1) Need ei ole võrreldavad numbrid. Üks on osakaal elektritarbimisest, teine osakaal EE poolt müüdud elektrienergiast. EE number ei võta nt arvesse koostootmisjaamades otseliini kaudu tarbitud taastuvenergiat jm erisusi.
2) 2012 suurenes tõesti taastuvenergia tootmine oluliselt, lisandus mitu tuuleparki, puiduhakke baasil tootmine jms.
3) Isegi kui taastuvenergia tootmine/tarbimine oleks 5% kanti, kas sellest siis meie 500-600 elektriautole ei jätkuks
(06-02-2013, 10:50 AM)bom Kirjutas: [ -> ]1) Need ei ole võrreldavad numbrid. Üks on osakaal elektritarbimisest, teine osakaal EE poolt müüdud elektrienergiast. EE number ei võta nt arvesse koostootmisjaamades otseliini kaudu tarbitud taastuvenergiat jm erisusi.
2) 2012 suurenes tõesti taastuvenergia tootmine oluliselt, lisandus mitu tuuleparki, puiduhakke baasil tootmine jms.
3) Isegi kui taastuvenergia tootmine/tarbimine oleks 5% kanti, kas sellest siis meie 500-600 elektriautole ei jätkuks
Jätkuks küll. Kes tahab kihla vedada, mitmes kiirlaadimisjaamas aasta pärast pole tankinud mitte ühte elektriautot?
Eleringist paremat allikat ma tõesti ei tea, sest nende käest käib ju teatavasti kogu kodumaine elekter läbi.
Mis puudutab tuulikute tehtava elektri koguhulka, tahaks mina küll väga täpset aruannet näha näiteks Aulepa kui suurima pargi kohta! Vaat seda ma julgen küll väita, et see tuulepark seisab väga suure aja sest tuult ei ole ega tule! Kohe esimene talv peale valmimist oli erakordselt vaikne ja jämedalt kolm kuud jutti ei teinud need tiivikud seal ühtegi pööret. Sama kordub peaaegu iga kord, kui suvekodusse lähen või tulen. Jämedalt iga kolmas kord on niipalju tuult, et seal võiks mingit elektrit tulla. Isegi kui need veel pöörlevad, aetakse neid ringi elektriga tuult oodates. Kuid kui suur on kogu selle visuaalse reostuse maksumus ja selle tegelik kasutegur? Julgeks öelda, et nullist erineb komakoha võrra.
See ongi tuuleparkide suurim häda Eestis: kui on KÜLM ehk on talv, pime ja vaja nii valgust kui soojust, ei tooda need jäletised tavaliselt midagi. Külmaga lihtsalt pole tuult. Ja uhavad siis, kui me keegi elektrit ei vaja. Taastuvenergia mai äss! Aga kes maksab kinni reostuse? Visuaalne reostus on vaat et kõige püsivam reostus.
A viimaks tuulikuid sul seal liiga palju? 30-date aastate loraplaadi "Mõndasugust" peal Märt kurdab Pärdile, et külas oli kolm seisvat tuulikut. Asja parandamseks lõhuti kaks maha, et kolmandale tuult jaguks...Siis veel oldi hädas kommunismusega, millest saadi lahti rihmatismusega ravimisega.
Jutt käib elektriautost siin aga kisub poliitikaks ja majandusteaduseks..sured ikka rumala inimesena sa ei tea sedagi kumb oli ennem kana või muna või kuidas maa ja iimkond tekkis aga keda huvitab.
Räägiks parem naftaseikidest ja majandusest ja huvidest ärist tarbimisest kasumitest ja iga aku saab kunagi tyhjaks nagu see suur kõrbki siis hakkame neilt liha ja mune ostma või telliseid või hakkame kunstkuuski sööma ?
Tulevad ajad kui soe tuba tühi kõht panevad pisut teisiti mõtlema..
Tehnikaga on lihtne, kas asi töötab või ei tööta.Ilma tellida ei saa kui saab homme paluks tuul lõunasse ja 15 kraadi sooja ei viitsi lund rookida enam, pime on ja väsitav ja vanasti loeti tähed pirru alguses kokku ja täa hõõglamp ei kõlba enam peab olema säästupirn või led pirn, et silmanägemine päris p keerata.
