Käisin alles hiljuti ARK büroos ja uurisin seda dokumentide asja. Seal asjamehed väitsid, et ei peagi olema mingeid pabereid aluseks, lähed lihtsalt kohale, ratas kaasas, kirjutad seletuskirja kust ratas pärit on ja avalduse, et tahad arvele võtta, maksad riigilõivu 1000+300 uus number, ja ongi paberid olemas...
Aga ütle palun millises ARK-s seda öeldi... asi lihtsalt selles, et on väga palju tõlgendamise küsimus et \"pead tõestama masina omandamise legaalsust\"... mõnes büroos aksepteeritakse uuesti arvele võtmisel näiteks ainult vanu vene dokumente ja ka neid vaid siis, kui nendega tuleb sama isik, kes seal dokudes kirjas on...
väga paljudel juhtudel on see isik nn vene dokkidel surnud
mis siis teha ?
Kui omanik surnud on,siis nad tahavad pärimisdokumente.ARK lehel on palju selliseid küsimusi >\"Küsimused ja vastused\">registreerimine,jms.Sealt leiate
vastuse.
http://www.ARK.ee
need on seal lihtsalt küsimused ja neile antud vastused... aga suvalise ark töötaja vastused ei oma mittemingisugust seaduse jõudu. Ametlikult peab sõiduki registreerimiseks olema - sõiduki omandiõigust (kasutusõigust) tõendav dokument. Aga kuskil ei ole TÄPSELT defineeritud, mis see konkreetselt on - järelikult on ikkagi ametniku tõlgendamise küsimus, kas ta peab sinu esitatud omandiõigust tõendavaid tõendeid piisavks või mitte... sest isegi vanadel vene dokumentidel ei ole päriselt EV\'s mingit staatust, need on lihtsalt ühed paberitest, millega saad näidata, et see ratas on sinu oma (õigemini kunagi oli sinu oma).
aga kui asi pole kunagi arvel olnudki, kuid tal on olemas see tehasemanuaal koos viimasel lehel oleva müügitshekiga. kas siis saab ka ilma pikema jamata arvele võtta. jama veel selles ka, et müügipoodi pole enam olemas...
Aga ükski nn \"vene dokumente\" omav ratas ei ole EV\'s kunagi arvel olnudki...ja poest ostu dokumendid on täpselt samasuguse jõuga nagu vene tehn pass...
to Klaabu:
saab arvele küll.
mina uurisin seda Rakvere ARK büroost. seal juhataja ütles isiklikult et ei ole vaja mingit eelnevat paberit või tehn. passi, lihtsalt seletuskiri ja avaldus, muidugi mõnes muus büroos võib olla rumal ametnik, kes ei tea sellest midagi... tavaliselt need kes letitaga on ei oska sellekohapealt miskit öelda, soovitan pöörduda juhataja või mõne muu kõrgemal oleva isiku poole
Kas Viljandi ARK\'iga saab asju ajada? Või nõuab pärimisdokumenti?:haige
Äkki tuleb kunagi Rakverre tsikkel viia......
soovitan lihtsalt minna ARK\'i ja küsida konkreetselt, et mida on vaja teha selleks, et ratas arvele võtta, juhul kui mingit dokumenti ratta kohta ei ole säilinud. ja kui leti taga olev mees ei oska öelda, küsi juhataja jutule, need tavaliselt targemad inimesed
Unicmani jutt nende dokumentide kohta kõlab küll loogiliselt aga samas ka uskumatult, nimelt minu siklite registreerimise praktika kohaselt on uute dokumentide ja numbrite väljastamise punkt number üheks alati olnud see nn. \"omandiõigust tõendava dokumendi jutt\"
Viimane näide sellest valdkonnast pärineb kahe nadala tagant Pärnu ARK-ist, kus olin sooritamas endale ühe vana tsikli dokkide vormistamist. Ostsin ratta ühe pensionäridest vanapaari käest, kuna nad olid abielus siis vara jagunemise kohaselt kuulus ratas neile mõlemale, kuigi ratta oli ostnud vanahärra, ühesõnaga see ühisvara värk. Asi laabus kõik ilusti, kuni ametniku härra küsis kas härra on abielus ning kas naine on veel elus (papi oli 92 aastat vana), saanud vastuseks \"jah\" soovis ta et naine peab isiklikult kirjutama mingisse lahtrisse oma nõusoleku. Kuna tädi oli tulnud niisama meiega kaasa siis oli ta jäänud niisama autosse istuma. Küsisin siis ametniku härra käest et kas ilma memme kirjutiseta ei saagi arvele võtta, vastas ta et ei saa jah, hea oli et ta kaasa oli tulnud, laksin ja kutsusin ta siis autost ära. Mees ARK-ist väitis, et kui üks osapooltest oleks surnud olnud siis oleks pidanud olema kaasas surmatunnistus! Täiesti jabur, kaks aastat varem olin samas asjus seal koos oma vanaisaga, ainus erinevus oli see, et vanaemat polnud enam elus, siis mäletan et vanaisa kirjutas sellesse samasse lahtrisse vastava lause ja kogu lugu, ei mingit surmatunnistust. Siin siis Eesti riigi seadused ja nendest kinnipidamine riigiametnike poolt!
