automoto.ee foorumid

(02-11-2012, 18:17 PM)ryblik1 Kirjutas: [ -> ]Kunagi ammu oli Discovery pealt ka üks vahva saade kuidas ntx üks farmer oli omale teinud farmis sõnniku kääritaja ja metaanikoguja. Lasti asjal aga mulksuda oma tsisternis ja kogu farmi bensutehnika liikus ringi ainult selle gaasiga. Lisaks olid tuulikud mis andsid energiat ja samuti päiksepaneelid siin ja seal. Loomulikult nõuab see algselt suurt investeeringut kuid sellest saavutatud sõltumatus ja vabadus on seda investi väärt. Farmerivana kiitles et ta ei saa lasta üleliigset energiat võrku kuna ta ei soovi ärimakse maksta, selle asemel lasi ta lihtsalt tuledel põleda. Kuidas riik vaatab sellele et mingilt kodanik X ilt makse ei saa koorida, seda hetkel ei tea, kuid siis tuleks rohkem keskonna säästu mõjudele tugineda ja teha lobitööd et need kodanikud kes üritavad elada keskonnasäästlikult ja kes tarbivad varasid mis raha riigist välja ei laseks, need jääks ka maksudest vabaks juhul kui nad muidugi hõljuma ei hakka asfaldi kohal.

Veidi parandan Sind, see farmer jah toodab roojast oma suurtes basseinides gaasi millest toodetakse elektrit jne(smamoodi toodetakse ka tallinna prügilas). See farmer müüb selle kakagaasi kohalikule rohelisele energiaettevõttele ja saab tagasi osta väga soodsa hinnaga. Sest juhul kui ta tarbiks seda gaasi ise peaks ta maksma aktsiisi samamoodi kui Inglismaal biodiisli kasutamisel(kasutatud friikartuliõli)
JNE.

Kuid kui kodanik võsa teeb oma suruõhu auto valmis siis tekib küll küsimus, et kas õhuaktsiis on järgmiseks.

Ja veel kui need elektriautod sõidavad mööda linnateid siis nad kulutavad seda teekatet täpselt samapalju kui Fosiillsed sõidukid. Ja arvestades, et enamus aktsiisist läheb nn. teederemondiks siis ma ei usu, et varsti elektromobiilid jäävad ilma maksudeta.

Mulle jäi silma mingis saates näidatud elektriautode kiirlaadimis ajad:
Suvel Mitsu 35min Nissan 25min,külmal ajal Mitsu 60min ja Nissan 60min.
Seega külmal ajal on elektriauto kilomeeter pea 2korda kallim,kasutades kiirlaadiat.Järelikult talvel õues seisvat autot seinakontaktist laadides läheb sammuti laadimis aeg pikemaks ja sellega seoses ka kilomeeter kallineb.
Lisades veel elektri kallinemise ja võib juhtuda et naftasaadustel sõita tuleb ikkagi soodsam.

ei ostaks endale elektriauto.

(17-11-2012, 12:55 PM)genn Kirjutas: [ -> ]Mulle jäi silma mingis saates näidatud elektriautode kiirlaadimis ajad:
Suvel Mitsu 35min Nissan 25min,külmal ajal Mitsu 60min ja Nissan 60min.
Seega külmal ajal on elektriauto kilomeeter pea 2korda kallim,kasutades kiirlaadiat.Järelikult talvel õues seisvat autot seinakontaktist laadides läheb sammuti laadimis aeg pikemaks ja sellega seoses ka kilomeeter kallineb.
Lisades veel elektri kallinemise ja võib juhtuda et naftasaadustel sõita tuleb ikkagi soodsam.

Oled ikka kindel, et laadija külmal ajal kaks korda kauem töötades ikka samal võimsusel töötab ehk kaks korda rohkem elektrit tarbib? Ehk oskad seletada ka seda, miks aku laadimise keemiline protsess külmas kaks korda rohkem energiat neelab?

Minu (vaieldamatult puudulike) keemia ja alalisvoolu puudutavate teadmiste kohaselt ei võta külm aku kuigi palju voolu vastu ehk laadimine toimub väiksema võimsusega. Kokku laadimiseks kuluv energia peaks ikka samaks jääma. Tõsi, laadija kasuteguri võrra me tööaja pikenemisel küll kaotame, kuid see on vaid protsente, mitte kordades.

