(21-12-2011, 21:01 PM)nustu826 Kirjutas: [ -> ] (20-12-2011, 23:50 PM)motamees Kirjutas: [ -> ] (20-12-2011, 21:48 PM)nustu826 Kirjutas: [ -> ]... millel oli jahutussüsteemi väike ring viidud läbi väljalaskekollektori kiirema soojenemise eesmärgil...
Ja kui mootor juba soe, mis siis toimus?
Vat kahjuks jään vastuse võlgu. Ei olnud võimalust nii lähedalt uurida. Ilmselt juhitakse siis jahutusvedelik kollektorist mööda. Või oli buss lihtsalt pöhjamaa pakett ja mõeldud kuhugi põhja Soome või lapimaale vms...
Arvata on, et jahutusvedeliku möödajuhtimine on võimatu, siis tuleks osa, mis kokku puutub heitgaasidega , vedelikust tühjaks lasta. Muidu läheb keema. Ümber juhitakse siis heitgaasid ilmselt miski siibriga.
Muide Wilga lennukil võetakse salongisoojenduse õhk leegitoru pealt siibritega. Enamusel Wilgadel sumbuti puudub.
(21-12-2011, 21:01 PM)nustu826 Kirjutas: [ -> ]...Vat kahjuks jään vastuse võlgu...
(22-12-2011, 10:31 AM)aavu Kirjutas: [ -> ]Arvata on, et jahutusvedeliku möödajuhtimine on võimatu...
Vat selleni tahtsingi jõuda. Need kollektorite pealt soendused on lühikeste otste jaoks. Veidi pikemal sõidul lähevad keema.
Kui õhksoojendusega on möödajuhtimine võimalik, siis vedeliksoojakandjaga on see väga raske ehk pea võimatu.
Kõik pole kuld, mis hiilgab.
aga väike bursuika toanurka oleks ju ka lahendus, ja saaks lisaks teevee ka keema ajada...
(22-12-2011, 23:08 PM)hullmaks Kirjutas: [ -> ]aga väike bursuika toanurka oleks ju ka lahendus, ja saaks lisaks teevee ka keema ajada...
Bursuika ise jahtub kähku kui tuli alt. Tule valvamine jälle ei luba homseks välja puhata. Kividest ahi ei kannata autosõitu, põrutused lõhuvad laiali. Jääb ikka miski akumulatsioonipaak antifriisi sisaldusega, et nädalase mittekasutamisega jõulude ajal lõhki ei külmuks. Või siis pidevküte, mis järelvalvet ei vaja. Nt. elekter, mootori käivitamine mingite intervallide tagant, gerogaas või veel mingi termotuumakatelok.
Põhiküte tuleb ikke 220v pealt. Ja siis mõned abilised autonoomseks kütteks, teel olles.
Bursuika on sellise projekti puhul täiesti mõttetu. Kogu elamisruumi võtaks ära keset tuba olev bursuika ja ümber tema olev tühi ruum - tulekuja.
Kuule Motamees, sul on arvuti rikkis? Seda ei saa ju olla, et autoehituses jõulupausi paned
Vaikselt ikke nokin. Kõik seiksed tööd, mida eriti näha polegi.
Kongi alusraam on nüüdseks kaetud roostevastase kattega. Ootab alumist plekki. Plekksepp oli ilusa ilma puhul katusel ja materjali ei jaganud.
Tubase tööga olen auto tagumise osa kallal. Ratta korrastamine seisab piduriklotsi taga. Sõber toob maalt, kui sinna läheb. Käsipiduri tross on valmis, vedrud ja amortikad küljes. Raam ootab mõnda keevitust ja roostetõrjeõliga katmist.
Võtsin maha tagastange ja tuled. Tegin korda tagumise juhtmekimbu. Ühtlasi lisasin kimpu juba kärupistiku juhtmed.
Huvitav leid oli see, et mersul on numbrituli eraldi juhtmega. Põleb ainult siis, kui sõidutuled põlevad. Seistes pole ju numbrituld vaja. Otsisin jupi aega, miks seal voolu sees pole. Jõudsin juba etteotsa välja ja siis tuli selgus. Mulle see variant väga meeldis. Tegin ju oma 2102le ka sellise süsteemi ehituse käigus.
Kärupistiku juhtmeid pannes tõin ka selle numbritule juhtme välja. Sellega panen kongi ülemised tuled põlema. Neid pole ju seisu ajal vaja.Päevaseks sõitmiseks tulevad mul eraldi päevasõidu tuled (LED)ja koos nendega kabariidid. Armatuuri valgustus, kongi tuled ja numbrituled sel ajal "puhkavad". Läheb vähem voolu (kütet) ja pirne.
