automoto.ee foorumid

(22-11-2012, 11:51 AM)Alts Kirjutas: [ -> ]Selle "akurendi" teenusega kaasneb ka see, et peab olema tagatud renditava aku minimaalne mahtuvus. Kui tavakasutaja elab üle, et kahe aasta jooksul langeb aku mahtuvus x-ühiku võrra, siis akurendi kasutaja tahab saada ikka võimalikult rohkem. Edasisest võib igaüks ise mõttekäike arendada.

Sellega on tegelikult kahetised lood. Ühelt poolt on mõistetav, et tarbija tahab võimalikult kvaliteetset teenust. Ning mõistliku hinna eest...

Teiselt poolt on oodatav, et apa vahetusse ei tulda viimastel elektronidel, vaid mingil n-reservil (muidu ei oleks asjal suurt mõtet). Ning kui apa vahetus võtab vaid loetud sekundid, ei ole suurt vahet, kujuneb selleks läbisõiduks konkreetse apaga 148 või 169 km... Niikuinii on apa laadimist ja hooldust korraldavav süsteemi ülesanne tagada etteantud parameetritega vooluallikas. Kuidas seda tagada, on insenertehniline ülesanne, mille lahendus ei pruugi olla rahaliselt vastuvõetav tarbijale.

Ehk midagi sarnast AGA pakutava gaasiballoonide renditeenusega - maksad gaasi eest, pudel vahetub iga kord. Tõsi, too rent võib üsna kulukaks minna. Ka siin tekib küsimus, et kui "tühjaks" keegi pudeli teha suudab enne vahetusse saatmist. Aga maksad ikka samavõrra.

(22-11-2012, 10:46 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Ülalmainit pegoo kütusekulu ei ole 4 l sajale külmas ja märjas ega sügavas lumes.

Võrrelge võrreldavaid asju!

Võsa, võib täiesti sõita! On ju meil ühe väga väikese ja ülikerge 44kW autoga siiski vast Eestis suurimad kogemused just sellistes rasketes oludes väikeautoga sõitmises ja usu, kõik Talverallide radade tegemised on Sitika kulu komakoha täpsusega välja arvutatud. Kõige kõrgem oli see juubeliralli rada tehes ringil Elva-Värska, kui olime autos neljakesti!!! Siis tõusis kulu ulmelise 7,6 liitrini. Kui sõitsime kahekesti, oli see 6,68. Aga kes käis, see mäletab, mis rada ja mis tingimustes. Kusjuures oli siis Sitikas läbinud juba 180 000 km ehk ront.

See 6,6 l/100km on 1134 cm3/44kW ja 800kg omakaaluga, kitsaste 155/70R13 rehvidega prantsuse autokesele väga ekstreemsetes tingimustes igati normaalne tulemus. Sama rada sõita suvel, tuleb keskmine 5-5,5 vahele. Maanteel sai vanasti hakkama alla 5 sajale aga siis tuli sõita ka väikeauto kombel, mis on ikkagi kordi sportlikum, kui elektriautoga.

Ökonoomsus tuleb väikeautol kolmest asjast: kitsad ja väikesed uued rehvid plekkvelgedel, kerge omakaal ja "täpselt õige" võimsusega mootori/kasti koostöö. Nendest rahaline ökonoomsus lisaks just esimesest tingimusest: rehvide enda hind on olematu ja massi, mida tuleb auto liigutamiseks ringi ajada, on ka palju vähem, kui sittade valudega raskete, laiade ja suurte rehvidega. Pluss palju väiksem bveeretakistus ni iasfaldil kui just kruusal/lumes sõites.
Midagi nii idiootset, kui datsuni pardiauto 205/55 R 16 veljed/rehvid annab ökonoomsust otsides üldse välja mõelda! Ainult sinna lollidesse neegriratastesse läheb ilmatu hulk energiat ja teine tohutu hulk RAHA läheb nende soetamiseks ja/või rehvivahetuseks.

Ehe näide täpselt samadest ja kõige odavamatest rehvidest, mida ka mina kasutan (ja töötavad väga hästi!!!): Oscarrehvidest Wanli Winter Challenger naastud. Minu ja ka selle auto: http://www.auto24.ee/used/1070473 , rehvi hind 37 EUR7tk. Datsunile 57 EUR/tk. Nelja talveka peale vahe 80 EUR! Lisame vahetuse esimeselt ette juhtunud saidilt http://www.rehvidpluss.com/EST/sisu/REHVIVAHETUS/ , 13 plekk 20 EUR, 16 valu 26 EUR. Ainult talverehvide soetamise ja alla vahetamise pealt vahe 86 EUR! See on 55-60 liitrit bensiini mis teeb reaalselt ökonoomse väikeauto jaoks 1,5 paagitäit ehk umbes 1000-1200 km läbisõitu lõdvalt ja "koonerdamata" !!! Võid ka nii võtta: ainult talvekate pealt hoiad kokku väikeauto ühe kuu liisingumakse...

