Tere! Mure selline, et mu mtz 52 ei käivitu eriti hästi. Ilma eelsüüteküünaldeta ja käivitusmootoriga masin on.
Pihustid lasin korda teha. Plokikaane võtsin maha, uued klapipesad freesitud ja uued klapid sees, uus plokikaane tihend.
Teine kütusepump on küljes, alguses "uue pumbaga käivitus paremini", kuid täna niiii pikalt. See paganama etteandepumba ostsin uue, kuid nagu ei löö seda vurtsu ikka üles vist. vana etteandepump lausa vigises kui surve üleval, kuid lekkis. Süüdet kontrollisin nii, et panin selle poldi sinna paremale sidurikotta hoorattasse ja samal ajal hakkas 1 pihustisse kütust pumpama.
Selline küsimus, et mul ei ole hetkel tagasivool viimase silindri juurest kuskile edasi ühendatud, st et tagasivool lõped atmosfääris kuid sealt ei tule tilkagi välja. Kas sealt võib näiteks õhk sattuda küttesüsteemi?
(22-01-2012, 18:39 PM)meli666 Kirjutas: [ -> ]See 52 mootor oma lühikeste pihustitega ongi praeguste külmadega suht kehv käivituja.
Mäletan, et onu omalajal lasi ikka mitu pangi keevat vett enne plokist ja radikast läbi.
See seadepolt, kui ta läheb auku, peaks määrama ära ikkagi ülemise surnud seisu. Sellel ajal pihustamist küll ei tohiks toimuda.
Põhimõtteliselt raamatus oli kirjas et d 50 mootoril niimoodi, et märgib pritsehetke. Iseenesest mootor toimib, natuke palju ajab sinist ainult.
Kõik õige ,eelpõlemiskambriga ei lähegi külmaga kohe käima.Sellepärast ka starteriga varjandil küünlad,muidu ei saagi käima.
Kui küttepump ikka pihustitest jõuab läbi lüüa,siis peaks käivituma. Muidugi talvel tuleb ikka pajatäis kuuma vett teha. Sellest ei pääse!
Ega muidu ei lööda 50 mootoril kaan,kolvid ja muud asjad pealt ja pannakse 80 osad asemele..... Samas oli kuulda,et vällamaal ei tahetud 80 mootorit,kuna lärm hulga suurem,kui vanal mahedal 50 -l.
(22-01-2012, 19:01 PM)uko Kirjutas: [ -> ]Kõik õige ,eelpõlemiskambriga ei lähegi külmaga kohe käima.Sellepärast ka starteriga varjandil küünlad,muidu ei saagi käima.
Selline lugu, et niikaua käivitasin et väsisin käivitusmootoril kangide hoidmisest, puhkasin ja käivitasin edasi!
Seda et, mismoodi Sul see käivitamise protsess välja näeb? Saan aru, et käiad käivitusmootoriga niipalju, kui jaksu on
aga kas kütte lased kohe peale ( st. kas gaas on algusest peale põhjas ? )
Nimelt vanal diislil on tihtipeale abiks, kui ketrad algul veitsa ilma kütteta ja siis lased käiamise ajal kütte peale.
(22-01-2012, 19:24 PM)korvimees Kirjutas: [ -> ]Seda et, mismoodi Sul see käivitamise protsess välja näeb? Saan aru, et käiad käivitusmootoriga niipalju, kui jaksu on aga kas kütte lased kohe peale ( st. kas gaas on algusest peale põhjas ? )
Nimelt vanal diislil on tihtipeale abiks, kui ketrad algul veitsa ilma kütteta ja siis lased käiamise ajal kütte peale.
Mõlemat pidi olen proovinud. Kuid jah pigem siis kui gaasi üldse ei anna siis lubab nagu käima minna.
Kuidas siis selle mootori tagasivooluga on ?
Mul pole hetkel seal mitte midagi, pm nagu pihustitel polegi tagasivool kuskile ühendatud, kuid sealt ei tule tilkagi välja.
(26-01-2012, 20:24 PM)silver167 Kirjutas: [ -> ]Kuidas siis selle mootori tagasivooluga on ?
Mul pole hetkel seal mitte midagi, pm nagu pihustitel polegi tagasivool kuskile ühendatud, kuid sealt ei tule tilkagi välja.
Sama küsimus huvitab ka mind.Orginaalpaagil põhi katki stutseri keevitus kohast panin omatehtud paagi ja tagasivool ripub lahtiselt ja ei tule tilkagi.Käivitamisel probleeme pole.
(26-01-2012, 20:24 PM)silver167 Kirjutas: [ -> ]Kuidas siis selle mootori tagasivooluga on ?
Mul pole hetkel seal mitte midagi, pm nagu pihustitel polegi tagasivool kuskile ühendatud, kuid sealt ei tule tilkagi välja.
Aga mis sellega peab olema? Kui ei tule (ja mujalt ka välja ei leki), on kõik hästi.
See on lekkinud kütuse drenaaž. Küll aga on võimalik, et sealtkaudu satub õhk kütusetrassi. Kuigi ei tohiks - ka paagis on ülevoolu ots pahatihti mitte kütuse sees, vaid lihtsalt kusagil "laes". Pihustite tagasivool ei ole survepoolega ühenduses muul viisil, kui pinnakatte rikete tõttu (sealt ka leke) ja KSPs peab rõhuklapp laskma kütust läbi ainult ühes suunas -> paagi poole. Diislikütus on hea ronija - kust see umbes kahe baarise rõhu alt välja ei pääse, ei pääse sisse ka õhk. Ehk kui liited ei ole märjad, ei saa ka õhk sisse.