Meie oludes on kaebusi, et akud ei kesta, laevad tyhjaks ja lubatust vähem
saab vahemaad läbida.
Pluss vast väike ja vaikne ja säästlik jaa aga asi ei toimi hästi veel ja miks mitte ja kui tööl tuleb käia igapäevaselt 140km kaugusel ei mängi välja.
Ideaalpildis näeks asi linnapildis välja nii, et vuraksid ringi säästlikud elektriautod, vähem müra, puhtab õhk tervemad närvid aga see on tulevik ...suuremal eesõigus kel suurem riist sel eesõigus?
mitu aastat järjest on talved olnud külmad lumised, alla -30 temperatuure ka esinenud
Aeg maksab.
(08-02-2013, 08:02 AM)Moto555 Kirjutas: [ -> ]Jutt käib elektriautost siin aga kisub poliitikaks ja majandusteaduseks.
Enamus on ju küsimusele vastuse andnud ja üldjoontes tundub nii, et enamus ostaks ja tarbiks, KUI elektriauto maksaks väikese linnaautoga sama hinda ja areneks veel hästi natuke meie kliimavöötmele kohasemaks. See oleks siis jäme kokkuvõte. Ning on elektriauto väga poliitiline nähtus. Ja ka majandusteadus, sest selle otstarbekust saab vaid majandusnäitajate põhjalt otsustada.
Mina lisaks elektriauto nimistusse ka Smarti ja teised üliökod ja üipisikesed linnaautod. Smarti tehakse vist lisaks bensule ja diislile ka elektriautona. Diisel-Smart sobiks meie pere profiiliga aastal 2013 ideaalselt aga vaatad sellise hinda kasvõi kasutatuna... aga täpselt samamoodi sobib ideaalselt ja veel paremini
midagi sellist või hoopis
sellist.
Me enamus ei vaja iseenda tagumendi liigutamiseks neid praeguseid tatsuneid, imevaid jms kräppi. Üle 2 ukse/ 2 koha ja õllekohvri ruumi pole tegelikult enamusel linnaautona vaja. Teiselt poolt ei saa isegi rikas Skandinaavias noor paljulapseline pere endale lubada mitut mahukat titeveo autot, isegi neil pole a'la pereisal iseenda tagumendi tööle vedamiseks (kui ema näiteks tittesid tarib) suuremat "pere teist autot" vaja. Näiteks mina ei saa aru, millisele sihtgrupile on need praegused elektrikärud üldse mõeldud... maksavad kui kalli rätsepa tehtud ülikond aga välja näevad, kui kaltsuka vanad teksad.
Pigem on elektriauto praktiline nähtus mille kasutegur on madal.
(08-02-2013, 12:00 PM)Moto555 Kirjutas: [ -> ]Pigem on elektriauto praktiline nähtus mille kasutegur on madal.
Madal kasutegur ja praktilisus peaksid justku vastuolus olema?
Aga isegi kui mõeldud oli kõrget kasutegurit, ikkagi jääb arusaamatuks, kes peaks olema see sihtgrupp. Ainult käputäis jõukate vanemate "rohelisi" lapsi võibolla?
(08-02-2013, 08:02 AM)Moto555 Kirjutas: [ -> ]Jutt käib elektriautost siin aga kisub poliitikaks ja majandusteaduseks
Elektriauto ongi poliitiline nähtus, mida üritatakse majandusteooriaid väänates praktiliseks rääkida.
Tehniliselt ei sobi elekter kunagi suurtes kogustes kaasastassimiseks ega kiireks ümberkühveldamiseks. Teda on lihtne toota ja pärast muundada soojuseks või liikumiseks, kuid salvestamiseks tuleb energia viia mingile muule kujule.
(08-02-2013, 14:19 PM)karlarnold Kirjutas: [ -> ]...
Tehniliselt ei sobi elekter kunagi suurtes kogustes kaasastassimiseks ega kiireks ümberkühveldamiseks.
...
Noo, pole sel elektril häda midagist. Meie oleme lihtsalt liiga lollid, et elektrit purki toppida.