Mis muidugi ei muuda olematuks kurba tõsiasja, et SPmootoriga autole lihtsalt elektrimootori ja kastitäie akude toppimine on üsna tobe viis elektriautot ehitada...

eelpool toodud kahest viitest jäi pisut silma, et väiksema tarbimisega suurem arve. kuna minu tarbimine on igakuiselt mõõdetav vaid kümnetes kilovatttundides siis ehk on seepärast arve kirves. müüja on ikka suurmonopol. ja viidatud hinnakirjadesse ma ka ei viitsinud süveneda. võimalik, et igasugu kaasnevad tasud on väiksel tarbimisel suured. a üldiselt on see jutt mul jama küll, oleks võind hinnakirjad läbi lugeda. samas see teadmine ei muuda ikka midagi. kuigi võib-olla peaks ka palju tarbima, et kwh hind alla saada. näiteks elektriautot laadima.

tegelikult tuli mul mõte. kas mõnda elektrikat kuskilt rentida saaks? näiteks nädalavahetuseks. teeks ise loomkatsed.

(17-11-2012, 12:55 PM)genn Kirjutas: [ -> ]Lisades veel elektri kallinemise ja võib juhtuda et naftasaadustel sõita tuleb ikkagi soodsam.

Ära muretse, ei jää nafta hind ka maha. Küllap selle eest hoolitsetakse!

(17-11-2012, 16:00 PM)v6sa Kirjutas: [ -> ]

(17-11-2012, 12:55 PM)genn Kirjutas: [ -> ]...Suvel Mitsu 35min Nissan 25min,külmal ajal Mitsu 60min ja Nissan 60min.
Seega külmal ajal on elektriauto kilomeeter pea 2korda kallim,kasutades kiirlaadiat....

Oled ikka kindel, et laadija külmal ajal kaks korda kauem töötades ikka samal võimsusel töötab ehk kaks korda rohkem elektrit tarbib?

Kas keegi oskaks mulle ja teistele lastele arusaadavas keeles ära seletada, mismoodi käib kiirlaadimisteenusega arveldamine e palju maksab kiirlaadijast ostetud kilovatt-tund?
Kas seal mõõdetakse ikka imetud energiahulka või stepslis oldud aega üldse?

See kiirlaadimine peaks vist tähendama ka väga tõhusat akude samaaegset jahutamist, mis omakorda neelab mingi osa tarbitud energiast. Aeglase ehk tavalaadimisega kuumeneb aku vist samuti kui mobiili aku, laadimise lõpuks. Siis ju erilist jahutust pole vaja. Või on kuidagi teisiti?
Talvel "tankides" on jälle vaja akud mingi temperatuurini üles soojendada, et laadimine saaks alata.
Tarbimisel, näituseks kusagile kõrge mäe otsa ronimisel pikka aega peaks ka mingi jahutus olema nii akudel kui mootoril ja võimalik, et ka nn. gaasipedaalil.

Võibolla on see mõte siit juba läbi käinud, aga miks need elektriautod peavad nii jubedad välja nägema, nagu nad suurelt jaolt hetkel on..? Kas nad ei võiks olla normaalse suuruse ja välimusega? Teine asi mis mind nende juures ei ahvatle on sobivus meie kliimasse. Soojendusseadmed tarbivad nende aparaatide niigi väikesest liikumisulatusest veel suure osa!
Mõnes lõunamaa linnas, linnasõitudeks mõnele suht paiksele inimesele võibolla on need autod OK.
Niikaua, kui el. autod on sellised nagu nad on, mina neid ei ostaks.

Harjub kõigega. Õhtul torkab paadiaku seina. Järvel arvestad, et kiireima käiguga saab 2 tundi mulistada, väkseimaga 12 tundi kulgeda. Ja süstaaer pingi all... Võime vastu punnida, aga särtsuautosid tuleb järjest rohkem linnavahel vastu ja järjest paremaks nad lähevad. Kui esimese kapitaalse matsu ka ära näeks- mis juhtub näiteks akude purunemisel selle energiahulgaga? Väljanägemine- Vaz oli alul ka silmale võõras- esi- ja tagaots pea ühesugused, kandiline jne.

(18-11-2012, 14:19 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]See kiirlaadimine peaks vist tähendama ka väga tõhusat akude samaaegset jahutamist, mis omakorda neelab mingi osa tarbitud energiast. Aeglase ehk tavalaadimisega kuumeneb aku vist samuti kui mobiili aku, laadimise lõpuks. Siis ju erilist jahutust pole vaja. Või on kuidagi teisiti?
Talvel "tankides" on jälle vaja akud mingi temperatuurini üles soojendada, et laadimine saaks alata.
Tarbimisel, näituseks kusagile kõrge mäe otsa ronimisel pikka aega peaks ka mingi jahutus olema nii akudel kui mootoril ja võimalik, et ka nn. gaasipedaalil.

