automoto.ee foorumid

Astrona Kirjutas:Küsisid, \"kuidas süüdet muuta\".

Sai algul oma (võib-olla rumal? - minu kogemused Opelite kapoti all toimetamises piirduvad ausalt öeldes E2-Rekordi ning Manta A-ga ja needki väga põgusad) küsimus pisut halvasti sõnastatud, hiljem muutsin.
Ehk tasuks kuskilt orig. jagaja välja sebida ja sellega proovida?

Originaaljagaja on täitsa olemas. Aga pean selle kuidagi rekordijagaja korpuse sise panema, kuna see ascona oma on mõeldud nukkvõlli otsa panemiseks.
Rekord 18S jagaja käib aga nuki rattapealt väikse rihmaga. Proovin seda kunagi teine kord.

Astrona Kirjutas:Originaaljagaja on täitsa olemas. Aga pean selle kuidagi rekordijagaja korpuse sise panema, kuna see ascona oma on mõeldud nukkvõlli otsa panemiseks.

Reaalsus on veic karmim. Nimelt olid nende jagajate võllid hoopis teistsugused, ja mittekuidagi ei leidnud varianti, kuidas see elektoonilise tsentrifuugiga jagaja sinna 18S jagaja asemele saada.

Süüdet pole enam ammu viitsind süüdistada. See kala otsing on juba ära väsitanud. Sest autol on palju muudki tegemata.

Paaril nädalavahetusel olen nokitsenud plokikaane kallal. Loodan uue plokikaane nädala-kahe pärast peale saada. Ehk kaob siis ka see hai-kala. Ascona peal sel mootoril kadus see kala peale plokikaanetihendivahetust. Aga ega ma kindel pole, et see kaas üldse tööle hakkab, olen seda mõnest kohast suht räigelt puurind ja see mul esimene kaas mille portida püüan.
Enne seda kaant proovin võibolla räigemat nukkvõlli ka praeguse kaane peal, et teada saada, kuidas võll üksi mõjub.

See nädalavahetus tegin StreetDynoga paar mõõtmist, ja eriti targemaks ei saand, sain vaid teada, et kui palju see kala on Kadetti võimsust ära söönud. Mõõdsin pihusti massi ja geneka plussi vahelt, ja miski põhjustas signaali kadumise esimestel mõõtmistel 5100RPM ja ülespoole, kuigi minek oli korralik. Signaal oli seal selline nagu pihustit ei sulgetakski.
Ja sooja mootori sama signaali vaadates on nagu näha, et u. seal pööretelgi, kus kala on, on ka pihustite mitte sulgemis - pealt näha nagu vahelejätmisi. Kes on huvitatud, võin wav-faile näidata. Selle jama tõttu ei saanud ma ka korralikke võimsus-graafikuid.

Mitte töösooja mootoriga:
3440..5100RPM 150..155Nm (peaaegu nagu tehase andmed )
See teeb 82Kw @ 5100RPM (sealt üles poole kadus signaal).
Töösooja mootoriga:
3440..5150RPM 145..150Nm ja sealt vaikselt juba algas kala.
Ehk u. 76Kw @ 5100RPM.
Ascona peal oli 5450RPM juures veel sama Nm mis 3440 juures - seega kala hakkab enne kui väände-kõver tahaks langeda.

Eelviimase sõiduga oli 67KW @5500RPM
ja viimase sõiduga oli 47KW @5500RPM
Ehk siis 3.K 125km/h pealt hing nii kinni, et u. nagu tipplkiirus käes
\"10sekiga tippkiirus \"

Mingi 15Nm pigistaks veel välja, kui masin veic timmi ajada, mõõtsin suvalise seguga ja süüde oli kah nii keeratud, et hästi käivituks . Ja neid numbreid paluks mitte üks-ühele võtta, aga nende vahelisi seoseid võib täitsa vaadata. Asi selles kah, et hästi tuuline ilm oli ja ma ei tea, kas sõitsin vastu või alla tuult.


