automoto.ee foorumid

eks see elektriauto uba ilmutab end olukorras, kus oma tuuliku ja päiksepaneelidega teda laed ning ülejäägi energiaettevõttele müüd.

vot just nii ongi. asjal jumet kui kütus tasuta käes.
ja ma ei väsi ennast kordamast, aga pole vaja võrrelda ahjukütusega, pole vaja võrrelda tankladiisliga, sest isegi normaalne bensuauto tanklast ostetud kütusega läbib kilomeetri odavamalt kui pisike särtsumasin.

ja mis puutub omatehtud elektrisse, siis üks paneb tuuliku ja saab oma kütuse, teine paneb paneeli ja saab oma kütuse, kolmas ... ja siis tulevad kiirelt maksud ka omavalmistet voolule. ja lähebki asi jälle ...

(16-11-2012, 10:37 AM)diesel Kirjutas: [ -> ]sest isegi normaalne bensuauto tanklast ostetud kütusega läbib kilomeetri odavamalt kui pisike särtsumasin.

Äkki jätaks selle jama korrutamise juba?
Eelpool toodud 3,5 euro eest saan mina oma kodus öösel 42kwh elektrienergiat koos kõigi aktsiiside, teenustasude, võrguteenuste jm hindadega. Nissan Leafi aku on 24kwh mahtuvusega. Eks laadimine pole päris 100% kasuteguriga ka, ent sellegi poolest. Kui arvestada tarbimiseks 50:50 päev/öö, tuleb keskmine hind KOOS KÕIGI MUUDE KULUDEGA 0,1 EUR kwh eest (eelmine kuu kulutasin 500+ kwh, arve oli 48 eur). Ehk siis isegi kõige pessimistlikuma stsenaariumi juures (50% päevasel ajal laadimine, 80% kasutegur), ei lähe auto laadimine maksma rohkem kui 3 eurot.

Näita mulle diislit, mis 2 liitri kütusega 120+ km läbib!

Uuest aastast läheb elekter kallimaks.
Kaks korda säästu ei veena mind küll elektriautosse istuma,teadmata kaugele sellega välja jõuab.Viis korda juba veenaks.

(16-11-2012, 11:19 AM)raulex Kirjutas: [ -> ]Uuest aastast läheb elekter kallimaks.
Kaks korda säästu ei veena mind küll elektriautosse istuma,teadmata kaugele sellega välja jõuab.Viis korda juba veenaks.

Viiekordse kokkuhoiu korral polegi siis tähtis, kui kaugele jõuabSiis võib ju lihtsalt tugitooliga keset tänavat istuda, ei jõua küll kaugele, aga maksta pole ka vaja. Sitaks super kokkuhoid.

Mõte oli mul selline,et viiekordse säästu puhul hakkaks kaaluma neid vahelaadimisi ja muud jama mida elektriauto pakub.Praegu on sääst ainult kütust arvesse võttes kaks korda,kõiki kulusid arvestades veel vähem.

Väike OT:Tuttav teeb metsa ja minu küsimusepeale , et kas jõulukuuski varub, vastas ta:Jah, et seoses saastekoovidi müügist saadud toetusega kastis ta oma kuuski alumiiniumi lahuseha ja nüüd kuusekäbid pidi ise helendama kui 220v juhtmetega kuusele külge panna.

vabandan lgp ksf! olli ees jama ajamise pärast. mul on väga hea meel, et sinul elekter üle kolme korra odavam kui minul kodus.
minu (jama)jutt ongi mõeldud selleks, et sina ja kõik teised elektriautode kasutajad oma reaalsete laadimiskulude/läbisõidu infot jagaksid, et tekiks laiem võrdlusbaas. ongi kohe meeldiv teada, et sinul saavutatav läbisõit kaks korda suurem kui kellegi poolt eespool viidatud andmed väitsid. mida rohkem reaalseid andmeid, seda selgemaks asja majanduslik mõttekus saab.
vaatamata minu foorumi kasutajanimele ei ole mul midagi mistahes alternatiivsete energiakandjate vastu. teema alguses ju avaldasin arvamust, et võiks särtsuga sõita küll ja skepituks muutusin (ja hakkasin jama ajama) alles peale oma arvega võrdlemist.
veelkord vabandan.