Et võrdlus oleks aus, panen ka suverehvid, mis mul on samast kohast ostetud Yokohama A.Drive'd(kvaliteet-tootja): ökorehv 41.12 tk ehk jooks 165 EUR, datsunile 76.90 tk ehk jooks 308 EUR. Vahe 143 + 6 EUR mis teeb lisaks 100 liitrit bensiini isegi kesk-euroopa hindades!
Millise autoga on tegelikult odavam, ja seda kordades odavam, sõita????

Kui jutt läheb laenutusele, kisub minu mõte millegipärast Ramirendi tööriistadele. Kui akude seisukord hakkab samamoodi teadmata suurus olema, siis saab laenutus olema nagu vene rulett. Võid sõita 150km teise linna, aga võid ka samasse linnaserva kooleda. Bensuautol saad kahtluse korral väikese kanku pagassi visata, mis vähemalt lähima jaamani aitab. Mida särtzmobiiliga teha? Tassid lisaakut kaasas? Või seisad, kõrvad lontis, puksiirköiega tee ääres ja ootad, et kellelgi süda haledaks läheks?
Tehniline lahendus oleks ehk igale akupakile mõõdik külge panna, mis näitaks palju viimasel laadimisel särtsu sisse mahtus ja millal see toimus. Ega kõik sinna pidama jää, aga mingi pildi annaks. Kuhu ikka lusikaga pandud on, ei sealt kulbiga võtta ole. See tekitab aga jälle probleemi, et enne laadimist peaks aku täielikult tühjaks laadima. Või saan ma millestki valesti aru?

(22-11-2012, 12:37 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Kui jutt läheb laenutusele, kisub minu mõte millegipärast Ramirendi tööriistadele. Kui akude seisukord hakkab samamoodi teadmata suurus olema, siis saab laenutus olema nagu vene rulett. Võid sõita 150km teise linna, aga võid ka samasse linnaserva kooleda. Bensuautol saad kahtluse korral väikese kanku pagassi visata, mis vähemalt lähima jaamani aitab. Mida särtzmobiiliga teha? Tassid lisaakut kaasas? Või seisad, kõrvad lontis, puksiirköiega tee ääres ja ootad, et kellelgi süda haledaks läheks?
Tehniline lahendus oleks ehk igale akupakile mõõdik külge panna, mis näitaks palju viimasel laadimisel särtsu sisse mahtus ja millal see toimus. Ega kõik sinna pidama jää, aga mingi pildi annaks. Kuhu ikka lusikaga pandud on, ei sealt kulbiga võtta ole. See tekitab aga jälle probleemi, et enne laadimist peaks aku täielikult tühjaks laadima. Või saan ma millestki valesti aru?

Sa kirjeldada insenertehnilist probleemi: kuidas tagada apa kvaliteet kliendile? Lahendused on olemas, kuid selle viimase üheksa (tõrkekindlus on üks keerukas teema ning usaldusväärsuse %) tagamine on üks maru kallis tegevus.

Lahendusi on mitmeid, kuid kõik eeldavad oluliselt laiemat kokkulepet toimimiseks, kui mingi ELMO.

Mõõdikud, seisundihindamine, kvaliteedikontroll - see on süsteemi sisemine arhitektuur ja kokkulepete küsimus

---

(22-11-2012, 12:33 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]

(22-11-2012, 10:46 AM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Ülalmainit pegoo kütusekulu ei ole 4 l sajale külmas ja märjas ega sügavas lumes.

Võrrelge võrreldavaid asju!

Võsa, võib täiesti sõita! On ju meil ühe väga väikese ja ülikerge 44kW autoga siiski vast Eestis suurimad kogemused just sellistes rasketes oludes väikeautoga sõitmises ja usu, kõik Talverallide radade tegemised on Sitika kulu komakoha täpsusega välja arvutatud. Kõige kõrgem oli see juubeliralli rada tehes ringil Elva-Värska, kui olime autos neljakesti!!! Siis tõusis kulu ulmelise 7,6 liitrini. Kui sõitsime kahekesti, oli see 6,68. Aga kes käis, see mäletab, mis rada ja mis tingimustes. Kusjuures oli siis Sitikas läbinud juba 180 000 km ehk ront.

See 6,6 l/100km on 1134 cm3/44kW ja 800kg omakaaluga, kitsaste 155/70R13 rehvidega prantsuse autokesele väga ekstreemsetes tingimustes igati normaalne tulemus. Sama rada sõita suvel, tuleb keskmine 5-5,5 vahele. Maanteel sai vanasti hakkama alla 5 sajale aga siis tuli sõita ka väikeauto kombel, mis on ikkagi kordi sportlikum, kui elektriautoga.