Püüan üks päev süüte ja pihusti signaali korraga mõõta, siis saab konkreetsemad numbrid kogu pöörete vahemikus, ja võibolla ilmneb (veel) midagi huvitavat.
Eelviimane sõit näitas keset kala 5300...5600 suht stabiilselt 60kw võimsust. Selline asi viitab vist piiratud kütuse kogusele.
Ja teine tähelepanek oli see, et signaali-failis oli üks suuremaid n.ö. vahele-jätmisi täpselt kala haripunktis 5420PRM.


Uued veljed ja rehvid. 13\"x7\" -zigulli veljed. Ja mingid 205/60 rehvid. Läksid peaaegu valutult alla. Velg hoiab 3cm liiga välja, st sissepoole on ruumi. Autol on parem külg 2cm madalam ja sealt poolt käis ka suurtes aukudes veidike vastu. Õnneks käis ta ainult tiiva-ääre sisemist plekk-serva, mida annab vist sisse poole 1cm painutada või üldse ära lõigata - ja see näha ei jää. Sellega tuleks sillale 5cm käiguruumi juurde.

Asjal hoopis teine mekk juures

uued probleemid:uued probleemid:uued probleemid:

tagasild lendas blokki. Piilusin diffrisse, kõik nagu ok, aga just seda tigu ei näe selle kohapealt, kus ta taldrikuga hambub.
kardaani ühendasi lahti, et veenduda, et asi on tagasillas.

Noh kui lükata, siis ratas veereb nii 10-15cm ja siis on blokkis.
Sõber arvas selle jutu peale, et pidurid ronivad peale, aga see ei tundu kuidagi selle moodi.

Ja kui sleppis tõmmata (traktoriga ), ja 1 ratas on asfaltil ning teine kruusal, siis kergem ratas hakkab täitsa tagurpidi kraapima. Et satid vist korras.

see mul juba 4. kord

kõige pealt saatsin satellidid orbiidile, siis tuli 1 keevitus lahti, siis läks teovõll pooleks, ja nüüd see blokk.

Kas kellelgi vedeleb Manta tagasilda või on ehk paremaid ideidki???

Hiace oma on (väidetavalt, aga seda väidavad väga paljud allikad) hea.

240-seeria Volvo tagasilda peetakse ka suht \"pommikindlaks\".

Jesper Kirjutas:Hiace oma on (väidetavalt, aga seda väidavad väga paljud allikad) hea.

Krt, väiksed poisid rääkisid sama, ma mõtlesin, et see on nali.

Ok otsin, ehk leian netist, kuda selle paigaldusega on. Mul väga kitsas auto. Sees uksest ukseni on ntx 120cm. Rattakoobaste kohalt on vist 150cm, aga noh sellest tuleb maha lahutada 2x10cm ruumi papude jaoks. praegu on vist trummlist-trummlini mingi 130cm.

Janoh kui hiace oma on ikka alla 145 lai, siis peaks esiveolise velgedega ka rehvid alla mahutama.




Lisasin pilte oma tegemistest
2004Aug
2004Sept

Ma mu pildid foorumites üleval on, kuna lõpetasin Starmaniga lepingu, aga enamus foorumites on just lingid starmani peale.

pppp Kirjutas:240-seeria Volvo tagasilda peetakse ka suht \"pommikindlaks\".

Sel olid kettad taga?

Astrona Kirjutas:

pppp Kirjutas:240-seeria Volvo tagasilda peetakse ka suht \"pommikindlaks\".

Sel olid kettad taga?

Jep

2 in 1

aga samas, ma ei hakka oma autot 900kg\'seks ehitama. Las ta jääb ikka alla 800kg
Et pean silla valimisel ka vaatama ku kobakad need on. Sest mul kapoti alla on ikkagi piiratud võimsus vahemikus 100..200hj.
Selle põhimõtte pärast ei hakka ma ka mingit 200hj\'list 3L vahele sättima (aint kui siis turboga ).

kui sa (tõesti) Hiace sillast kuulnud pole, siis mainiksin, et neid pidi ka lsd-plokke olema. Kas just kõik, aga \"al\" kunagi mainis sellist asja.

avatud difrid jäägu pereautodele!

Jah, on kindlasti lsd-ga olemas, aga iseasi on, kas seda nüüd kohe päevaga leiab. Kaalust niipalju, et kui ralli-Escordile kõlbab alla panna, siis vast ei jää sinu autole ka liiga kobakaks. Väikesest kaalulisast ilmselt nagunii ei pääse, kuna ega see tugevus õhust ei tule, ikka lisametallist.