Natuke on vaja ühte lampi ka remontida. Klemmid on seest mädad. Mõlema lambi reflektorid on hõbevärviga vaja üle värvida. See on maha koorunud.
Kui raami tagaosa on valmis, siis saab "titel" teise otsa keerata.
Kui on pottsepaauto, siis kas tuleb ka statsionaarne segumasin sisse (esimene mõte mis tekkis lugedes seda projektinime)?
Ei saa teha statsionaarset segumasinat sisse. Segu on vaja ahju juures ja segumasin peab olema kusagil seal kõrval. Kes seda segu siis majatagant tooma läheb?
"Segumasina" koht aga tuleb ja ka kivilõikemasinale eraldi koht. Sealt need võetakse ja viiakse tuppa.
(29-12-2011, 00:35 AM)motamees Kirjutas: [ -> ]....Päevaseks sõitmiseks tulevad mul eraldi päevasõidu tuled (LED)ja koos nendega kabariidid. Armatuuri valgustus, kongi tuled ja numbrituled sel ajal "puhkavad". Läheb vähem voolu (kütet) ja pirne.
....
Praeguse seaduse järgi ei pea päevatuledega koos enam ääretulesid põletama.
Tsitaat:• Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.
http://www.mnt.ee/liiklusseadus2011/?q=node/14
See päevasõidu tulede link on väärt asi. Tänan. Kuulsin sellest juba suvel midagi, aga pole osanud seda kusagilt otsida. Autodel pole julenud seda kasutusele võtta, aga rolleril tegin ära. Nüüd teen ka sellel autol uue seaduse järgi.
Sõber tõi pühadekingituse maalt ära. Keetsin täna jälle piduriklotsisuppi. Krt, põhja kõrbes väheke. Aga pole hullu. See nagu pühade mulgikapsas. Mida rohkem küpseb, seda paremaks saab. Panin siis mõned lisaneedid ja sai hää küll.
[
attachment=37894][
attachment=37895]
Kirjutasin juba tagatulede värvmise vajalikkusest. Ilma korrastamata olid reflektorid sama mustad, kui lambi tagumine pool. Pildilt paistab ka äramädanenud pirni klemm.
Ja nagu alati, pesin ka tule klaasid puhtaks. Selle koha pealt olen ma tulepede. Iga paari aasta tagant võtan ka oma olemasolevatel autodel klaasid ära ja pesen puhtaks. Olen liiga palju näinud neid sammaldunud siseeluga tulesid.
Klaasilt on ka häste näha, et gabariittuleks on olnud sees vale pirn.
[
attachment=37896][
attachment=37897][
attachment=37898]
Ma sain aru, et sa ikka kaugtule reflektoreid värvid
Uueks aastaks, tuld!
Ma küll Saaremaa vastu erilist austust ei tunne- Ruhve külas tuli kaevukook mulgile selga ja sai jupp aega haiglas põdeda. Ja nüüdsed saarlased ka kuidagi nadid... 13 palatitäit mehi, vaid üks nais olii Kuressaares. Kui laest veerisin, et olin jõudnud sünnitusosakonda, tahtsin end kärult maha veeretada. Läks siiski ikka haavasse edasi. Tänu vahvadele sanitaridele- terveks tehti! Pikk jutt, s... jutt. Asi järgmine. Just käis külas tolleaegne kaaslane. Kurtis et tööjärg paari aasta jagu ees( Viljandi Kaminameister lükkab sellised erilised kliendid oma kaelast talle). Ivecol tal kong ammu maha võetud, sai sellest pika veoka. Nüüd tõi haagissuvila metsas, järve ääres käimiseks. Tegi bursuika sisse. Võttis senise saksa 7,5 kw gaasikatla, radikad maha. Kogu see töökorras krempel tal õues hunnikus , ilma käes- vahest sobib teile?
(29-12-2011, 00:35 AM)motamees Kirjutas: [ -> ]...
Kongi alusraam on nüüdseks kaetud roostevastase kattega. Ootab alumist plekki. Plekksepp oli ilusa ilma puhul katusel ja materjali ei jaganud...
Tõestusmaterjal sellele, et ma koguaeg ei maga.
Sain selle plekksepa ikke kätte ja tõigi mulle plekid kodo. Minu ülesanne oli need siis kohale panna.
Nüüd pean meeles pidama, et ma peno panekuga väga hoogu ei lähe. Kongi ääre alla tulevad lisakapid. Nende kinnitamiseks pean pääsema raami vahele. Alles siis võin ääreosad penoga kinni lasta ja põhja paika panna.
[
attachment=38006][
attachment=38007]
Penskari postitusest saan ehk kümne aasta pärast aru. Ju on siis meie mõttemaailm samastunud. Praegu olen selleks liiga noor alles.