Ökonoomsus tuleb väikeautol kolmest asjast: kitsad ja väikesed uued rehvid plekkvelgedel, kerge omakaal ja "täpselt õige" võimsusega mootori/kasti koostöö. Nendest rahaline ökonoomsus lisaks just esimesest tingimusest: rehvide enda hind on olematu ja massi, mida tuleb auto liigutamiseks ringi ajada, on ka palju vähem, kui sittade valudega raskete, laiade ja suurte rehvidega. Pluss palju väiksem bveeretakistus ni iasfaldil kui just kruusal/lumes sõites.
Midagi nii idiootset, kui datsuni pardiauto 205/55 R 16 veljed/rehvid annab ökonoomsust otsides üldse välja mõelda! Ainult sinna lollidesse neegriratastesse läheb ilmatu hulk energiat ja teine tohutu hulk RAHA läheb nende soetamiseks ja/või rehvivahetuseks.

Ehe näide täpselt samadest ja kõige odavamatest rehvidest, mida ka mina kasutan (ja töötavad väga hästi!!!): Oscarrehvidest Wanli Winter Challenger naastud. Minu ja ka selle auto: http://www.auto24.ee/used/1070473 , rehvi hind 37 EUR7tk. Datsunile 57 EUR/tk. Nelja talveka peale vahe 80 EUR! Lisame vahetuse esimeselt ette juhtunud saidilt http://www.rehvidpluss.com/EST/sisu/REHVIVAHETUS/ , 13 plekk 20 EUR, 16 valu 26 EUR. Ainult talverehvide soetamise ja alla vahetamise pealt vahe 86 EUR! See on 55-60 liitrit bensiini mis teeb reaalselt ökonoomse väikeauto jaoks 1,5 paagitäit ehk umbes 1000-1200 km läbisõitu lõdvalt ja "koonerdamata" !!! Võid ka nii võtta: ainult talvekate pealt hoiad kokku väikeauto ühe kuu liisingumakse...

Et võrdlus oleks aus, panen ka suverehvid, mis mul on samast kohast ostetud Yokohama A.Drive'd(kvaliteet-tootja): ökorehv 41.12 tk ehk jooks 165 EUR, datsunile 76.90 tk ehk jooks 308 EUR. Vahe 143 + 6 EUR mis teeb lisaks 100 liitrit bensiini isegi kesk-euroopa hindades!
Millise autoga on tegelikult odavam, ja seda kordades odavam, sõita????

Üldiselt olen nõus, kuid küsin sedapidi: mis on Sinu kirjeldet masina maanteekulu tootja lubaduse alusel?

Sest elektriautode kriitikud (iseenesest õigesti) vaenavad väikest läbisõitu ekstreemoludes ja võrdlevad seda SPM maanteekuluga tootja andmetest... Need on saavutatavad, kuid see nõuab pingutamist.

Tänane mootoritehnoloogia lubab kenasti saavutada reaalse kütusekulu 5 kanti. Aga üritage paagitäie keskmist saada 4 kanti, kuigi maanteel on paljudele täna lubatud 4,x... Ei taha õnnestuda. Aga vahe sajale kilumeetrile on üle ühe uue rubla... Korrutage see oma aastase läbisõiduga.

Jah, ökonoomitamine on võimalik, kuid eeldab panustamist (ennetav sõidustiil, optimaalsete pöörete/kiiruse hoidmine, auto väga hea tehniline seisukord). Mida keskmine autokasutaja ei vaevu tegema. Ning meie pere jaoks ei ole Pegott107 küll kuidagi mõistlik asi...

Mina ei ole praeguste elektriautode fänn, kuid mulle meeldib elektrimootori karakteristika ja elektri ülekande lihtsus-kergus. Nagu öeldakse - on potentsiaali, kuid vajab veel arendamist
Ning tavaautost elektrivitseerimiseks SPMseotud kola eemaldamine ja elektrifitseerimiseks vajaliku sisseviskamine ei ole mõistlik viis elektriautot teha!

Kui ma nii vaene ei oleks, siis mina täitsa hangiks nisSanki märki kandva elektrikäru.

Minu postituse mõte oli, et Kui saad rendiakuga sõita 150 km-i asemel 110 km-i, siis on see rentniku jaoks suur vahe. Samas auto ostnu ja sinna paigaldatud akut hoolega kasutanu "elab selle üle". Autosse ehitatud akut kasutav tüüp hakkab akuvahetuse peale mõtlema siis, kui aku poolt võimaldatav on ütleme vähem, kui 50% uue läbisõidust. Rendifirmad peavad aga uuendama oma akusid juba tunduvalt varem. Tekib omalaadne ressursi raiskamine nii akude tootmisel ja sellest lähtuvalt ka rendihindades.

(22-11-2012, 13:25 PM)Alts Kirjutas: [ -> ]...
Tekib omalaadne ressursi raiskamine nii akude tootmisel ja sellest lähtuvalt ka rendihindades.

