automoto.ee foorumid

hei hei

oleks vaja veidi abi mõne targema käest.
Probleem siis järgmine lükates masinal ujuvasendisse(taga lohiseb 2,6m hooldusniiduk) ning takistuse puhul ei hüppa niiduk takistusest üle.
Kui lasta kanga alla ehk ujuvasse kukub niiduk kolinal alla kuid ujuvasenids ei tee sama.on jäik.Milles võib probleem olla?

Tõsta ikka aiskadel punnid piklikutesse aukudesse.

Saad 82`l ju haardekaalu ja positsiooniregulaatorit kasutada. Tõsi, veidi õnnetud nad on, lõtkud lähevad ruttu suureks ja siis ebatäpsed. Siin väikse traktori poritiival need kaks kangi liiguvad karvade vahel. Otstes piirajad- saad magusa koha üles otsida ja paika panna. Eks bellakal nad ka kuskil ole.

pikkilõtkudesse juba tõstetud aga kuidas haardekaalu ja positsiooniregulaatorit kasutada?

antud kohad olemas kuid kangid puuduvad. masin aastast mingi 87 akvaariumi kabiiniga

Otsi mõni bellakaga maad hariv mees üles(need pole veel välja surnud) ja las seletab-näitab, muidu pikk jutt.

mõnega jutt olnud.tänapäeval kõik ju läänekate peal.
vanu spetse pole:S

Kas seal üldse seda haardekaalu- positsiooniregulaatorit üldse peal alles on?
Mälu ütleb, et masinatel, mida aktiivselt künnil-kultiveerimisel ei kasutatud, visati see süsteem pealt minema. Samuti kohanud mingit ca 90-nda aasta väljalaske akvaariumi, millel seda tehasest tulles peal polnudki(uuena tuttava tallu ostetud). Kui kange pole, kas siis kabiini alt ka regulaator puudu? Kahe paagi vahelt ettepoole vaadates peaks tõstesilindri ees olema selline väike "jagaja",kuhu lähevad tõstesilindri voolikud, ja kaks varrast tulema sealt taha rippsüsteemi hoovastiku külge.
Hüdrokangide juures neljas kang on? Selle asend peaks ka rippsüsteemi tööd mõjutama... Ainult ei mäleta täpselt, kuidas...

hüdrokange kokku 3
muu asju uurin veist hiljem kuna pole masina lähedal

Pilt 87 aasta mtz kabiinis olevast kangimajandusest.

ainult kaks kangi.kasigaas ja jõuvõtuvõll ja kõik

Ongi olemas see kärriga hoob jõuvõtuvõlli kõrval, mida meil vaja. Istmealuses puntras tuli vist ka kraan positsioonilt koormusele keerata. Päris käsigaas, millele kuuehõlma pidi otsa jäädakse, ikka armatuurist läbi pistetud. Poe kõrvalt bussijaama pingilt, kui jutule saad, võib Tiger tanki juhtegi leida...Asi see bellaka hüdro neile on. Täna "kõplasin" kurki ja küüslauku- no ilmvõimatu oleks nende kangideta. On kellegil head nippi 250m katteloorikanga ülesvõtmiseks?

nii et tuleb igast vidinaid ja kange juurde osta ,et asi toimima saada või pakkuda ka mõni muu variant?
vahetada silinder või jagaja?

(04-07-2012, 18:23 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Ongi olemas see kärriga hoob jõuvõtuvõlli kõrval, mida meil vaja. Istmealuses puntras tuli vist ka kraan positsioonilt koormusele keerata. Päris käsigaas, millele kuuehõlma pidi otsa jäädakse, ikka armatuurist läbi pistetud. Poe kõrvalt bussijaama pingilt, kui jutule saad, võib Tiger tanki juhtegi leida...Asi see bellaka hüdro neile on. Täna "kõplasin" kurki ja küüslauku- no ilmvõimatu oleks nende kangideta. On kellegil head nippi 250m katteloorikanga ülesvõtmiseks?

