Head foorumlased, andke nõu!
Sain lapsele rolleri OliverCity 50 /2taktiline/, aastast 2006; eelmine omanik seletas, et lisab bensule õli ja kogu lugu.
Teenendus seletas telefonis, et rollul peab olema eraldi õlipaak koos pumbaga ning bensupaaki kallatakse puhast benssu.
Vot mina ei leidnud seda õlipaaki kuskilt, armatuuris on aga õlitaseme kontroll-lamp küll.
Kuskohas see õlipaak peaks olema?
Tänud.
Tal on lukuga luuk,keskmisel gondlil jalgade juures selle avad sealt saad sisse kallata,põhja alt näe paaki ennast ka.
Tänud Peeter, aga luugi taga on tühjus ja edasi tuleb silinder küünlaga.
Kas on võimalik, et paak on maha kistud ja asi käibki bensule üli lisamisega.
Mis vahekorras tuleks kahetaktiõli bensule lisada, et küünalt väga ära ei tahmaks ja samas piisavalt määriks? (saeõli 1:50 kas liiga lahja pole?)
Tsiteerides üht tarka raamatut:
Tänapäeval aina rohkem ja rohkem inimesi on hakanud kasutama sünteetilisi õlisid ja neil arvatakse olevat mõned eelised mineraalsete ees.Näiteks vähem heitgaaside suitsu,
vähem küünla tõrkeid ja vähem tahma kogunemist kolvipeale ja põlemiskambrisse.
Mõned väidavad, et ka parem kaitse kulumise vastu ja rohkem võimsust sünteetiliste õlidega. Üldiselt minu uurimistöö on andnud vastupidise tulemuse. Ma leidsin, et mõned sünteetilised õlid on paremad kui parim mineraalõli, kuid ma ei ole kunagi leidnud et sünteetiline õli võimaldab mootorist saada nii suure võimsuse kui Castrol R. Nendel põhjustel ei soovita ka kasutada sünteetilist õli väga suure võimsusega mootorites.
Sünteetiliste õlide tootjaid väidavad, et nende õlid annavad annavad parema võimsuse ja seepärast on võimalik kasutada vähem õli (näiteks: Bel-Ray MC-1 on segatud 50:1 kui
võrrelda 20:1 kõigil mineraalõlidel). Aga miks peaks seda uskuma, et vähema õli kasutamine suurendab võimsust?
Minu kogemus on näidanud, et mida rohkem õli sa annad kahetaktilisele, seda raskemini
ta jookseb. Kui palju sa peaksid andma sõltub mitmest tegurist, kuid tavaliselt
on nii, et mida kauem sa hoiad segusiibrit lahti seda rohkem õli peaks kasutama.
See on tingitud asjaolust, et kütuse / õhu suhe on lahjem täisgaasiga kui poole
ja kolm neljandiku gaasiga. Seega, vähem kütust satub mootorisse täisgaasiga ja ka
proportsionaalselt vähem õli on saadaval määrimiseks kolvile ajal, mil see
nõuab kõige enam määrimist. See tähendab, et pikkade sirgetega rajal pead sa kasutama rohkem õli kui kurvilisel rajal.
Pea meeles, et teie mootor vajab ainult piisavalt õli et määrida detaile ja ülejääk põleb ära.
Kui teie leegitoru on ilane õlist ja ka summuti, siis on teil õli liiga palju oma vajaduste rahuldamiseks ja peate sõitma kiiremini või panema vähem õli.
Kui hakkate katsetama õli kogusega alati kasutada mootoritootja soovitatud õlikogust alustamiseks.Kui õli on liiga palju on küünal kaetud musta tahmaga ja leegitoru on seest õline. Liiga vähese õli korral on kolb kaetud kuiva valge tahmaga ja leegitoru seest kuiv.
Üldiselt ma ütleksin, et võidusõidumootorid töötavad kõige paremini 16:1-20:1
kütuse / õli suhtel. Kõrbevõidusõit nõuab 16:01, kuid kui küünla tahmumine on probleem
siis 18:1 või 20:1. Enduuros ja motokrossis 20:1 või 22:1 on parim suhe. Kardid fikseeritud ülekandega on erand ja neile pole vaja nii palju õli tavaliselt.
Sünteetilised õlid on täiesti erinevad tahmumise poolest. Kui te otsustate kasutada seda tüüpi õli pead sõitma selle suhtega mida õlitootja soovitab. Seda seetõttu, et õlitootja on lisanud sellele lisaaineid, mille sattumine suuremas koguses ei anna paremat määrimist, kuid rikub põlemist.Kui segatakse 50:1 ja suurendada 25:1 on seal kaks korda nii palju keemilist lisandit ja pesuainet ja see võib põlemist rikkuda.Samas aga ei piisa õli määrimisvõimest mootorile ikkagi.
