Võibolla loll mõte, aga teoreetiliselt peaks ju toimima..
Kargas siis täna pähe selline mõte, et mis siis kui käitada mõnd tavalist, siukest väiksema(1800-2000cm3) töömahuga automootorit kõrvalise jõuallikaga? Idee poolest peaks olema ju võimalik nukkvõlli asendit rihmast või ketist nii palju "valeks" keerata, et väljalaskeklapp avaneks suruõhu tootmiseks vajalikul hetkel. Kõne alla tuleks see muidugi mootori puhul, millel nuka vale asetuse puhul klapid kohe pähe ei käi...Väljalaskekollektorist aga viiks toru survepaaki ja sealt edasi juba vajalikku kohta. Tulemuseks peaks ju olema keskmisest võimsam kompressor.
Selle asja juures on kindlasti rohkem nüansse ja võibolla üldse liiga keeruline, aga siin küsikski nüüd targemate nõu ja arvamust! Kas oleks teostatav?
Kui nukkvõll panna 2 korda kiiremini käima (väntvõlli suhtes), siis peaks toimima küll - kui enne oli väntvõlli hammasrattal hambaid 40 tk ja nukkvõlli hammasrattal hambaid 40 tk, siis tuleks nukvõllile panna hammasratas 20 hambaga - nii hakkaks nukkvõll 2 korda kiiremini liikuma.
1. takt (õhk sisse) enne: sisselaske klapp lahti, väljalaske klapp kinni - pärast (õhk sisse): siiselaske klapp lahti, väljalaske klapp kinni.
2. takt (kokkusurumine) enne: sisselaske klapp kinni, väljalaske klapp kinni - pärast (õhk välja): sisselaske klapp kinni, väljalaske klapp lahti.
3. takt (töötakt) enne: sisselaske klapp kinni, väljalaske klapp kinni - pärast (õhk sisse): sisselaske klapp lahti, väljalaske klapp kinni.
4. takt (toss välja) enne: sisselaske kalpp kinni, väljalaske klapp lahti - pärast (õhk välja): sisselaske klapp kinni, väljalaske klapp lahti.
Teromodünaamilistest kaalutlustest lähtudes saaks 4 silindrilise mootori silindrite järjestikuse kasutamise abil isegi parema kompressori kasuteguri, kui 1 silindrilise kompressori korral:
1. silinder surub õhku kokku 2 atm peale ja see jääb väiksesse vahepaaki jahtuma,
2. silinder surub õhku kokku 4 atm peale ja see jääb väiksesse vahepaaki jahtuma,
3. silinder surub õhku kokku 6 atm peale ja see jääb väiksesse vahepaaki jahtuma,
4. silinder surub õhku kokku 8 atm peale.
Kui igast silindrist saaks teha erineva astme, siis miks "päris" kompressoritel iga järgneva aste silinder väiksem on?
Vaesemates maades nagu India tehakse diiselmootoritest LP ca 10 bar sukeldumis kompressoreid.
Kui mõõta silindri survet 4 takti bensiini mootoril,siis tuleb nii 11 atsi välja,kui starterist ringi ajada....... Kui seda nüüd kiiremini ringi ajada,peaks ju kumme pumbata saama küll..... Pole nagu eriti ümber midagi vaja teha..... Neli toru paaki ja igale klapp vahele,õhk peaks tulema...... Vanasti käis GAZ-51 küünlaauku vastav klapiga seadeldis,mille abil siis kumme pumbati. Eks seda süsteemi kasutades saab ka tänapäeval hakkama. Iseasi on see,palju sellise asja tootlikus on.
Võibolla jah, ei ole vajagi asja üldse keeruliseks ajada ja saaks küünlaavast õhu välja võtta...Sel juhul kasulikum nukkvõll üldse eemaldada
Huvitav, kas see GAZ51 mootorist väljavõetud õhk rehvidesse sisaldas ka kütust ja kui jahh, siis kuidas see lohvidele mõjus.
Kui nukkvõll ära võtta, peab väljatuleva torustiku küljes olema tagasivoolu takistav klapp, et õhk ei hakkaks edasi-tagasi pendeldama.
Tekib veel küsimus, et kas kolvi allaliikumisel tekiv hõrendus on piisav, et sisselaskeklapp avada(ilma nukkvõllita), et saavutataks ka mingi efektiivsus(arvestatav õhukogus)
Kas automootor oma ehituselt on õkonoomsuselt võrreldav kompressoriga(iga sõlm tekitab ju lisa energiakulu)? Lisaks veel kaal võrreldes tava pumbaga.
Kui teha näiteks 4silindrisest mootorist kompressor, kus iga silinder hakkab rõhku tõstma, siis toimub ainult ühest silindrist teise õhu edasi kühveldamine, sisepõlemismootoris ju silindri ruumalad samad.