Tuleme korraks oma elevandiluust tornist maha ja vaatame korraks näkku näiteks elektriangerjale. Tema suudab oluliselt suuremat särtsu välja anda, kui patarei eeldaks.
Seega, midagi on veel teadmata...
See et midagi on sulle teadmata ei tähenda et see oleks kõigile inimestele teadmata. Elektriangerjas on iseenesest võimas tegelane küll, mitusada vatti, aga vool on lühiajaline. Ja ka muideks angerja kehast enamuse võtavad enda alla akud.
A karlarnold võiks nii huvi pärast seletada, mis on täpne tehniline põhjus, miks "elekter ei sobi kaasa tassimiseks"? Tesla S mis sõidab laadimisega 500km eirab siis füüsikaseadusi? Ja selle ehitajad on "ikka liiga lollid"?
(08-02-2013, 14:10 PM)zazik Kirjutas: [ -> ] (08-02-2013, 12:00 PM)Moto555 Kirjutas: [ -> ]Pigem on elektriauto praktiline nähtus mille kasutegur on madal.
Madal kasutegur ja praktilisus peaksid justku vastuolus olema?
Aga isegi kui mõeldud oli kõrget kasutegurit, ikkagi jääb arusaamatuks, kes peaks olema see sihtgrupp. Ainult käputäis jõukate vanemate "rohelisi" lapsi võibolla?
iga uus auto on ju tegelikult kallis olgu see diisel või bensiin
Sihtgrupp pensionärid, noored, mehed naised ja elektriauto.... diisli puhul käed haisevad peale tankimist ja üldse suht tont kui haiseb see masin
Kui ta peavalu ei valmistaks ja sõita saaks miks mitte.
Välku on ennem ka üritatud purki toppida aga see ei ole hästi lõppenud
Kampsunit seljast võttes kui tuli jookseb oled ise ka üks paras angerjas
(08-02-2013, 22:25 PM)Jesper Kirjutas: [ -> ]A karlarnold võiks nii huvi pärast seletada, mis on täpne tehniline põhjus, miks "elekter ei sobi kaasa tassimiseks"?
Diiselkütte energiatihedus on üle 10 kWh/kg, liitiumkudel on paarikümne arendusaastaga saavutatud 0,2kWh/kg, järgmise paarikümnega loodetakse 0,5-ni jõuda. Konkureerivas laboris loodetakse "kunagi" kolm korda tihedamat elektri pakkimist, aga sellel tehnoloogial pole veel nimegi.
(08-02-2013, 23:57 PM)karlarnold Kirjutas: [ -> ] (08-02-2013, 22:25 PM)Jesper Kirjutas: [ -> ]A karlarnold võiks nii huvi pärast seletada, mis on täpne tehniline põhjus, miks "elekter ei sobi kaasa tassimiseks"?
Diiselkütte energiatihedus on üle 10 kWh/kg, liitiumkudel on paarikümne arendusaastaga saavutatud 0,2kWh/kg, järgmise paarikümnega loodetakse 0,5-ni jõuda. Konkureerivas laboris loodetakse "kunagi" kolm korda tihedamat elektri pakkimist, aga sellel tehnoloogial pole veel nimegi.
Et nende andmete põhjal mingeid järeldusi teha, oleks vaja välja tuua ka mootori ning käiguosa 'kw/kg' väärtused diisel- ja elektrimootori korral. Ainult salvestatud energiast kahjuks ei piisa auto liikuma saamiseks.
(09-02-2013, 00:04 AM)olli Kirjutas: [ -> ]Et nende andmete põhjal mingeid järeldusi teha, oleks vaja välja tuua ka mootori ning käiguosa 'kw/kg' väärtused diisel- ja elektrimootori korral. Ainult salvestatud energiast kahjuks ei piisa auto liikuma saamiseks.
Millest siis veel piisab? Vaid ja ainult sellest piisabki, seda isegi fosiilkütusega moodsa auto puhul
Kui Sul ikka aku tühi, ei pane Sa mingit uut tomatiga "bemmi" käima
See pole Lada või Mosse... Rääkimata sellest, kui Sul on paak tühi - teatud kümmekond meetrit saab ju aku ja starteri pealt sõita aga ei enamat.
