutus väga piiri peal või on radikas veidi ummistanud? Viimased sõidud tegin avatud soendusradikatega, siis mingit probleemi polnud.
Ostsin jahutussüsteemi läbipesu vedeleiku ja vaatan, kas läbipesuga asi paraneb. Uurima pean ka termostaatklappi. Vahepeal oli uus peal, aga sellest olukord ei paranenud.

Mootori esiosas on üks õlileke. Seal karbi all, kuskohast õli tuleb, on vist vaakumpump.

Need on siis pooleteisttuhande km läbimise järel ilmnenud vead. Muus osas võib praegu rahul olla
Kardaanil nuutühenduses või ristis telglõtk(või ka sillaflantsis). Läheb tasakaalust välja ja mingil kiirusel resonantsi. Matsti siduri andmine korraks rikub resonantsi.
Kuidas jahutussüsteemi survega lood on?
Kas kiirust alandades (70 vs. 90 km/h) temperatuur normaliseerub?
Ma oma dukatsi bussikuga sõtkusin umbes aastakese sedaviisi ringi, et silindrist pääses "tilkhaaval" survet jahutusssärki. Sõitsin "meelevaldselt piiratud kiirusega" ehk siis mitte üle 80km/h ja paisupaagilt lasin korgi lõdvemaks.
Ükskord kui aega leidsin, lasin kaane ikkagi ära lihvida, sest viimastel kuudel oli märgata, kuidas kaane ja ploki vahelt mõnikord peeneid aurupahvakaid eraldus Big Grin.
Millal läheb keema,kas rahulikul sõidul või raskel veol(mäest üles, ülekoormusel jne)?
Kardaaniga on asi korras. Mingit vibra ega resonantsi pole. On tõmblemine, nagu keeraks midagi vinna ja siis kaks jõudu korraga kiirendab. Siis jälle väke "hingetõmme" ja jälle kiirendus. Iga korraga asi võimendub. Umbes nagu maha visatud pinksi pall põrkab hoogu vähemaks, aga tagurpidi.
Ei tahtnud kohe kedagi mõttega suunata,aga küsin siis MB tundjatelt. Kas mersu hooratta sees on mingid hüdroleevendid, nagu vanematel siduriketastel on ümber südamiku leevendusvedrud.
Muide sama probleem vaevab (tegelikult ei vaeva, ta on harjunud) ühte mu tuttavat MB kaubiku meest.

Jahutussüsteem on avatud tüüpi. Keema minek on suvaline ja väga järsk. Viimase Tartu reisuga pole kordagi keema läinud. Tagasi tulles proovisin isegi soenduskraani kinni panna - midagi ei juhtunud, aga kartus jääb.
Pole aru saanud, et keema minek oleks seotud kiirusega. Üldiselt sõidan 75-80 km/h, aga on ka kiiremaid sõitmisi.
Koormusega võib pisut asi seotud olla. Raskematel lõikudel (mäkketõus) nagu seier pisut tõuseks (vahe on mõni mm) ja siis veo kergenedes jälle langeks. Sellepärast ka radika läbipesu peale mõtlesin.
(03-08-2013, 22:34 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]Käigu vahetamisel hakkab masin tõmblema. teise ja kolmanda käiguga rohkem, neljanda viiendaga vähem.


(03-08-2013, 23:22 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Kardaanil nuutühenduses või ristis telglõtk(või ka sillaflantsis). Läheb tasakaalust välja ja mingil kiirusel resonantsi. Matsti siduri andmine korraks rikub resonantsi.

Pakun GAZ 51 pealt kogemust. Kui gaasijalg pole toetatud väikese varba poolse osaga seina vastu vaid on lihtsalt gaasipedaalil, siis hakkab seesama jalg iga jõnksaku peale neid jõnkse võimendama. Gaasi saab anda ka jalatalda külgsuunas kallutades.
Üks jõnksutamise võimendi on ka tagasilla kinnitus raami külge, nimelt hakkab sild justkui väänduma kere suhtes (kardaaniflants silla küljes liigub üles-alla). Kõige algpõhjus on muidugi katkuv sidur ja seda ülihästi võimendav mootori pikiliikumist takistava varda loksud.
Seda siis eelpostitajale lisaks.
(04-08-2013, 10:43 AM)aavu Kirjutas: [ -> ]...Pakun GAZ 51 pealt kogemust. Kui gaasijalg pole toetatud väikese varba poolse osaga seina vastu vaid on lihtsalt gaasipedaalil, siis hakkab seesama jalg iga jõnksaku peale neid jõnkse võimendama...
Umbes selline sümptom jah. Olen aga proovinud nii ja naa. Proovisin isegi näpuga mootorit jõnksutamise ajal. No ei liigu nii palju, et lahtised padjad peaks seda põhjustama.
Tagasilla kinnitust olen korduvalt proovinud. Peaks olema kõik kinni.
Ma küll ei tunne tolle veoka ehitust detailselt, kuid MB sõiduautodiislitel on manuaalkasti puhul gaasihoovastikus gaasiamort, mille ülesanne on hooavstiku elamist leevendada. Ilma selleta hakkab hüppama. Hüppamist võimendavad kulunud puksid ja padjad (sh. mootoripadjad) ning lõtkud liigendeis.
Kas termostaadi taha ei jää ehk õhukorki,siis teeb ka anomaaliaid.Puuri 2mm auk lisaks termostaati,kui on originaalis seal klapp võib ikka teha lisaaugu,see on paaril korral need anomaliad ära parandanud.
(04-08-2013, 14:30 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]...on manuaalkasti puhul gaasihoovastikus gaasiamort, mille ülesanne on hooavstiku elamist leevendada...
Sellist amorti pole mul kusagilt võtta. Asja peaks aga ära ajama kõriga gaasitrossi paigaldus.
(05-08-2013, 18:15 PM)ahtos Kirjutas: [ -> ]Kas termostaadi taha ei jää ehk õhukorki...
Kui panin uue "pimeda" termostaadi, siis oli asi päris hull. Vana termostaadil on tilaga klapp.
Mõtlesingi, et puurin uue termostaadi sisse miskit 6-8mm augu. Siis peaks sealt soenduse jagu kuumust läbi minema ja päris ilma termostaadita ka pole.

Kongi ventilatsioon on nüüd uuel tasemel. Paigaldasin teise akna, eelmisega võrreldes vastasseina.
Miks nii suur auk? Küsimus ilmselt ikka õhu väljasaamises, seal paar milli täiesti piisav. SOOJENDUS nagunii termostaadist mööda.
Kas süüde on paigas?
(07-08-2013, 10:23 AM)tarko Kirjutas: [ -> ]Kas süüde on paigas?
Sellest ei tea ma midagi. Sad
(07-08-2013, 13:30 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]
(07-08-2013, 10:23 AM)tarko Kirjutas: [ -> ]Kas süüde on paigas?
Sellest ei tea ma midagi. Sad

Khm, sellest (ja nurgakorrektori vedrudest) alustagi.
Lehti: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16