Oled kindel, et sellisel viisil akusid autodest lahutatuna ringeldes käideldakse akusid lihtviisil prügikasti? Ma ei usu, eriti praeguses ressursside piiratuse tingimustes, võiks keegi lubada säärase ressursi kergekäelist hülgamist.

Samas, ELMO ei ole ainus näide küsitavast lähenemisest probleemile...

pika jutu jätkuks lühike link

http://www.youtube.com/watch?v=ejQ9dzqzkKw

ja veel

http://www.youtube.com/watch?v=1LLxZ-tO0zk

(22-11-2012, 13:04 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Üldiselt olen nõus, kuid küsin sedapidi: mis on Sinu kirjeldet masina maanteekulu tootja lubaduse alusel?

Jah, ökonoomitamine on võimalik, kuid eeldab panustamist (ennetav sõidustiil, optimaalsete pöörete/kiiruse hoidmine, auto väga hea tehniline seisukord). Mida keskmine autokasutaja ei vaevu tegema. Ning meie pere jaoks ei ole Pegott107 küll kuidagi mõistlik asi...

Kas Sa mõtled uut Sparki? Usun, et müüja on andnud tehaseandmed: http://www.auto24.ee/used/893243
Sitikal olid sarnased ja need saab suvel ilma ökonoomitamatagi kätte. Mina, raske jalaga. Tiina saab veel omajagu allagi... Samas ongi elektriauto juba eos ehitatud ökonoomitamiseks - muudmoodi pole tal üldse mingit tegevusraadiust. Ta ongi kökats-linnaauto, millega sõita ettevaatlikult ja mõelda ette läbi kõik trassid.

Pereautoks ei kõlba mitte üksainsam maailmas siiani loodud elektriauto, mitte üks! Ei kõlba selleks ka Leaf, kuigi välimus on "tahan olla pereauto". Sisemalt on ta ikkagi elektrijunn, millega sõita mõnikümmend kilti tööle, siis supermarketisse ja otse koju juhtme otsa rippuma tagasi.
Sellega ei tule sellist mõtet, et "ilus laupäev, läheme sõidame Võrru vanaemale külla, paneme kolm last ja njuufa autosse, sokutame kuhugi veel ühe tite suure vankri ja teise käru ka... ja võtame suusavarustuse ka kaasa."
Edit: kui perel on sellised "kalduvused" ja vajadused, siis mõtlev pere soetab omale mingi sellise: http://www.auto24.ee/used/1158057 ja üldse ei arutle selel üle, kas bensu/elektriraha ka alles jääb. Muidugi eestlastel on majanduslikku mõtekust ja "hädavajalikku" edevust naabrist-parem lahus hoida ilmvõimatu.
Mis see on mingi pereauto pakiruum või??? Enne saab lugeda selle kitse oma mingikski pakiruumiks aga jälle kõik muu on kohutavamast kohutavam. Näiteks linnasiseseks taksoks, mida endale öösel koju tellida et sõita sadamasse/lennujaama või hoopistükkis sinan vastu 8kui tuled merelt ja oled täiesti sõidukõlbmatu ... tavaliselt) ja muidugi siis odavalt (sest väidetavalt on ju elektriautoga sõitmine sigaodav), on too Mitsu/Sitika isend täiesti tegija - sinna paned ikka kenasti reisikohvrid ära. Leaf aga mitte, see on suisa õnnetus!

Huvitav, miks Eestis ei ole odavat (elektri)taksot, mis maksaks samaväha: tellid spetsiaalse 6-kohalise takso keset ööd Lissaboni vanalinna järgi, sõidad sellega Alcantara sadamasse ja raha taheti 6,...eur, juht sai tervelt 7 eur! Pidasin öösel/varahommikul samas kinni takso (ikka korralik Mersu), sõitsin lennujaama nii, et taksojuht kihutas mõnuga 50 alas vahepeal 95-110, aega läks 35 minutit ja raha taheti 18 tugrikut. Andsin 20. Ahjah, diisel maksis jaamas 1,54 eur liiter.

Kuna teema on veel laiemale läinud, kui vaid elektriauto ostmine, siis:
- ei ostaks mitte mingil juhul.
- omale ehitaks siis, kui mitte midagi muud enam elus teha poleks aga seda ei paista kusagilt. Roheliselt ja "odavalt" transpordin ennast suurte vahemaade taha purjedega.
- kasutaks hea meelega, kui a) antaks tasuta ja b) oleks sellised taksod odavama sõiduhinnaga.

(22-11-2012, 14:59 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]Samas ongi elektriauto juba eos ehitatud ökonoomitamiseks - muudmoodi pole tal üldse mingit tegevusraadiust. Ta ongi kökats-linnaauto, millega sõita ettevaatlikult ja mõelda ette läbi kõik trassid.