Too elektri-berlingo millega kunagi liiklesin jahutas end koguaeg laadides, huugas nagu alajaam. Kapotiall oli tavaline autoradikas ja elektrivent ja laadides ilmselt jahutas neid akusid sellega.
Et laadima panin ta alati hoovi teise otsa sest muidu hakkas see müra närvidele käima.

http://www.whatcar.ee/proovisoit/4443/op...ule-500-km. Proovisõit eestis elektrihübriidautoga Opel ampera näitas et hübriidauto pole minu arust tegelikult konkurentsivõimeline Sellise hübriidauto bensiinikulu oli 5 liitrit 100 km . Selline küttekulu oleks sama ka siis kui amperale paneks peale tavalise 2 liitrise diiselmootori ning auto hind oleks siis poole odavam. Suurim puudus et akudega saab sõita ainult järjest 40 km . Kuna elektrihind ka tõuseb siis kaob majanduslik mõtekus ära eriti siis kui vaja pikemaid sõite teha .Sest enamus aega sõidab see auto nagu nii bensiini peal.Seega sellise hübriidauto ostmine majanduslikus mõttes on veelgi mõttetum kui täiselektriauto ostmine. Opel hakaku tootma seda amperat puhtalt diiselmootoriga ning saaks ära kasutada vähemalt auto õnnestunud välimuse sest ampera praeguse kõrge hinna juures on tegelikult läbikukkumine.

(16-11-2012, 15:50 PM)raulex Kirjutas: [ -> ]Kas tänapäevane sisepõlemismootor ikka on nii vähese kasuteguriga?

Jah, on.

(16-11-2012, 16:05 PM)karlarnold Kirjutas: [ -> ]Revolutsioon - see tähendab seaduste ümberkirjutamine.
Antud juhul siis jutt energia jäävuse seadustest, et saaks sama energiahulgaga sama dünaamikaga sama massi viia kaugemale.

Ei pea olema sama mass ja valdava osa sisepõlemismootoriga autode dünaamika ei kõlba kassi saba alla kah, see saab ainult paremaks minna. Piltlikult öeldes on tänased autod massi poolest umbes sellise konstruktsiooniga, samas kui sama funktsiooni saaks täita ka märgatavalt kergemal ja elegantsemal viisil.

(16-11-2012, 16:05 PM)karlarnold Kirjutas: [ -> ]Torust tulevat suitsu oskab igaüks mõõta ja näpuga näidata, aga häädes akudes sisalduvad komponendid... Millegipärast ei lubata akusid muu prahi hulka poetada, aga kes seda jälgib...

Vanade akude eest saab raha (juba täna, suvalises kokkuostus), ehk siis nad lähevad ümbertöötlemisele. Mida kallim aku, seda kallim materjal seal sees ja seda jaburam on seda prügikasti viia. Akude tootmisprotsess ei ole midagi väga uut ja ja ennenägematut, kui sa natuke enda ümber olevaid seadmeid vaatad, siis leiad majapidamisest oma 3-4 akut vähemalt. Kogu see teema on ülemüstifitseeritud, küll ei tööta nii, küll naa, pimedas, külmas jne. Tegelikult on igas viimases kui mobiiltelefonis see sama aku sees ja minuarust justkui nagu töötab küll Ja ma ilmselt ei ole akuutses surmaohus, kui telefon maha kukub ja aku pooleks läheb, samas bensiiniga täidetud pläskut ikka väga hea meelega taskus ei kannaks.

Ega ma tegelikult ei ootagi, et kõik peaksid nüüd tormama ummisjalu elektriautosid ostma, igaühele oma ja kindlasti jääb sisepõlemismootor veel tükiks ajaks pildile. Millest ma aru ei saa, on see ülevoolav negatiivsus, lausa otsitakse tikutulega taga mingeid vigu või kahtlaseid kohti. Mitu korda sulle on vedelkütust tankides pähe tulnud uurida, kui loodussõbralikult ja puhtalt see kütus sinna tankurisse on saanud (vihjeks: mitte väga, venelastel on loodusest väga p***ui)? Kas liigset vedelkütust võib maha valada või selle sees pühedada? A vot kui akut päris suhu pista ei kannata, siis on kohe appiappi, saastamine, saastamine

---

Ahjaa, seda ka et minuarust pole väga mõtet end sellest akupaki hinnast häirida lasta. Pole mingit põhjust arvata, et seal pole samasugust 70% tala vahel mis kõigil A-osadel, kui tulevad mahud taha tulevad ka taskukohasema hinnaga B-akud.