Kas pole irooniline, et samal ajal kui teie siin arutate rohelisuse üle ja riik „taob pappi”, et sotsiaaltöötaja saaks metsa- ja põllutöö diislite vahel vaikselt elektri jõul liikuda, kaalub minu kodulinna valitsus elektrilise ühistranspordi likvideerimist puht rahalistel põhjustel.

Ei, ei ostaks, sest mul on üks auto ja see peab mind viima ka sellistesse kohtadesse, kuhu juhtmed kunagi ei hakka ulatuma. Osta teine auto veel – et üks on hea ja teine odav? Hübriid – vedada kaasas kahte mootorit, samal ajal kui ökonoomne naabrimees asendab varuratta rehviparanduskomplektiga, et mitte tarbetut kaalu kaasa tassida?
Akude mahtuvuses lähikümnenditel mingit revoutsiooni oodata ei ole, seda arvab enamik teadlastest ja sellele väitele tugineb ka EV valitsus. Kui globaalselt oleks vähimgi lootus, et elektriauto sõiduulatus suureneb, ei oleks põhjust investeerida laadimispunktide võrgustikku. Kiirlaadijast saadud särts ei konkureeri lõpptarbija jaoks hinna poolest põleva vedelikuga.
Elektri auto ei ole keskkonna jaoks tervikuna tervislikum, lihtsalt ta võimaldab viia saaste tiheasustusest eemale. Aku tootmine, elektri tootmine, elektrit tootvate seadmete tootmine – need on tema kolm peamist keskkonnahävituslikku komponenti, millele klassikalisel autol on vastu panna vaid pisuke kogus CO-d.

(16-11-2012, 14:20 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]vabandan lgp ksf! olli ees jama ajamise pärast. mul on väga hea meel, et sinul elekter üle kolme korra odavam kui minul kodus.

Mina maksan oma elektri eest selle hinnakirja järgi:
https://www.energia.ee/-/doc/10187/pdf/s...3A_est.pdf
Kokkuliidetuna on hind näha siit: https://www.energia.ee/et/hinnad

No minul tekib küll küsimus, et miks peaks keegi oma kodus 3 korda kallimat elektrit tarbima kui riigimonopoli poolt pakutav?

Karlarnold, põlevkivi põletades elektri tootmine, selle läbi traatide üle kogu riigi laiali saatmine, akusse talletamine ja elektrimootori abil liikumiseks muundamine on umbes kaks korda efektiivsem protsess kui näruse 20-30% kasuteguriga sisepõlemismootor. Ehk siis ka saastamine väheneb kaks korda. Vedelkütust tuleb samamoodi toota nagu elektrit, lisandub veel selle laialivedu ümber poole maailma. Noh ja ei saa öelda, et kõik see äärmiselt keskkonnasäästlik oleks, vt http://en.wikipedia.org/wiki/File:Deepwa...ocator.jpg

Lisaks on elektriautos palju vähem osi, seega seda on odavam ja säästlikum toota. Hetkel see kõrge hind on paljuski R&D suurest mahust (insenerid tahavad ka palka saada) ja tootmisarvude väiksusest tingitud.

Ja miks peaks akude mahutavuses mingit revolutsiooni ootama? Praegused akud on juba väga head, revolutsioon tuleb teha "kütusekulu" poolel, et sama akumahutavusega saaks kaugemale sõita. Noh ja laadimise kiirus on ka oluline, aga tänapäeval sa võid minna ja poest osta aku, mille saab täis laadida 5 minutiga (12C). Elektriauto täis selliseid ilmselt maksab täna natuke liiga palju, aga tehnoloogia kui selline on olemas. Ma isiklikult leian et selle 2,5 minuti peale viimine ei muudaks enam suurt midagi.

Muidugi mingi kiloamprine "kütusevoolik" laadimisjaamas võib päris põnev asi olla, millega vihma käes opereerida aga see on asjade suures plaanis tegelikult üsna lihtne probleem.