Kui oleks selline mootor, kus 2es silndris töötaktid samal ajal ja juhiks need samaaegsed löögid korraga 3ndassse, siis võibolla isegi saaks rõhku tõsta.
Jah, tagasivoolu takistavad klapid peaksid olema kindlasti.
Tuleks mõelda välja, kuidas siis avada sisselaskeklappe-Kasutada siiski nukkvõlli, mida tuunida selliselt, et avaks ainult sisselaskeklappe..?
Kadudest niipalju, et palju see automootor kompressorist ikka erineb, eks kuigipalju ole neid kadusid siiski rohkem, kui kompressoriks disainitud aparaadil. Lisaseadmeid mootori külge ka ju nagu ei jääks peale vajaliku, ehk siis nukkvõll vast ainult!(mitte, et nukk just eriline lisaseade oleks!
)
(14-01-2012, 02:21 AM)kaasik Kirjutas: [ -> ]...mitte, et nukk just eriline lisaseade oleks!...
Katsu nukkvõlli korra käsitsi keerata.
See üks suurim takistus mootori juures.
Purunenud rihmaga mootoril starterit andes kuuleb rikke koha kohe ära. Mootor pöörleks nagu poole kiiremini.
Hämmm.
Mulle tekkis üks hea idee.Ma ei tea kas see on alkoholist või mitte,aga.
Kui lihtsalt kasutada 4silindrilise mootoriblokki koos väntvõlli ja õlitussüsteemiga ning visata kõik muu minema? Ploki peale panna isevalmistatud kaan,millel on siis ühe suunalises klapid või "keeled/membraanid" nagu on seda päris kompressorite.
Nukkvõlli ringiajamine on lihtsalt liiga suur energiakadu.
Automootorist on sulle vaja ainult silindrit,mis muudab oma ruumala.Kõik muu on juba üleliigne.
Samas pead sa jahutuse peale mõtlema kuna kompressor kuumeneb tugevasti ja neid jahutatakse õhuvooluga. Vesijahutusega mootoriplokki on natukene keeruline nii jahutada.
-----------
See,et mootor annab sul 11 at välja kompressiooni mõõtmisel ei tähenda tegelikult midagi kuna see on seotud surveastmega,mida võid vabalt muuta ja usun,et sa võid ka siis juba puhuda välja ka 20-30 at kui ridamisi teha.
See nüüd puht teoreetiline mõttekäik ning pole aimugi, kas see ka praktikas tööle hakkaks, aga ...
... kui visata nukkvõll pealt minema ning asendada ühe (või mõlema) klapi vedru nii pehmega, mis avaks klapi vaakumi toimel, suruõhk aga võtta küünlaavast... jatehtud
Ülejäänud paagid-klapid ja muu mudru sinna juurde.
(14-01-2012, 12:33 PM)korvimees Kirjutas: [ -> ]See nüüd puht teoreetiline mõttekäik ning pole aimugi, kas see ka praktikas tööle hakkaks, aga ...
... kui visata nukkvõll pealt minema ning asendada ühe (või mõlema) klapi vedru nii pehmega, mis avaks klapi vaakumi toimel, suruõhk aga võtta küünlaavast... jatehtud
Ülejäänud paagid-klapid ja muu mudru sinna juurde.
Selline oli ka minu viimane mõte sellega seoses, idee poolest peaks ju lihtne ja toimiv olema...
Karksi Nuia MTJ endine kummimees Paul rääkis, et neil aastaid töötas kompressorina Gaz AA mootori üks silinder, kolm siis töötasid veidi lonkava mootorina. See üks oli eraldatud kollektoritest, lehtklappidega pea tehtud jne. Üleüldse mis ikka lendama ei ole loodud, jääb roomama(vene sõjaväest lendsõna). Valige poolpidune sobiv külmutusagregaadi kompressor, kus kõik olemas ja kestab igaviku veel.
Selline asi täitsa oli olemas 51 mootori baasil.
Seal käisid 2 silindrit ja 4 pumpasid.
Pumpavatel silindritel on 2 nukki vastamisi ja kaanel põlemiskamber väiksem tunduvalt.
Kasuteguri tõstmiseks peab põlemiskambri ajama minimaalseks ja saab küll teha kompressori niimoodi.
Eriti kaval oleks T-40 mootori baasil teha.Nukkvõllile teine nukk juurde tekitada
ja väljalaskeklapile kõvem vedru panna ja saab õhku nii et tapab.
See diisli kulu ka suht väike näiteks liivapritsiga lased ju ainult 3-4 tundi ja lisaajami tegemine mõtetu.
(14-01-2012, 12:33 PM)korvimees Kirjutas: [ -> ]See nüüd puht teoreetiline mõttekäik ning pole aimugi, kas see ka praktikas tööle hakkaks, aga ...