See suhe võib olla selline, et kui jääda selle juurde: energiakandja ja jõuülekande kogukaal on mõlemal sama ning sama on ka mootori võimsus, siis ületab moodne turbodiisel elektriautot umbes kaheksa-kümnekordselt. Ainuke tohutu eelis on elektrimootoril endal oma "nullist lõpuni" meeletu pöördemomendiga ja käigukasti vajaduse puudumisega aga see väga väike ülekande kaalueelis muutub nulliks energiakandja puhul. Diisli erikaal on ~0,85 ehk 100 liitrit kaalub 85 kilo. 85 kilo akudega ei sõida elektriauto just kaugele.
Hetke äkki "kõige ägedam" elektriauto on ju Tesla S, mille akupakk kaalub 550 kg = 650 liitrit diislit. Mootoril võimu 215 kW. Sõidab see masin siis väidetavalt ideaaltingimustes mis vastab diisliga "audiga klaarksonit tehes" kuni 500 km. Võtamegi siis Tesla S "Konkurendiks" A8Q 4,2TDI, millel võimu 258kW ja mis ületab Teslat igas muuski asjas. Ja isegi hinnas, vast esimest korda saab Audi kohta öelda "odav"
Audi väidetav kulu on 6,1 sajale maanteel. Paneme Audile siis haagise ka sappa, kuhu peale läheb "lisapaak", no tuleb kulu 6,5 sajale. See tähendab, et Audiga saab sõita 10 000 km, mis on 20 korda rohkem. Millest me räägime? Siia tuleb veel lisada mistahes elektriauto puhul kohustuslik ja kohutavalt pikk laadimise aeg sest "aeg on raha" ja igasugune selline asi on absoluutselt mõttetu! Ning tulles ringiga majanduse juurde: inimene, kes suudab omale soetada Tesla S'i, teenib selle masina laadimiseks kuluva ajaga lõpmatult palju kordi rohkem raha, kui ta suudaks eales mistahes sisepõlemismootoriga sarnaste näitajatega autosse rahaliselt sisse valada.
Elektriauto oli ja on 100% friiklus, muutub see siis, kui tehakse reaalsed odvad punn-linnaautod, mis maksavad samasuguse-samasuure turbodiisliga sama hinda. A'la kui peaagu samade näitajatega elektri-Smart ja turbodiisel-Smart maksaks poes täpselt sama hinda, oleks elektriautol kindel ja suur ostjaskond olemas.
Jahutaks natuke eelkõnelejate indu. Vaadake, umbes 140 aastat tagasi käis sama vaidlus. Teemaks, et kas osta endale sisemise põlemisega tõld või jääda kaeramootorite juurde edasi. Ja enamus pooldas ikkagi vana head hobuvarianti. Põhjuseks müra, toss, vähene vastupidavus, kindlasti ka hind jne. No umbes sama, mis meie praegu arvame elektriautodest. Aga, kui keegi poleks neid tossavaid riistapuid kasutanud, siis paneksime igal hommikul siiani hobust saani ette, et tööle sõita.
Elektriautodest arvan praegu, et, kuna käib kõva alternatiivide otsimine naftale, siis see on lihtsalt üks variant. Ja eks aeg näitab, kas jääb särts püsima või tuleb mingi parem energia purkitoppimise moodus. Aga meie siin tehnikafoorumis võiksime uuenduste suhtes olla veidi rohkem sallivamad, see oli mu jutu mõte.
Kena saabuvat nädalavahetust kõigile.
Eks need praegused el. auto ostjad on G. Daimleri proua sarnased- näitavad, et saab ju küll ja edaspidi kindlast paremaks läheb! Ainult me ei kannata oodata. Võrrelge kasvõi happeakupurkidega Bulgaaria tõstukeid, millega laos ringi lasti ja praegupakutavaid. Hea idee on kiire akuvahetusvõimalus ja el. auto müük ilma akuta s.o. rendid-vahetad selle tanklast. Venitad vaid sinna välja nagu tühjakssaava paagigagi. Äriidee- saab ka tuulikujalale või koostootmisjaama laadimispunkte teha- jäävad võrgutasud ära. Kui see elektritootja täielikult el.autole pühendub, pole tarvis keerukat, kallist sageduse- ja pingehoiuvärki. Vahetab ainult täissaanute asemele tühje akukomplekte külge. Kui ikka nafta täitsa otsas, siis veel jääb puri, vänt, hobune. Või tooge mind maapeale...