Aga noh eks kõige autonoomsem transpordivahend on üldse hobune - saab käia nii seal kus pole elektrit kui seal kus pole tanklat, kotiga kaeru vankrisse ja nõõ. Sumpsist väljuvaga saad veel lisaks kaerapõldu väetada.

(16-11-2012, 15:22 PM)Jesper Kirjutas: [ -> ]Karlarnold, põlevkivi põletades elektri tootmine, selle läbi traatide üle kogu riigi laiali saatmine, akusse talletamine ja elektrimootori abil liikumiseks muundamine on umbes kaks korda efektiivsem protsess kui näruse 20-30% kasuteguriga sisepõlemismootor. Ehk siis ka saastamine väheneb kaks korda.

Kas tänapäevane sisepõlemismootor ikka on nii vähese kasuteguriga?Kakskümmend aastat tagasi võttis vana diisel Volvo 240 9 l/100,siis räägiti ka 30 % kasutegurist,praegu võtab Volvo suurune diiselauto 4,5 l/100.
Elekter sobiks imehästi muruniiduki kasutamiseks,seal on küll väga primitiivne ja ebaökonoomne bensiinimootor.Praegu olen müügil näinud ainult mänguasja moodi seadmeid.

(16-11-2012, 15:50 PM)raulex Kirjutas: [ -> ]

(16-11-2012, 15:22 PM)Jesper Kirjutas: [ -> ]Karlarnold, põlevkivi põletades elektri tootmine, selle läbi traatide üle kogu riigi laiali saatmine, akusse talletamine ja elektrimootori abil liikumiseks muundamine on umbes kaks korda efektiivsem protsess kui näruse 20-30% kasuteguriga sisepõlemismootor. Ehk siis ka saastamine väheneb kaks korda.

Elekter sobiks imehästi muruniiduki kasutamiseks,seal on küll väga primitiivne ja ebaökonoomne bensiinimootor.Praegu olen müügil näinud ainult mänguasja moodi seadmeid.

Akutoitel elektrimootorit pidasid silmas?

(16-11-2012, 15:22 PM)Jesper Kirjutas: [ -> ]...revolutsioon tuleb teha "kütusekulu" poolel, et sama akumahutavusega saaks kaugemale sõita.

Revolutsioon - see tähendab seaduste ümberkirjutamine.
Antud juhul siis jutt energia jäävuse seadustest, et saaks sama energiahulgaga sama dünaamikaga sama massi viia kaugemale... Nõus ja toetan!

Torust tulevat suitsu oskab igaüks mõõta ja näpuga näidata, aga häädes akudes sisalduvad komponendid... Millegipärast ei lubata akusid muu prahi hulka poetada, aga kes seda jälgib... Paremad akud pidavat isegi kuni viis aastat vastu pidama... Nende tootmisprotsess, mis ühendid sellega kaasnevad, kuidas mõjutavad - räägitakse, et palju ja mürgiseid, aga kuna see toimub "kusagil mujal", siis ei huvita...

TopGear arvutas kunagi välja, et ühe elektri auto tootmine jaapianis on kordi keskonda saastavam kui otto mootoriga sõiduk.

Akumaterjal mis tuleb Canadast, selle transpordile kuluv kütus ja saaste mööda merd jne...

Üks teemakohane artikkel meedias: http://www.ap3.ee/article/2012/11/16/ams...iigi-amber
Üllatusena sain teada, et kui ma peaksin uut autot ostma minema, siis peaksin esimese asjana vaatama, kas see mu mobiiltelefoniga ühildub?! Praegune mobiil on Alcatel ja auto igapäevasõitudeks mosse, talvel vana Audi masuudipress. Ühilduvad küll, mobiil mahub täitsa autosse ja auto pole veel keeldunud seda kaasa võtmast.

(16-11-2012, 10:55 AM)olli Kirjutas: [ -> ]eelmine kuu kulutasin 500+ kwh, arve oli 48 eur

Võrdluseks: 1-tariifne eelmine kuu: 470kW/h ja 55,midagi euri.