(17-11-2012, 19:29 PM)diesel Kirjutas: [ -> ]eelpool toodud kahest viitest jäi pisut silma, et väiksema tarbimisega suurem arve.

Täna hommikuTV-söeldi eestis kümneid (36) võrguettevõtteid olevat. Seni arvasin, et üksainus EE. Tuleb välja, et igal oma hinnad. Tiheasustusega linnas odavam, maakohtades kallim. Selge see, et kui minu majani tuleb mingi 200m liini ja sinu majani X kilomeetrit, peabki hinnavahe olema. Pealegi on terve tänav või kaks tihedalt maju täis selle liini peal, sinu liinil võid sa isegi ainus klient olla. Hooldada tuleb ju mõlemat liini ühtmoodi, vahetada poste, kõrvaldada tormikahjusid, raiuda võsa liini alt.

Kui nüüd tulevikku ennustada, siis elekter on ka väljasuremisele määratud, täpselt nagu lihastöö, aurutöö, bensiinitöö. Tulevad uued energialiigid, mis ei pruugi üldse meie ettekujutuses praegu olemas olla. No näituseks UFOd liiguvad ju meile täiesti tundmatul printsiibil. Võimalik, et peale nende energia avastamist ja mõnesajandi pikkust kasutamist leitakse veel midagi uut.

Hakkame leiutama uusi energiaid, seltsimehed igatahes!!!

eila vaatsi mingit kahte eri lehte, kus peaks saama pakette võrrelda.
kui panin oma aastase tarbimise kwh-des, siis arvati, et tegu korteriga.
ja pakuti naeruväärseid rahanumbreid.
kui panin praegused küsitud summad, siis arvati kohe, et majaga tegu ja ilmselt, et kütan ka sähkuga. ja pakuti ülisuuri kilovatte.
krt, mingi kamm on küll. vaja süvenema hakata.

(16-11-2012, 18:54 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Päikesepatareiga ja ka ainult akuga kilpkonni müüdi meite kandis juba aastaid tagasi. Nüüd pole enam näinud. Keegi vist ei osta. Jube kallis ja paras mänguasi.

Pädaste mõisas toimetavad. Lausa "karjas" - päris huvitav vaade, mille uudistamine ei ole piiratud. Praegusel aastaajal aga ilmselt neid siiski ei näe

teemasse: ei ostaks. Soetasin augustis suure, aga kiire bensuõgardi - põhjendasin sellise asja vajalikkust justament faktiga, et (vedel-)kütuse hind muudkui tõuseb ja on viimane aeg seda põletada. Paari aasta pärast enam rahakott ei luba - võtkem seni, mida võtta annab

paar nädalat tagasi jäi silma üks überhuvitav võrdlus, mille tegijat-kirjapanijat võiks nimetada elektriautopraktikuks. Nimelt on inimesel elektripõrnikas. Minu kõrvad hakkasid igatahes liikuma. Võrdlus ise:
http://zzbeetle.blogspot.com/2012_08_01_archive.html

Kui nüüd ise ehitamisele jutt viia, siis oleks asi ju puhas rõõm ja ehitaks ikka kui aega jaguks.

Ostma ikka ei hakka.

Elektrijalgratta idee keerleb juba mõnda aega peas. Mootor 48v 3,2kW, pöörete regu ja väike akupakk(täis auruga peaks kestma 6min) on juba olemas. Teostuseni on aeg veel puudu.

(20-11-2012, 21:08 PM)karvik Kirjutas: [ -> ]Kui nüüd ise ehitamisele jutt viia, siis oleks asi ju puhas rõõm ja ehitaks ikka kui aega jaguks.

Ostma ikka ei hakka.

Elektrijalgratta idee keerleb juba mõnda aega peas. Mootor 48v 3,2kW, pöörete regu ja väike akupakk(täis auruga peaks kestma 6min) on juba olemas. Teostuseni on aeg veel puudu.

3,2kw on jalgrattast päris kaugel.
Jalgrattale on lubatud kuni 250w võimsusega mootori. Kuni 1kw on pisimopeed. Sealt edasi on juba mootorsõiduk.

siinsamas foorumil oli kunagi väga huvitav teema ise särtsuratta tegemisest ja kasutamisest. soovitan soojalt üles otsida ja lugeda.

Elektriauto Tesla Model-S
Kiirendus sajani 5,6 sekundit.
480 kilomeetrit sõitu enne kui akusi peab laadima.
212 km/h maksimumkiirus

Täitsa kobe auto, National Geographicu peal oli sellest dokumentaalfilm, näitas nii mõndagi huvitavat, kellel rohkem huvi saab alati uurida, millal kordused tulevad.