Sellega ei tule sellist mõtet, et "ilus laupäev, läheme sõidame Võrru vanaemale külla, paneme kolm last ja njuufa autosse, sokutame kuhugi veel ühe tite suure vankri ja teise käru ka... ja võtame suusavarustuse ka kaasa."

Votvot, hakkab kooruma veel üks elektritška miinus tavaautoga võrreldes.
Kui tavaautole paned vajadusel käru taha või suusaboksi katusele, siis ainus mis kaotad on paar tugrikut rohkem kütuseraha. Elektrika puhul aga väheneb sõiduulatus sellest märkimisväärselt ja iga "tühi paak" tähendab täiendavat üsna arvestatavat ajakulu. Seega paindlikkust sisuliselt pole.

Aga sellel nn. akurendil on minu meelest jumet. Küsimus on selles, et kuidas muuta akude kasutatavus selgelt mõõdetavaks. Rendifirma ei saa garanteerida mingit läbisõitu, see oleneb ju sõidustiilist ja auto omadustest. Ta peab garanteerima mingi mõõdetava elektrienergia hulga, millele kõik akud vastama peavad. Kui enam ei vasta, siis ümbertöötlusse/taastamisele.

Selliselt "peidetud" akude utiliseerimise/vahetuse/taastamise kulud peaks kliendi seisukohast olema sobivad, puudub vajadus teha korraga suurt väljaminekut. Jooksvad kulud on sellevõrra muidugi suuremad.

Samas - kui selliselt lähtuda, siis peaks ju elektriautot ostes saama selle akude hinna võrra odavamalt? Kui iga autoostja saab "oma" akud poest kaasa, siis on ilmselge, et nad oma "uusi" akusid kuhugi rendipunkti ära anda ei taha. Idee oleks siis selline, et klient, kes ostab elektriauto, saab selle ilma akudeta, akude rendi ja müügiga tegeleb üldse eraldi ettevõte.

Pikk ja segane jutt sai, aga ehk keegi saab ka mu poindist aru

(22-11-2012, 14:59 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]Sitikal olid sarnased ja need saab suvel ilma ökonoomitamatagi kätte.
...

Oot, Sa väidad, et sinu "talverallisitikas" sai eelmisel talvel talveralli rada tehes kätte tehase lubatud maanteekulu? Mis on vist 4,8 l/100 km... Wow, igiiikuri leiutamisele ollakse väga lähedal.

Muu jutuga ma nõustun, kuid ilma emotsioonideta. Tänased elektriautod on omadustelt linnaköksid, mitte üldotstarbelised autod. Seega ei tasu neid panna olukorda, kuhu need ei sobi.

Tuletan veelkord meelde, et pilt muutuks, kui SPM autol oleks kütusepaak 5-7 liitrit ja see paak oleks mingitel kaalutlustel (bensiini plahvatusoht näiteks) tehtud 12 mm paksust teraslehest... Tobe, mis? Aga elektrikärud ju nii tehakse...

Õige on, et tänane SPM on üsna hea. Ning kuna naftasaaduste jaotusvõrk on kenasti sisse töötanud ning rahvas harjunud riigiobrokit maksma selle süsteemi käigushoidmiseks, on oluliselt erineva süsteemi juurutamine väga vaevaline.

Ning kas neid poolikuid lahendusi ikka on vaja vägisi peale suruda?

(22-11-2012, 13:25 PM)Alts Kirjutas: [ -> ]Minu postituse mõte oli, et Kui saad rendiakuga sõita 150 km-i asemel 110 km-i, siis on see rentniku jaoks suur vahe. Samas auto ostnu ja sinna paigaldatud akut hoolega kasutanu "elab selle üle". Autosse ehitatud akut kasutav tüüp hakkab akuvahetuse peale mõtlema siis, kui aku poolt võimaldatav on ütleme vähem, kui 50% uue läbisõidust. Rendifirmad peavad aga uuendama oma akusid juba tunduvalt varem. Tekib omalaadne ressursi raiskamine nii akude tootmisel ja sellest lähtuvalt ka rendihindades.

Ja tekibki järelturg akudele. Ostad vana aku nagu vana autogi. Ja kulutad lõpuni, kuna rendifirma ei saa endale seda lõpuriski lubada.
Sama ka jõukamate isikute akude loomulik käik. Kulutada mingi maani ja siis uus peale. prestiis ei luba ju pooliku akuga sõita

2.mõte. Gaasiahjuga tuba soojaks ja sama kütte pealt hädaabi genekas(muidugi lisavarustus) müügile (soojuselektrijaam). Ei hakka külm kui teepeal akut laadida. Ok läks mõlaks ära

(22-11-2012, 16:03 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Oot, Sa väidad, et sinu "talverallisitikas" sai eelmisel talvel talveralli rada tehes kätte tehase lubatud maanteekulu? Mis on vist 4,8 l/100 km...