(16-11-2012, 16:03 PM)kalacompany Kirjutas: [ -> ]

(16-11-2012, 15:50 PM)raulex Kirjutas: [ -> ]

(16-11-2012, 15:22 PM)Jesper Kirjutas: [ -> ]Karlarnold, põlevkivi põletades elektri tootmine, selle läbi traatide üle kogu riigi laiali saatmine, akusse talletamine ja elektrimootori abil liikumiseks muundamine on umbes kaks korda efektiivsem protsess kui näruse 20-30% kasuteguriga sisepõlemismootor. Ehk siis ka saastamine väheneb kaks korda.

Elekter sobiks imehästi muruniiduki kasutamiseks,seal on küll väga primitiivne ja ebaökonoomne bensiinimootor.Praegu olen müügil näinud ainult mänguasja moodi seadmeid.

Akutoitel elektrimootorit pidasid silmas?

Just nimelt piisavalt võimast akutoitega muruniidukit.Seal on tingimused akude jaoks ideaalsed,kasutatakse muruniidukit ju ainult soojal ajal.Lisaks vahetu saaste puudumine ja tunduvalt vaiksem töö.Laadida saaks ka tuulikust või päikesepaneelist.Selline bensiinimootori vääriline akutoitega niiduk bensuniiduki hinnaga või ka natuke kallimalt leiaks kevadel kindlasti koha minu aias.

(16-11-2012, 17:22 PM)raulex Kirjutas: [ -> ]

(16-11-2012, 16:03 PM)kalacompany Kirjutas: [ -> ]

(16-11-2012, 15:50 PM)raulex Kirjutas: [ -> ]

(16-11-2012, 15:22 PM)Jesper Kirjutas: [ -> ]Karlarnold, põlevkivi põletades elektri tootmine, selle läbi traatide üle kogu riigi laiali saatmine, akusse talletamine ja elektrimootori abil liikumiseks muundamine on umbes kaks korda efektiivsem protsess kui näruse 20-30% kasuteguriga sisepõlemismootor. Ehk siis ka saastamine väheneb kaks korda.

Elekter sobiks imehästi muruniiduki kasutamiseks,seal on küll väga primitiivne ja ebaökonoomne bensiinimootor.Praegu olen müügil näinud ainult mänguasja moodi seadmeid.

Akutoitel elektrimootorit pidasid silmas?

Just nimelt piisavalt võimast akutoitega muruniidukit.Seal on tingimused akude jaoks ideaalsed,kasutatakse muruniidukit ju ainult soojal ajal.Lisaks vahetu saaste puudumine ja tunduvalt vaiksem töö.Laadida saaks ka tuulikust või päikesepaneelist.Selline bensiinimootori vääriline akutoitega niiduk bensuniiduki hinnaga või ka natuke kallimalt leiaks kevadel kindlasti koha minu aias.

Soomes elamumessil aastaid tagasi nägin neid päikesepatareidega kilpkonnasid kes ise vurasid mööda hoovi.Lahe on see et kui akutühjeneb ja päikest ei ole sõidab see konn oma laadimspunkti ise ja saab 220 sabaalla. Jällegi otsustab hind. Ma arvan, et selle akutoitel konna ostuhinnaga ma niidan bensukaga 5 aastat muru

Päikesepatareiga ja ka ainult akuga kilpkonni müüdi meite kandis juba aastaid tagasi. Nüüd pole enam näinud. Keegi vist ei osta. Jube kallis ja paras mänguasi.
Idee iseenesest hea, aga praegune tehnoloogia ei võimalda (veel) seda odavalt ega efektiivselt teostada. Kilpkonna selga ei mahu piisavalt suurt paneeli, et vähegi normaalset mootorit ära toita. Paneelid võib panna ka laadimispunkti juurde, aga siis peavad olema piisavalt suured akud nii kilbikal endal kui soovitavalt ka laadimispukil. See teeks asja arvatavasti niivõrd kalliks, et selle raha eest võiks muruhoolduse kusagilt teenusena tellida.
Ootame ja loodame läbimurret kas aku- või fuel cell tehnoloogias. Kui see ükskord õnnestub, siis toimuvad suured muutused. Sinnamaani peame fossiilkütuse ja seapeeru ehk biogaasiga hakkama saama.