Kuna ratas oli vana ja sellel veel vanad vene paberid siis palusin kas on võimalik jätta endale vana must numbrimärk ja dokumendid - vastuseks loomulikult ei! Selgitasin oma soovi lähemalt, et püüan rattast säilitada võimalikult palju tema ajalugu aga see neid ei huvitanud. Samas kõrvale näide kolme aasta tagant Tallinna ARK-ist kus rattal samuti vena dokid ja number, siis aga sama palve peale mees natuke mõtles ja ütles: et miks ka mitte, nagu nii viskan nad lihtsalt prügikasti, võta siis endale kui tahad!
Need on minu kogemused selles vallas, ilmselt on võimalik kõiksugu variandid, kuid küsimus on selles kas se ka seaduslikult on lubatud, tõenäoliselt võib iga ARK-i mees oma suva järgi seadust tõlgendada.
Jah, tõsi küll, erinevates ARK büroodes on olnud kuulda (kogeda) veidi erinevat suhtumist. Mõnes kohas tõlgendatakse ja menetletakse veidi \"inimlikumalt\".
Loodan, et keegi ARK- iga seotud lugeja ei pahanda.
arkiga on üldse selline asi et enamus ametnikke seal on mingid tähenärijad. Näiteks kui käisin enda mootorratast Sauel regamas siis nägin pealt kuidas vähem kui tund oli jäänud sulgemiseni (riik on ka paras kooner, suleb büroo kell 2 päeval) ja ühtedel tüüpidel jäigi ümber regamata kuna ei olnud registreerimiseelset ülevaatust. Samas auto oli väljas. No kas ei oleks siis võinud lihtsalt välja minnna ja auto üle vaadata, see võtab ju vähem kui 5 minutit aga ei, ametnikumutt vastas: \"tulge esmaspäeval uuesti\" Aga mis siis kui inimene juhtub olema teisest eesti otsast?:mad:
Sealsamas juhtus aga ka midagi positiivset. Paistab et sattusin mõne sellise inimlikuma ametniku juurde kuna sain mootorratta kohe enda nimele ümber registreerida(vanema kirjaliku nõusolekuga) kuigi olen 15. Vastavalt seadusele seadusele saab kirjaliku nõusolekuga 16-18a enda nimele. Alla 16a ei peaks üldse saama.
Muide mind huvitab et kas CZ 125 krossikat on võimalik ARKis kuidagi A1-na arvele võtta kui on külge ehitatud nõutavad tuled ja elektrisüsteem? (ehk kas sellisel asjal on VIN kood küljes ja kas saab nii lihtsalt ilma ostu-müügi lepinguta arvele võtta)
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: marti184
Muide mind huvitab et kas CZ 125 krossikat on võimalik ARKis kuidagi A1-na arvele võtta
Arvan, et sõltub ametnikust. ARK koduleheküljel \"küsimused-vastused\" kohas olen näinud, kuidas
näiteks mootorivahetuse teemal sama asja üks ametnik lubab, teine 100% range suhtumisega nõuab kategooriliselt ümberehituse menetlemist, vormistamist jne. Ikka inimesel ja inimesel on vahe, tehke mis tahate.
Muidu sõiduki peaks idee järgi arvele võtma (saama võtta) elukohajärgses... aga OM puhul võib muidugi jamasid olla kui üks poltest kuskilt kaugelt ja ise samas elad...
siis saab kui sa installeerid rattale tuled suunakad jne ja kui dokid olemas
ATV-d ei saa legaalselt tänavale, kuigi ka justkui poleks midagi mõistlikku vastu väita.
(Tüüpiline eesti bürokraatia
).
Huvi pärast küsiks, et kuidas on uuemate ratastega?Kas neid saab ka kuidagi arvelevõtta, kui pole dokke?
Tsitaat:Niimoodi kirjutas: g3arh3ad
Huvi pärast küsiks, et kuidas on uuemate ratastega?Kas neid saab ka kuidagi arvelevõtta, kui pole dokke?
Ei ole nüüd päris kindel, aga elementaarne on kuulikindel seletus, mismoodi mingi ratas on legaalselt kätte sattunud ja siis kadalipp edasi... loomulikult vanade ratastega on lihtsam (Vanad Jawad jne), kuna need on tihti lihtsalt kohapeal kuskil kuuris seisnud, uuemad rattad aga kipuvad tollimaksudega seonduma ja paljud muud jamad, mida siis kildhaaval dok.ide taotlejale ette serveeritakse ehk...
Räägin ka siis oma kokkupuutest bürokraatidega.Eelmisel laupäeval oli ka Viljandi ARK-s plaanis vormistada tsikli ost-müük. Sai kenasti netist vaadatud lahtioleku aega ja seal oli selleks kirjas 14.30. Kuna ostja jõudis Tallinnast plaanitust hiljem, kihutasime ka kohe kohale. Kell näitas siis14.15. Sisenedes selgus,et neil on lahti kella kaheni ja asi ants.Seletasime siis neile kurbade nägudega oma muret ja sedagi, et kaugelt tuldud ja miks siis internetis eksitavad kellaajad. Seda juttu ei tahtnud seal aga keegi kuulda, neil kõik asjad juba seifis ja ei saa midagi teha. Ausalt öeldes ajas selline ükskõiksus ikka harja punaseks. Lõpuks üks pikem härra teavitas uuest seadusest mis meie õnneks hakkas just sellel päeval kehtima. See on see lihtviisiline vabas vormis volikiri mida ei pea enam notariaalselt kinnitama.Kirjutasime siis selle valmis ja ostja võttis siis selle alusel Tallinnas ise arvele. Ei oleks seda seadust olnud oleks tehing lihtsalt ametnike ülbusest ja mugavusest teostamata jäänud .