Kuskohast Sa selel välja loed??? On ju sõnaselgelt kirjas - SUVEL!!
Aga palun, mul ju absoluutselt kõik arhiveeritud ja need on nüüd TEGELIKUD kulunumbrid läbiaetud väikeautol väga rasketes sõidutingimustes. Üldläbisõidule tuleb lisada ~7000 km sest sellise aja oli odokas korrast ära. Muuseas, Sitikal on siiani peal alles 2 komplekt küünlaid jne.

22.01.2012 oli tanklas spidonäit 205196 km, õhtuks kodus 205500. Rallirada tehes tangin alati korgini täis, oli tilgatu, sisse läks 38 liitrit. Kirjas mul "II poole raja tegu, sportlaste rada".
26.01.2012: tanklas 205582 km ehk eelmisest tankimisest sõidetud 386 km. Sellest nädal aega Tiina linnas 5 päevaga 82! Sisse läks 26,21 liitrit, mis teeb kiire arvutuse tulemusena kuluks 6,79 l/100km kohta ja õhtune spidonäit 206060 km. Ilm külm, talverehvid, päris paks lumi ja sõidustiil ning ka keskmine kiirus täpselt sama, mis sõidad Tallinnas. Me seisame vahepeal, mootor käib kohapeal et auto oleks soe etc.
Leidsin mingid vanad tehnilised andmed Saxo jaoks, kus on kirjas nii:
Fuel consumption (economy) - urban 8.6 l./100 km.
Fuel consumption (economy) - extra urban 5.3 l./100 km.
Fuel consumption (economy) - combined 6.1 l./100 km.

Veel: 05.01.2012 alustasin ju raja tegemist eelkvalifikatsiooni rajaga. Spido näit 203465, läks täispaak. 07.01.2012 hakkasime Keilast rajateoga pihta aga tankisime täispaagi 08.01, sisse läks 30,5 liitrit ja spido näitas 203 898 km. Seega terve selle ajavahemiku keskmine kulu oli 7,04 liitrit sajale, mis sisaldas kahte ringi Pakri ps-l. ja rajategu AKP-2'ni (millest peale suurt lund tuli osa ära muuta) aga ka töönädalat Tallinnas!
Huvitav fakt: 22.02.2012 on viimane märge koduõuelt peale sportlaste träkkerite sissesõitu (kogu rada Keilast Roostani) ja spidonäit 207 565. Seega läks ralliraja tegemiseks 4100 km + ralli enda päeva läbisõit. Sest selle 1,5 kuud elame vaid rallile, muid sõite samahästi polegi.

No nii ja öelge nüüd, kuidas me teeksime seda näiteks mistahes maailma parima elektriautoga??? Ja isegi seda võiks välja pakkuda, et millise konkreetse autoga saaks seda rahaliselt veel ökonoomsemalt teha? Alustades selelst, et see auto peab suutma kvalifikatsiooniraja-laadsetes oludes lõdvalt sõita ja ei tohi katki minna, teda peab olema võimalik kahekesti lumehangest/lumevaalust välja tõsta/kaevata/lükata etc. Jah, mõni uus superdiisliga väikeauto vast saaks aga selliste hinnad on täiesti arust ära: alates 15K eur saad õlipõletajast punni. Aga mitte vaid otsene bensukulu vaid kõik tuleb kalkulatsiooni panna, millest amortisatsioon absoluutnumbrina teatud ajavahemikus on väga oluline. See on lollimast lollim jutt, et "ostan kalli auto ja "saja aasta pärast mais" on see kunagisest 3-4 korda odavamast autost ikka veel poole kallim müües"... kui teise auto müügihind on siis näiteks 100 ühikut!

Mind on kuradi raske veenda milleski muus, kui ma lihtsalt tean ülitäpselt nüüd juba arvet pidades 10 aastat, milline isiklik ja ise üleval peetav auto on reaalselt odavaim pidada. Jutt on seejuures absoluutsetest rahanumbritest ilma igasuguse "meeldib, mugav, tahan etc" jamata. Kuiv matemaatika.

(22-11-2012, 17:08 PM)PlyVal64 Kirjutas: [ -> ]...
No nii ja öelge nüüd, kuidas me teeksime seda näiteks mistahes maailma parima elektriautoga??? Ja isegi seda võiks välja pakkuda, et millise konkreetse autoga saaks seda rahaliselt veel ökonoomsemalt teha? Alustades selelst, et see auto peab suutma kvalifikatsiooniraja-laadsetes oludes lõdvalt sõita ja ei tohi katki minna, teda peab olema võimalik kahekesti lumehangest/lumevaalust välja tõsta/kaevata/lükata etc. Jah, mõni uus superdiisliga väikeauto vast saaks aga selliste hinnad on täiesti arust ära: alates 15K eur saad õlipõletajast punni. Aga mitte vaid otsene bensukulu vaid kõik tuleb kalkulatsiooni panna, millest amortisatsioon absoluutnumbrina teatud ajavahemikus on väga oluline. See on lollimast lollim jutt, et "ostan kalli auto ja "saja aasta pärast mais" on see kunagisest 3-4 korda odavamast autost ikka veel poole kallim müües"... kui teise auto müügihind on siis näiteks 100 ühikut!
...