Kas käivitamisel valget tomu ajab? Kui ajab, on mootor lihtsalt kehva (hõre kolvigrupist või klappidest), pritse hiline või pihustid peetis. Kuigi too mootor ei ole just kõige ärksam käivituja, peab meie talvedes korras D-50 küll mõneminutilise kerimise järel sinist ajama hakkama.
Kui summutist esialgu midagi peale õhu ei välju, on probleem kütuse etteandes. Lahenda see ja käivitusprobleem peaks kaduma.
(27-01-2012, 12:46 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ] (26-01-2012, 20:24 PM)silver167 Kirjutas: [ -> ]Kuidas siis selle mootori tagasivooluga on ?
Mul pole hetkel seal mitte midagi, pm nagu pihustitel polegi tagasivool kuskile ühendatud, kuid sealt ei tule tilkagi välja.
Aga mis sellega peab olema? Kui ei tule (ja mujalt ka välja ei leki), on kõik hästi.
See on lekkinud kütuse drenaaž. Küll aga on võimalik, et sealtkaudu satub õhk kütusetrassi. Kuigi ei tohiks - ka paagis on ülevoolu ots pahatihti mitte kütuse sees, vaid lihtsalt kusagil "laes". Pihustite tagasivool ei ole survepoolega ühenduses muul viisil, kui pinnakatte rikete tõttu (sealt ka leke) ja KSPs peab rõhuklapp laskma kütust läbi ainult ühes suunas -> paagi poole. Diislikütus on hea ronija - kust see umbes kahe baarise rõhu alt välja ei pääse, ei pääse sisse ka õhk. Ehk kui liited ei ole märjad, ei saa ka õhk sisse.
Kas käivitamisel valget tomu ajab? Kui ajab, on mootor lihtsalt kehva (hõre kolvigrupist või klappidest), pritse hiline või pihustid peetis. Kuigi too mootor ei ole just kõige ärksam käivituja, peab meie talvedes korras D-50 küll mõneminutilise kerimise järel sinist ajama hakkama.
Kui summutist esialgu midagi peale õhu ei välju, on probleem kütuse etteandes. Lahenda see ja käivitusprobleem peaks kaduma.
Päris alguses ma juba mainisin, et plokikaan on korda tehtud, uued klapid, klapipesad freesitud ning mõõtsin silindrites surved ära. Mul ainult see bensukatele mõeldud millel kuni 20 bari, aga selle lööb pea teisele ringile kõikide silindrite puhul.
Summutist hakkab koheselt nagu vaget pahmakat tulema... ja siis sellist tumedamat. Kuid kui kaua ajaliselt siis umbes ketramine normaalne on ?
Kas kuumaõhupuhurit pole?Sellega lasta max võimsusel sooja kollektorisse ja aitab kenasti.Diisel nõuab sooja.
Mina lasen strtgaasiga käima. Kulub nii gaasi kui närve vähem. Käivitub koheselt. Ja mootoriga ei ole ka juhtunud midagi 15 aasta jooksul.
Remont ei tähenda midagi - ennegi asju kehvemaks parandatud. Surve 20+ei ole just kiita... Ikka 30 tuuri peaks olema. Kuigi käima peab ka sellega minema.
Aga kui ajab valget, on kas surve ikkagi madal või pritse hiline. Pigem hiline.
Normaalne on paar minutit. Veerand tundi on selgelt liiga palju. Samas alla minuti oeks kah tänase ilmaga asjatu loota.
Käivitusgaasiga minagi oma paduhõredat hübriidrussi käivitan. Aga sellega peab ettevaatlik olema-kui palju saab, on kahjustus kindel.
Eks seda gaasi ole palju ja vähe lastud Laiali pole õnneks veel midagi lennanud
Ei ole viitsinud oodata mitmeid minuteid käiamist iga käivitus.
omal ka selline mure tuttav,et d´50L tahab kurja nuiamist talvel.Kevadel läks plokikaane tihend läbi ja tarkade söprade soovitusel vahetasin kolvid+plokikaan+pihustid d 240 omade vastu.Suvel käivitades ajas valget tossu ja käima läks visamalt kui enne.Enne panin kuuma vee sisse talvel ja u.20 sek.käivitus,nüüd läheb 5 min vähemalt.KÜSIMUS siis selline...Kumma mootor ta nüüd mul on,kas süütenurga pean panema d50 vöid240 järgi?
Sa ei kirjutanud, et pumpa oleksid reguleerinud. Ka see on vaja lasta seada ümber d-240 mootori järgi. Lühikestel ja pikkadel pihustitel on töösurved erinevad.
Lubage tähendada, et pumbast tööśurvet muuta ei saa. Küll aga võiks sissepritsenurka muuta hea. ergu mootorihääleni.
Tänan.Kui ilm miinus 10 kanti läheb siis katsun süüdet seada, praegu jääb käsi metalli külge kinni vist.Aga kas teemaalgataja on omal vea üles leidnud?Või oli see külmaga seotud?
(03-02-2012, 14:51 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Lubage tähendada, et pumbast tööśurvet muuta ei saa. Küll aga võiks sissepritsenurka muuta pumba nihutamisega hea. ergu mootorihääleni.
Jaa, survet ei saa muuta aga kuna pihustite töösurved erinevad, siis tuleb 50 pump ümberreguleerida suuremate kütusekoguste peale. Muidu ei löö või lööb valel ajal pihustitest läbi. Ehk ei suvatse hästi käima minna ja töötada. Mootori sisu ümbervahetamine 50 pumbaga on ju aga suhtkoht mõtetu - pöörded jäävad ikka 1800, raskete vihtidega. Pluss plunžrid on ka peened sees, ilmselt ka kulunud...vbolla ei saagi naapalju juurde keerata kogust. no pole hea asi
Siis targem ikka 80 pump peale panna. Muidu on selline paras E mootor...