natuke nelikant toru 100 korda 100,hüdromootor, 2 laagri pukki,2 rihmaseibi ja natuke hüdrovoolikut ja törts ümar materjali ka ja kõige lõpuks 100 korda 100prussi.keevitusja rela on ka hädavaialikud.PS katte loori olen kerinud kilomeetrites.margo

---

(04-07-2012, 18:23 PM)pen.skar Kirjutas: [ -> ]Ongi olemas see kärriga hoob jõuvõtuvõlli kõrval, mida meil vaja. Istmealuses puntras tuli vist ka kraan positsioonilt koormusele keerata. Päris käsigaas, millele kuuehõlma pidi otsa jäädakse, ikka armatuurist läbi pistetud. Poe kõrvalt bussijaama pingilt, kui jutule saad, võib Tiger tanki juhtegi leida...Asi see bellaka hüdro neile on. Täna "kõplasin" kurki ja küüslauku- no ilmvõimatu oleks nende kangideta. On kellegil head nippi 250m katteloorikanga ülesvõtmiseks?

(04-07-2012, 22:37 PM)djkiller Kirjutas: [ -> ]nii et tuleb igast vidinaid ja kange juurde osta ,et asi toimima saada või pakkuda ka mõni muu variant?
vahetada silinder või jagaja?

Nii keeruline ei saa see asi nüüd ka olla.
Kui traktoril ainult jagaja ja hüdrosilinder on selles süsteemis, peaks ujuva asendi ilma nende vidinateta ka kätte saama...
Kang fikseerub ujuvas asendis, tuleb kolinal alla, aga üles ei taha vabalt tulla?
Keegi tark silindri ja voolikute vahelised stutsid sassi ajanud(üks on aeglustusklapiga, teine tavaline)?

keegi mainis ka neis stutse.et võtan need lahti ning vahetan omavahel ära?

Belarussi (nagu üldiselt vene tehnika) puhul, ei maksa üldine komplektsus midagi - konkreetset masinat võib olla nuditud või pimbitud suvaliste tükkidega.

Esimesed akvaariumid tulid haardekaalu suurendi (hüdrokoormuri) ja positsioonregulaatoriga. Hiljem taibati, et dubleerimisel mõte puudub ja koristati üleliigne (nurisünnitis nimega hüdrokoormur)...

Istmepoolseima kangi olemasolu küljepaneelis iseenesest ei tähenda positsioonregulaatori olemasolu. Meil oli kunagi üks russ, kus kang oli, kuid koormurit mitte. Puudus ka ülemise tõmmitsa koba alla käiv ja jõuregulaatori tööks vajalik vedru.

Positsioonregulaator on istme all, paakide vahel, tõstesilindri ees. Jõu- ja asendireguleerimise ümberlülituse riivile pääseb ligi vaateluugist, regulaatorile endale istmealusest luugist. Istme eemaldamine on mõistlik, muidu ei mahu toimetama.

Regulaatorid ise on õrnad asjad ja vajaliku täpsuse tagamine käis toona (ning käib ka täna) tootjale üle jõu. Läbi täppispaari lekkiv õli aga rikub kogu hüdrosüsteemi töö (näiteks tekib tore efekt: suvalist kangi puudutades tõusevad aisad ja surve tõustes ka rippriist). Olen ise vahetanud kaks regut ja mõlemad lekkisid rohkem läbi, kui >10 aasta vana originaal (mis lõpuks tagasi rändaski).

Sõltumata regu olemasolust ja toimimisest peab jaoturis ujuvasend olema. Õige järjestus on siis selline: kang alla - tõste, keskel neutraal, nõks üles - allalase (tehas pani silindri allalaskestutsi aeglustusklapi - kui voolikud on valepidi, siis tõstab aeglaselt, alla laseb kiiresti), sealt edasi teine nõks - ujuv. Kaua kasutamata (või suvalise sitaga hüdrosüsteemis ja harvatöötaval) traktoril kipuvad tagastusautomaadi kuulid kinni jääma ja siis võib tunduda, et ujuvat ei olegi. Aga seal ta siiski on. Iseasi, kas lülitub enne ujuvasend või puruneb mõni liigend-hoob...