Rahune maha, saad veel infarkti....

Talveralli rada ei teegi te elektriautoga, sest see ei ole mõistlik. Kuigi, rääkida mõistlikkusest nii emotsionaalselt laheda ettevõtmise, kui seda on Talveralli juures, on natuke imelik...
Aga ma olengi maalt ja hobustega, mistõttu mulle meeldib.

Minu postituse mõte ongi see, et pahatihti võetakse matemaatikas aluseks elektriauto halvim ja SPM parim tulemus ja saadakse väär tulem. 5,3 liitrit on kolmandiku võrra rohkem, kui hommikul minu sae käima tõmmanud 4 sajale. Ehk pea kaks uut rubla.
Loomulikult ei muuda see tõsiasja, et numbrite keeles on tänane elektriauto tobe, kuigi ahvatlev valik jõukale.

Talveralli jaoks peaks elektriauto olema soojustatud kastis oleva apa ja sileda põhjaga neliveoline (rattamootoritega) auto, mis suudab salongi soojendamiseks ära kasutada akudesse akumuleerunud soojusenergia ja mille kere omab mingitki soojusisolatsiooni. Ma ei räägi nii elementaarsest asjast, et laadimise ajal köetakse tuba soojaks seinast ja mitte akudelt. Ning ikkagi valiks Priit (ja jummala õigesti teeb) oma usaldusväärse sitika...

Aga tegelikult on auto puhul oluline ka mugav persetunnetus, pelga numbriga ikka kaugele ei sõida.

(22-11-2012, 17:21 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]Minu postituse mõte ongi see, et pahatihti võetakse matemaatikas aluseks elektriauto halvim ja SPM parim tulemus ja saadakse väär tulem.

Elektriautol pole peaaegu mitte ühte muud positiivset omadust, kui see, et ta on peaaegu hääletu ja sellega võib siseruumides ringi sõita.
Hetkel pole elektriautol mitte ühte muud positiivset omadust. Mina teeks suurima heameelega rada elektriautoga - kui oleks selline, mis suudaks seda teha. See tähendab, et selline auto peaks tagama 100% päevase järjestikläbisõidu kõigi mugavustega 500 km, suutma mahutada mõistliku koguse kola ja suutma ka näiteks 400 km järjest vedada kerghaagist. Näiteks kaanega portekäru. Kuo sellist autot peaks peale seda laadima SPM auto tankimiseks kuluvast 3-5 minutist ka 30-40 korda pikema aja jooksul - ka sellega saab leppida. Sest inimene lihtsalt peab ööpäevas ka magama ja las ta siis laev, juhe seinas. Kuid üle 3 tunni ei tohiks ka see aeg olla.

Ei ole üldse suurt vahet, mis mootor igapäevaautot edasi viib ja elektriautot on eriti lihtne AWD'ks ehitada autot oluliselt keerukamaks ja raskemaks tegemata. Kuid veel päris pikaks ajaks jääb küsimuseks akud ehk kaasa võetav energia hulk. See, et praegused elektriautod eriti jubedad enamuses välja näevad, on selgelt taotluslik - kuna nad on eriliselt kallid plönnid, siis sellise soetanu tahab igal juhul massist "välja paista". Mõtle kui igav võis olla Badassil elektri-berlinksiga sõita: mürkroheline svensson ei teagi kummardada.
Hetkel on ju Renault tegemas mitut Z.E. autot, millest kõige tava-autolikum on Fluence Z.E.
Jah aga (ja andke andeks, MIS asi see NEDC üldse on - debiilsus kuubis, millel pole reaalse eluga mingit pistmist) isegi tootjad ise on vaikselt hakanud ausat juttu rääkima: The lithium-ion battery on Renault Fluence Z.E has an energy capacity of 22 kWh. A system to recover energy on deceleration recharges the batteries. Unlike ICE vehicles, electric cars are most economical in the city and in thick traffic.
Renault Fluence Z.E. has a homologated range of 185 km over an NEDC (New European Driving Cycle) combined cycle. In real usage, range varies between 80 km and 200 km depending on driving conditions.

See on täitsa ilus auto kohe aga sõita ikkagi ei kannata. 80 km läbisõitu ongi reaalne, idiootsuspõhine 185 ja ideaaltingimustes täikombel venides 200 täis saamine on peaaegu lootusetud katsetused. Eriti Eesti kliimas ja teedel. USA või Austraalia rõhtsal ja laudsileda asfaldiga kõrbemaanteel allatuult 70 km/h võib tõesti 200 ja isegi äkki peale läbi sõita.