Märkasin ükpäev äkki, et tagumised amordid on erineva sääre paksusega. Üks on juhtunud GAZ tagumine ja teine esiamort. Mul oli olemas tagavaraks üks mittettöötav amort. Mõtlesin selle siis korda teha ja paigaldad ühesugused amordid. Kõigepealt ehitasin amordi võtme. Lahti võtmisel aga selgus, et amordi kolb oli katki ja see ei kõlba enam mette. Eks otsib kusagilt teise vahetusamordi.
Asi on jõudnud niikaugele, et tagumine osa valma. Lasin siis masina korra värske õhu kätte ja sõitsin paar tuuri tänaval ringi. Käsipidurit hoidsin koguaeg peal, et see natukegi sisse töötaks. Siis saab klotsid pärast kenasti vastu reguleerida.
Ühtlasi õues olles pesin ka mootori esimese osa ära ja kabiini seestpoolt. Eemaldasin ka salongi lae, siis sai vabalt veega tuista. Garaasi lasin auto nüüd tagurpidi. Nii on esiosa kallal mugavam toimetada.
Esiosa kallal alustasin silla remondiga. Parema poole kallal polnudki eriti midagi teha. Kõik oli enam vähem.
Määrisin pidurikolvid silikoonõliga ja liigutasin neid. Hakkasid kõik kenasti liikuma.
Piduriketta äärel lasin algul rellakaga suurema rooste maha. Siis võtsin käiaketta ära ja panin rellaka võllile plastik vooliku. Selle vooliku toetasin vastu ketast ja nii sain ketta pöörlema. Lihvisin siis liivapaberiga piduriketta üle.
Amortika ülemise otsa lasin lahti. Nii sain kontrollida tema korrasolekut. Polnudki muud, kui tagasi kinni.
Piduriklotsid tuleb muidugi uued panna. Kulunud nad pole, aga rooste on friktsioonkatte aluse küljest lahti ajanud.
Määrisin kõik vajaminevad kohad ja kogu kupatuse tõmbasin lõpuks MLiga üle.
Nüüd võib teise poole kallale asuda. Seal on väheke rohkem tegemist. Kääntelje tugilaager (märgitud punase ringiga) on sealt sootuks kadunud.
Pikalt roostevastase vedelikuga leotatud ja siis ikkagi purukskeeratud kammitsa mutrid viskasin ükspäev pliita alla. Seal süte peal läksid nad punaseks ja siis viskasin kohe lumme. Keerasid lahti tavalise lehtvõtmega, ilma erilise jõupingutuseta.
[
attachment=38030][
attachment=38031][
attachment=38032][
attachment=38033][
attachment=38034][
attachment=38035][
attachment=38036]
Üldiselt hakkab selgeks saama, et sellel autol on vedanud ja peale heaperemehelikku uue seadistuse saamist naaseb aktiivsesse kasutusse.
Sellise lukustiga laagri mutrit trehvasin esimest korda. Aga ega ma pole lääne veokaid ka ennem lõhkunud.
[
attachment=38102]
Kas kellegil on teada mingi nipp, kuidas kääntelje polt kätte saada?
[
attachment=38103]
Paluks abi ka saksa keele tundjatelt. Lihtsam oleks, kui ma teaks, mida ükski kiri tähendab. Ja mis otstarve on DIODE kaitsmel?
[
attachment=38104]
Analoogse lukuga rattamutter on näit W124 kerega sõiduautol.
Hea pakk sillatala alla ja kuvaldaga pähe
Kuna on kiilupolt, ei tohiks käändteljepolt kuumistuga talas olla. Kinni hoiab tõenäoliselt korrosioon. Kuuma ja kõvasti?
Äkki ei olegi kaitse, vaid ongi mingi diood?
Egas ma kah spesjalist pole, aga maakeeli ümberpandult:
1. Udutuled
2. Ohutuled/sisevalgus
4. Pidurituled/signaal/armatuur(ekraan?)...?
5. tagurpidi/gebläse?/(armatuur?)
6. suuna(relee)/pesur
8. lähi/seisu vasak
9. lähi/seisu parem
10. armatuuri/nuppude valgus
11. kaug vasak (+tulede kontrolllamp?)
12. kaug. parem
13. (sõidu?)tuli parem
14. (sõidu?)tuli vasak
15. dioodikontroll? laadimine?
D1. laadimise relee?
edu ehitusel.
a.
edit: peale 15. tuleb ikka 16, olgu, sis mis nime all tahes
Kas selle kaitsmepapi tagaküljel inglisekeelset tabelit ei ole? Sõiduautodel on.
Kuigi hulguse tõlge aitab sind vast juba edasi.