Jesper Kirjutas:Jah, on kindlasti lsd-ga olemas, aga iseasi on, kas seda nüüd kohe päevaga leiab. Kaalust niipalju, et kui ralli-Escordile kõlbab alla panna, siis vast ei jää sinu autole ka liiga kobakaks. Väikesest kaalulisast ilmselt nagunii ei pääse, kuna ega see tugevus õhust ei tule, ikka lisametallist.

No tegelikult rallis on palju hullemad tingimused kui ntx kiirendusvõistlustel.
Mu teada ei tohi ralliauto kaaludagi alla 900 kilo, aga isegi manta puuriti mingi 800kg\'seks, ja siis lisati 100kg stuffi juurde. Ses mõttes, kui see eskort enne 600kg\'seks puuriti ja siis +200kg sild alla lükati + turvapuur, siis mulle poleks see vastuvõetav, sest mina ei puuri kere kergeks .

Noh ega lisa-kaalust ei pääse, aga noh see peab tulema ka \"asja ette\". Näiteks praegune tagusild kaalub mingi 50kg kogu kupatus, samas teovõll koos hammasrattaga, kus käib kogujõud läbi on ainult 15mm jäme ja ca. 1kg.
Aga noh kui ta mingi 20kg raskem on, siis pole hullu - siis vaja aint 2.5% võimsamat mootorit , et kiirendus ei väheneks massi tõttu. Ok nali naljaks, aga mingit 100 lisakilo küll poleks vaja


Tean, et olen hulluks läind, aga ärme siin minust räägi

13piisab Kirjutas:kui sa (tõesti) Hiace sillast kuulnud pole, siis mainiksin, et neid pidi ka lsd-plokke olema. Kas just kõik, aga \"al\" kunagi mainis sellist asja.
avatud difrid jäägu pereautodele!

Heh, seal lingil on rohkem juttu sellest, kuidas sa ühe lauriga läbi saad, siis kellegi starteri mured jne ja väga vähe juttu diffritest.

Krt, kui LSD kah saaks, siis läheks küll hiace oma peale.
Samas peaks mulle piisama ka ju Omega diffrist, ja ka neil on LSD olemas. Mingitl sommi lehel oli isegi kirjeldatud, kuda seda LSD sisu taguda Kadett C silla sisse.
Mina pealt silmajärgi küll Omega A KAdet B või C diffritel sisemiselt vahet ei tee.
Aga ega see sisemine ümber lappamine kergem pole, kui välimine - ka seal on vaja treialit otsida jne.

Ole nüüd, mõni tagasild kaalub 150 kilo või? Ma pole küll konkreetset silda käes veeretanud, aga piltide pealt ta nüüd niiii kohutavalt suur küll pole. Täitsa tavaline kobakas.

http://classicford.mine.nu/forum/topic.asp?TOPIC_ID=658 siin on muidu asjast natuke juttu: "...and a converted Hilux diff will weigh about 60kg...".

Jesper Kirjutas:...and a converted Hilux diff will weigh about 60kg...\".

Kle, jah, tore, leidsin isegi selle koha pärast üles. Aga vaadates seda to-do listi, kadus küll huvi selle ümberehituse vastu.

Põhimõtteliselt peaks ju Manta 2.0S sild kah vastu pidama mu 18E otsas. Ega mul ei hakka väänet väga oluliselt rohkem olema kui 20S\'il.

Samas originaal diffri küljes oli enne 18E\'d ju 45hj powwwer\'it.

Ainus, mille pärast veel kahtlen Manta silla üle on see, et sel olevat 3.44:1 ülekanne. See ikka kuradi kiire, 4,44:1 oleks kiirenduseks parem. Aga samas 3.44 oleks kruisimiseks parem - praeguse 3.88:1 silllaga ja selle neljakäigulise kastiga ning 56.5cm kõrge rehviga on mul praegu ligi 3200RPM @ 90km/h, mis on, arvestades mootori müra taset, ainult esimestel minutitel \"huvitav\".
Samas selle 3.44:1 diffri ja 195/55 15\" rehviga lõpeks 2. käik alles 123km/h juures (@8000).
Seega veerandmiili peal saaks vaid 2 korda käiku vahetada, kui just 2. ei stardi (siis aint 1kord). St, et enamus aja võiks seal autot lükata palju tugevam jõud.
Aga noh vahet pole, eks rehvidega annab ülekande pärast kõigeks ajada. Näiteks nende Estonia rehvidega oleks 2.k ja 100km/h alles 7700RPMjuures