hobuse mängutoomine oli asjalik näide, samas paarisaja aasta perspektiivis on see paraku suht arvestatav alternatiiv naftamajandusele.
sest kuidas näevad kaasfoorumlased hetkel võimalust naftavabalt põldu harida? sealsed energiakulud on ju päris hullud, aga süüa tahavad kõik...
Peaaegu alati pean ma elektriautode teemade kohta lugedes tõdema, et selle promomisega unustatakse ära kaine mõistus ja hakatakse millegipärast suure suuga hurjutama teisi ja kiitma ennast. Tähti kasutades võib kirja panna kõiksugu erinäiteid, kuid imelik on just see, et inimesed ei taha (või unustavad) vaadata asju laiemalt, ikka vaid oma nurga alt.
Me elame süsteemis, kus kõigel on hind, niisamuti on hind elektril. Praegu on see võrreldes vedelkütustega justkui odav, kuid kas tõesti leidub inimesi, kes arvavad, et kui ühel päeval keegi leiutab mobiiliaku, mis salvestab endasse paagitäie vedelkütusega võrdväärselt energiat ja kõik inimesed tormavad elektriautosid ostma, et siis jääb elektri hind odavaks? Inimkonnal on juba praegu elektrienergia tootmisega raskusi, mõelege, mis juhtub nõudluse radikaalse tõusu korral.
Ja et ennetada „panen oma aeda tuuliku“ stiilis vastulauseid, siis proovige aru saada, et ühiskond on üles ehitanud süsteemi, mis vajab toimimiseks maksudest tulenevat raha. Kui seda ei saa vedelkütuse aktsiisist, siis saab seda kusagilt mujalt. Ehk siis sotsiaalse elukorralduse samasuguseks jätkumiseks (lasteaiad, korrakaitse, haiglad, kultuur, teed...) peab kusagilt kellegi taskust ikkagi raha tulema ja meie riigi praeguses süsteemis saab see olla vaid lihtkodanik.
Et inimeste igapäevaelu muutuks märkimisväärselt odavamaks tuleb kõigepealt läbi suruda radikaalne üldelukorralduse muudatus. Selle ülemaailme juhtumine on aga inimahnuse tõttu üsnagi välistatud...
Mis puudutab seda kaerasööjate ajastul olnud pessimismi sisepõlemismootoritega liikurite kohta, siis tegelikkuses olid iseliikuvate vankrite algusaegadel olemas proua Benzi laadsed inimesed ka elektriautode osakonnas. Arengulisi edusamme tehti mõlemal poolel, kuid siis ühel poolel see areng paraku peatus. Tänapäeva sisepõlemismootoriga autode esiisad näitasid oma potensiaali, ning mitte ainult ei võtnud üle kaerasööjate rolli, vaid ületasid nende suutlikkust/kasutusmugavust üsna vähese aja möödudes. Elektriautodel on olnud palju aega oma potensiaali näitamiseks, kuid praegu tuleb siiski tõdeda, et reaalses elus omatakse oma eduka venna ees veel liiga vähe eeliseid ja seepärast võiks natukene vastu võtta ka kriitikat, sest sajandiga võiks ikka ka tulemust olla!
Ma ei ole elektritranspordi vastane. Rongide näol on olemas väga hea näide elektri kasutamisest transpordis, kuid see ongi näide, mille toomisel ei tohi ära unustada, et kõik lahendused ei pea töötama ja sobima igale poole. Seda tuleb ka kõige tulisematel pooldajatel endale mõnikord tunnistada. Mõelge kasvõi alalsivoolu ja vahelduvoolu peale - mõlemal on oma plussid, miinused ja kasutusvaldkonnad.
Ma ei taha asjatult kärpida elektriinimeste visiooni ja tiibu, kuid olge oma elus ja sõnavõttudes ka realistlikud.
Kiirustades tehtud näpuvigade parandus.