Tundub, et tendents lisada järjest vähem õli on tulnud soovist vähendada küünla rikkeid ja
Saagedel polegi küünlaga asja enne kui rõnga ja kolvi vahetamine käes.
Kahjuks ei saa seda üle kanda forsseeritud kahetaktilisele mootorile sest siin on liitrivõimsused hoopis suuremad ja seega nad ei ela üle vahekorda 50:1.
Tulemused minu kõige viimase õli testimise kohta on toodud tabelis 8.1. Mootor oli
täielikult töökorras Suzuki RM 125cc motokrossimootor.
Nagu näete vähendab suhe 20:1 kuni 27:1 (ma ei olnud piisavalt julged, et proovida veel madalamat õlisisaldust) võimsust umbes 8% kõrgetel pööretel ja see on puhta küünla hind ja kolvi seisukord oli liiga halb et minna edasi suhtest 32:1, mis pole veel lähedalgi paljude soovitatud suhtele 1:50.
Kui kütuse / õli segu suhe oli tõstetud 16:1, võim oli veidi vähenenud (umbes 2%), mis on peaaegu liiga väike, et ületada mõõteseadme viga, kuid kolb oli palju puhtam ja rõngad ilusamad niiet see oleks mu meelest õigem kasutada võidusõidus.
Ei tea, ka see raamat ikka nii tark ongi. Näiteks seegi lõik:
Tsitaat:See on tingitud asjaolust, et kütuse / õhu suhe on lahjem täisgaasiga kui poole
ja kolm neljandiku gaasiga. Seega, vähem kütust satub mootorisse täisgaasiga ja ka
proportsionaalselt vähem õli on saadaval määrimiseks kolvile ajal, mil see
nõuab kõige enam määrimist. See tähendab, et pikkade sirgetega rajal pead sa kasutama rohkem õli kui kurvilisel rajal.
Laiatarbe karburaatorid on nii autodel kui ka mootorratasel ehitatud nii, et keskmistel pööretel segusiibri stabiilses olekus oleks lahjendatud segu. Kuna masin on eeldatavalt sellises olukorras oma kiiruse kätte saanud ja järgnevad kilomeetrid tuleb lihtsalt läbida ja võimalikult ökonoomselt, pole mootorist suurt võimsust vaja kätte saada. Selleks otstarbeks sobib veidi lahjendatud segu. Küll aga on nn. põhjagaasi korral (mäest tõus, hoovõtt möödasõidul jne.) tarvis maksimumvõimsust, tühja sellest ökonoomsusest. Selleks valmistatakse veidi rikastatud segu. Artiki jutu järgi aga antakse täisgaasiga kütust silindrisse hoopis vähem, kui poole gaasiga. Mis seal siis põleb? Või sportratastel on miskit teistmoodi?
Üldse tundub jutt pigem selline "mina arvan, et on nii", mitte osutiga aparaatide mõõdetud tulemuste järgi kokku kirjutatud.
Põhimõtteliselt on see õige, et tänavasõidumasinad käivadki lahjapoolsel segul aga see tähendab et ikkagi satub vähem õli mootorisse sel juhul.
Seega võiks alustada suhtest 1:20 ja alla selle pole vast enam mõistlik minna, kuna tüüpiline rollerimootor on õhkjahutusega ja liitrivõimsusega umbes 80 hj ja võiks liigituda suurema erivõimsusega mootorite alla.
See jutt on ringrajamootori kohta, kus täiskoormusele häälestamisel leitakse kompromiss bensiini jahutava toime ja õige segu vahel ja reeglina alla viimast 25% tehakse segu võimalikult rikkaks, et maksimaalselt jahutada mootorit pidurdusel ja kurvi sõites alla täiskoormuse.
Ehk siis õhu/kütuse suhe 1:10 on täitsa võimalik teatud reziimil.
Kui niisugust suhet arvestada, siis peaks õli minu Piaggio mopeed/rolleri automaatetteande paagist otsa saama natu vähem, kui viie paagitäie bensiini läbipõletamise järel. Õlipaak on veidi alla liitri (vähemalt tol hetkel, kui märgulamp süttib, terve liiter sisse ei mahu), bensiinipaak 4,5 liitrit umbes. Suhtega 20:1 peaks liiter õli kaduma 20 liitri bensiiniga -> 20:4,5=4,4 paagitäit. Sellega peaks läbima 500km kulunormiga 4 L. sajale. Tegelikult õli paagitäiega saab sõita oluliselt rohkem. Täpset arvu ei oska öelda, pakuks välja, et 800 km. Kui arvestada õli kuluks 800km peale 0,9 L. ja bensiini kuluks 800 km peale 32 liitrit saab suhearvuks 1:35,5 . Kuna lähtearvud pole mõõdetud, ei pretendeeri tulemus absoluutsele tõele.