Pistab varsti tuleb teha elektriautodele mõeldud treileri firma.Jäid autoga teele,helistada tulen võtan auto treilerile ja viin kohale.Sel ajal kui auto treileril toimub ka auto laadimine.Kohale jõudes liigub auto juba omal jõul.
Mina oleks rahul.

Kuid elektri autod veel ostma ei kipu,las veel areneb

Mis ma osakan öelda lugesin siin seda teemat - ja lausa hea meel et hoolimata nii vingest toetusest mida pakutakse on veel hulgi kodanikke kes moodsa tehnoloogia ära põlgavad.
Minule sobib, sest eeldatavalt säilivad niimoodi Tallinna linna pakutavad soodustused parkimise ja võimaliku BUSsiridade kasutamise kohta veel pikalt.

Siiani on kulgetud 14000 muretut kilomeetrit. Hinnaga ca 300 evrorubla.
Külmal ja lumisel ajal eriti stiilselt, paned auto mobiiliga sooja ja istud nagu õige mees sirge lipsuga autosse, ei mingit käivitamishirmu ja kaabitsaga tantsu ümber auto.

Ja kui 2014 toetusi enam ei jagata, siis oleks kõik tahtmas aga asi on "liiga kallis".

Kes inglise keelt jagavad, nendele hea video. Eriti nende arvutajate meeste pihta, kes "irmsasti" arvutavad seda elektriauto ökoloogilisust ja unustavad ära suures tõestamise tuhinas et kütus tanklates ei teki "jumala armust"

Elektriajamiga ja sisepõlemismootoriga autode süsinikupaiske ja muu võrdluse kohta tahaks näha kellegi teaduslikku tööd. Enne seda on need võrdlused kõigest emotsionaalsed sõnamulinad, kui vaadata näiteks eelpool olevat filmilõikugi, kus fossiilse kütuse puhul seati ritta tarneahel, mis käiks justkui mitu ringi ümber maakera, elektrijaam aga paneb kivisöe otse paaki...
Vastamata jäi ka küsimus, mis saab elektriautoga teele jäämise korral. Kas sõber saab tuua kankutäie elektrit? Võrdlus mobiiliakudega ei ole ka päris korrektne, mobiilid ja laptopid arendati aja jooksul väiksemale energiatarbele, st kaugeltki kogu au ei saa endale võtta akutehnoloogia. Liikumiseks vajalik mehaanilise energia hulk tetud massi liigutamiseks on aga konstantne suurus.
Tegelt on elektriauto täiesti ahvatlev pakkumine, elektrit saab tõesti ise teha või osta nn puhast kraami. Kui need akud aint nii kallid ja rasked poleks ning nii vähe vastu ei peaks. Tulevikus on elektriautol mingi koht inimeste edasiliigutamisel kindlasti olemas, kas suurem või väiksem, pole teadmisi öelda, kuid kindlasti suurem, kui praegu.
Esialgu ehitaks aga elektriauto ise, mitte ei ostaks.

Erinevate allikate alusel baseerub ca 65- 67% maailma elektritoodangust fossiilsetele kütustele. Kuni see suhe nii kõrge on, ei saa küll elektriautot küll väga roheliseks liikumisviisiks nimetada.
(+ akude tootmise ökoloogiline jalajälg siia juurde)

(25-11-2012, 14:07 PM)giordanobruno Kirjutas: [ -> ]...Vastamata jäi ka küsimus, mis saab elektriautoga teele jäämise korral...

Sel hetkel tabasin ennast mõttelt, et voolu on igas metsatalus (aususe huvides peab mainima, et mõnedes ikke pole). Bensiini ei pruugi olla. Teatava aja möödudes saab ikkagi koju. Vaja ainult lükata auto talu juurde.
Paljukirutud väljanägemisest - inimene harjub kõigega. See mis täna roppinetu, võib homme olla väga ilus. Võtke või foorumis kirjeldatud Mägramaja.

Elektriautoga sõites peab ju arvestama kui kaugele sõita saab. Samamoodi nagu bensiini/diisliga sõites pead arvestama, et paagis olevast kütusest jätkuks. Lihtsalt "paak" on väiksem. Ja ega mõeldud hetkel ta ju ikkagi pigem linna(lähi) sõitudeks.

Endale sobiks teiste autode kõrvale ideaalselt. Volvo C30 Electric võiks välja tulla ja selle võiks ligi võtta küll kui rahakott vähegi kannataks. Selleks ajaks muidugi tõenäoliselt on riigipoolne toetus lõppenud.

Volvo puhul hea ka see lahendus, et salongi ja akude soojendus toimub kas elektri või E85 abil. Talvel kasulik asi sõiduulatuse pikendamiseks.