... kui visata nukkvõll pealt minema ning asendada ühe (või mõlema) klapi vedru nii pehmega, mis avaks klapi vaakumi toimel, suruõhk aga võtta küünlaavast... jatehtud
Ülejäänud paagid-klapid ja muu mudru sinna juurde.
Ma kardan,et sul hakkavad kaod tekkima kuna pehmed vedrud ei suuda klappe piisavalt kiiresti sulgeda sest inerts hakkab ka rolli mängima. Ja mida kõrgem surveaste seda parem nii,et nii või naa sa pead miskit plokikaanega ette võtma. Lihtsam sul siis panna membraani/keelekesega plaadid nagu tänapäeval igast suvalisest odavast kompressorist on saada. Näiteks 2Kw suvaline handymanny kompressor lööb ka 10at ära.
Et noh kui sa juba hakkad ise ehitama kompressorit siis pole mõtet teha seda kallimalt kui poes saada olevad
(14-01-2012, 02:47 AM)motamees Kirjutas: [ -> ] (14-01-2012, 02:21 AM)kaasik Kirjutas: [ -> ]...mitte, et nukk just eriline lisaseade oleks!...
Katsu nukkvõlli korra käsitsi keerata. See üks suurim takistus mootori juures.
Purunenud rihmaga mootoril starterit andes kuuleb rikke koha kohe ära. Mootor pöörleks nagu poole kiiremini.
Ja miks ta poole paremini pöörleb? Mite nuka pärast vaid puuduva kompressiooni pärast ikka.
Näiteks vales hambas oleva nukaga mootor käib ka ringi kui kohviveski.
(14-01-2012, 20:49 PM)Killer666 Kirjutas: [ -> ] (14-01-2012, 02:47 AM)motamees Kirjutas: [ -> ] (14-01-2012, 02:21 AM)kaasik Kirjutas: [ -> ]...mitte, et nukk just eriline lisaseade oleks!...
Katsu nukkvõlli korra käsitsi keerata. See üks suurim takistus mootori juures.
Purunenud rihmaga mootoril starterit andes kuuleb rikke koha kohe ära. Mootor pöörleks nagu poole kiiremini.
Ja miks ta poole paremini pöörleb? Mite nuka pärast vaid puuduva kompressiooni pärast ikka.
Näiteks vales hambas oleva nukaga mootor käib ka ringi kui kohviveski.
...Jutt jumala õige tegelikult, nukk jääb suvalisse asendisse ja kompressiooni pole, sellepärast käibki kergelt ringi! Nukkvõlli ringiajamine on takistus, aga mitte nii suur.
Kõik kohad on täis Zil -i kompressoreid. Põhi alla,õli sisse ja käib küll. Kui jääb väheks,pange kaks tükki tööle,või kolm. Töökindlamat asja annab otsida. See jubimine kõiksugu mootoritega võtab palju aega ja leiutamist. Arutada ja nuputada muidugi võib,kuid selleasemel võiks mõne tüki rauda roostest terasharja ja saabriga puhtaks kaapida.....
Eks kompressioon mängib ka oma rolli, aga sa keera siis käsitsi seda nukki.
Puruks rihmaga on osades silindrites surve.
(14-01-2012, 23:15 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas: [ -> ]Kõik kohad on täis Zil -i kompressoreid. Põhi alla,õli sisse ja käib küll. Kui jääb väheks,pange kaks tükki tööle,või kolm. Töökindlamat asja annab otsida. See jubimine kõiksugu mootoritega võtab palju aega ja leiutamist. Arutada ja nuputada muidugi võib,kuid selleasemel võiks mõne tüki rauda roostest terasharja ja saabriga puhtaks kaapida.....
Seda võibolla küll, et lihtsam, mul üks zili oma olemas ka
Teema mõte aga oligi rohkem see leiutamise värk ja mõtteid välja tulnud ka juba. Kui asi ikka kätte võtta ja teha, siis saaks ikka päris taheda asja ma arvan. Niimoodi paljukesi arutades tuleb hulk kitsaskohti ja probleeme välja, mida tegema hakates hea juba teada(kui peaks kunagi tegema).
Kõik mõtted on oodatud!
Kui sul on kompressorit vaja, siis tasub vanarauaplatsiga kontakti pidada. Aeg-ajalt veetakse sinna ka selliseid:
Kompressor
Eelmisel aastal trehvas mulle üks säänne.. Mul muidu olemas üks seeriatoode, suht pisike ja mannetu. Siis sattusin kokku ühe sellise jurakaga, nagu osta.ee-s ja andsin sõbrale. Sest ei osand ise sest midagi arvata. Kui käima panime, siis sain oma veast aru - mootor aeglane, paari-kolme sekundiga surve 9 at ja hääl suht vaikne... No, ega`s ma hakka lubatud tagasi küsima
. Umbes kuu aja pärast sain omale samasuguse, momendil veel mootorita, kuid eks selle ka saab.