see selleks

13piisab Kirjutas:kui sa (tõesti) Hiace sillast kuulnud pole, siis mainiksin, et neid pidi ka lsd-plokke olema. Kas just kõik, aga \"al\" kunagi mainis sellist asja.

avatud difrid jäägu pereautodele!

sry risustamise pärast.
nujahh, ma tegelt mõtlesin küll mõnd muud toyotsi, aga jah, (mõnel) hiace´l on ka lsd tagsillas olemas. Iseenesest hea sild, väga tugeva ehitusega, eriti poolteljed. aga lsd -l on oma miinused ja seda eriti olukorras, kus ÄKKI pidamine kaob ja autole mõjuvad külgsuunalised jõud (kallak, kurv). Kui avatud difri puhul, tagab mittevedav ratas, külgsuunalise pidamise, siis lukus paari puhul, läheb asi sinnapoole, kuhu jõud mõjub, st allapoole, kurvist väljapoole. ja läheb pahasti ja kiirelt.
Harjub, muidugi, ja läbivust parandab oluliselt, aga valvsust ei tohi kaotada.
Ja kaalub see Hiace sild kindlasti rohkem, kui 60 kilo. Lihtsam on Opeli toodangut kohandada.

al Kirjutas:Harjub, muidugi, ja läbivust parandab oluliselt, aga valvsust ei tohi kaotada.
Ja kaalub see Hiace sild kindlasti rohkem, kui 60 kilo. Lihtsam on Opeli toodangut kohandada.

See juhitavus juhitavuseks - harjusin mõne tunniga kinni keefitatud diffriga, kui seda üldse enbam diffriks sain nimetada

Opeli peale tuleks jääda jah, mul pandud enamasti kõik opeli jupid kui välja arvata
* Mosse moto padjad
* BMW 2002? küljepeeglid
* Zigulli veljed

No to-do list on jah selline, kui teise margi tagasilda paned. Sellest ei saa üle ega ümber, võibolla kui ainult rataste auguvahesid mitte muuta. Selles mõttes on igasugu muu sild peale Opeli enda kraami üsna võrdne.
Kas Mantale kiiremat difrit tõesti ei saa? Kiirendajate hulgas on ju Mantasid nähtud küll, vaevalt et nad kõik seda kõrberalliülekannet kasutavad. Kui neil muidugi on üldse Manta sillad all.

Jesper Kirjutas:Kas Mantale kiiremat difrit tõesti ei saa? Kiirendajate hulgas on ju Mantasid nähtud küll, vaevalt et nad kõik seda kõrberalliülekannet kasutavad. Kui neil muidugi on üldse Manta sillad all.

Mõtlesid aeglasemat ehk suuremat?
Einoh eks saab ikka - näiteks 4.75 ja 5.28 aga need maksavad veerand mu auto hinda - pakun.

Aga std\'s olevat neil :
Manta b 1.9s/2.0s/2.0e/ =3,44
1.6s/1.9n =3,67
Momendil on mul käimari hoovastik muidugi selline, et ülekande suurus midagi juurde ei anna, peab lõtkude vahelt õiget käiku taga ajama aga see siuke suht kättevõtmise asi.

http://www.laffey.co.uk/opel/kadet.php
andmete järgi on kadett B\'l olnd:
109. Manual 4.1:1 (37/9); 1.9S, 3.67:1 (33/9)
110. Auto. 4.375:1 (35/8); 1.9S, 3.44:1 (31/9)

A samas usa paberite ja mujalt otsides
http://www.hot.ee/slyy/auto/tehniline.jpg
11SR Rallye omal oli 4.11:1
Teistel aga 3.89:1
Nagu näha Lisavarustusena pakuti ka kõigile
3.18, 3.44, 3.67, 3.88, 4.11

Krt, see 3.44 alla panemine jääb vist ikka ära.