Regulaatori reguleerimine on iseenesest lihtne - varraste pikkused peavad olema õiged. Täpsed numbrid saab kasutusjuhendist. Mul akvaariumi oma ei ole käepärast, ehk keegi teine skannib vastava lehe koos pildiga sisse.

Kui jõureguleerimise kasutegur on üsna küsitav, siis asendireguleerimine on vene tehnika lekkiva hüdrosüsteemi tingimustes väga vajalik töökõrguse säilitamiseks. traktor kompenseerib ise leket rippsüsteemi kergitades.

Lääne traktoritel mindi juba kuuekümnendatel üle rippsüsteemi juhtimisele positsioonregulaatoriga. Sestap võiski Konela Soomes reklaamida Belarussi, kui ainsat turul olevat suruva rippsüsteemiga traktorit...

EDIT: Positsiooniga töötamisel on rippsüsteemi sektsiooni hoob neutraalis!

nonii

sai siis asja veidi uuritud.võtsin niiduki tagant ära ,et oma jõuga proovida seda ujuva asendit.

kahekesi siis tõstsime ujuvas asendis aiskasi.
tuleb kuid aeglaselt seda enam kui veel niiduk seal 750 kg kaalub.
sama hea kui ei midagi.kas või kui kergelt peaks silindier toimima?

(09-07-2012, 22:39 PM)djkiller Kirjutas: [ -> ]....
kas või kui kergelt peaks silindier toimima?

Silinder ise üsna kergelt. Rippsüsteemi peaks suutma üks normaalne Eesti Mees küll tänaste ilmadega üles lükata. Talvel külmaga on teine lugu...

Kas silindrilt voolikute ,mahavõtmisel asi paremaks läheb? Paar liitrit lekib õli, kuid nii välistatakse kogu torustik (neid sitaseid ja kinnijäänud võõrkehasid täis voolikuid-torusid on nähtud küll ja küll). Kui pelga silindriga ka ei jõua, siis silinder maha ja uuesti proovima. Siis on selge, kust poob. Kui voolikute ja stutside eemaldamisel muutub kergeks, on viga stutsides või torustikus. Kui silindri eemaldamise järel, on viga silindris endas.

Millal sellel viimati tõstetelje pukse määriti? Ka need võivad kinni puua...

Jagaja R50B Made in USSR. Tootekood läti netipoe järgi peaks olema 50-4614020
[attachment=74866]
Tore oleks tööle saada, aga närvikulu vist oluliselt vähem kui vahelt välja viskan. Nüüd kui kabiin maas mõtlesin, et võiks korra katsetada. Ühtegi varrast kuhugi tagasilla külge ei lähe. Paremal taga oleks nagu mingi koht, aga kuna valge nublu vasakul pool, see tähendaks et peaks vardad risti silindri alt tegema?
Fotol siis nr1 valge nublu, mis liigub paremale ja vasakule. 2 ja 3 peaksid siis olema hoovad kuhu käivad vardad mis lähevad tagasilla külge, samuti on seal sälgud kuhu saaks justkui lukustada detail nr1. Milleks nr 4? Kas keegi üldse Eesti Vabariigis toimivat süsteemi näinud on?
Vastasküljel siis hoob mis käib kärriga kangi külge kabiinis. See tuleb pidevalt algasendisse tagasi.
Hüdroaku ja hüdrolukusti on ka hetkel ilusti küljes.

Vaimusilmas näen kuidas ma kündmise ajal enam kunagi ei pea üle õla vaatama, et keskmine tõmmits oleks adra oovaalse ava keskel ja hüdrokangi puutun ainult põlluotstes  Aga realistina arvan, et kogu süsteem lõpetab võru kuusakoskis ja läheb asemele tavaline jagaja...[attachment=74865]