Ehk helgemad pead oskavad aidata, endal ei käi mõistus enam üle
Nimelt on probleem järgmine, et Opel Astral (2003a) 1,7CDTI(59kw) satub kütus õlisse. Kontrollitud ja stenditud on pihustid (ei leki, tagasivoolud, surved ühtlased ja normi piires, korpuses mõrasid pole), klapivahed õiged, plokk survestatud ja korras. Tunni ajase käimisega on aga õli norm kahekordne ja õlil diislikütuse lõhn juures. Väidetavalt pump otseselt mootoriga kokkupuudet ei oma, et sealt lekiks. Ehk oskab keegi aidata.
Kuidas Opeli etteandepump käivitust saab?
Etteande pumpa ei tohiks tal üldse olla, kõrgsurvepump ainult, nii olen ma asjast aru saanud.
(09-11-2012, 12:25 PM)vadra Kirjutas: [ -> ]Väidetavalt pump otseselt mootoriga kokkupuudet ei oma, et sealt lekiks.
Esmalt peab kontrollima selle väite paikapidavust. See on vähemasti vene autodel põhiline bensiini karterisse lekkimise koht.
No pumbast saaks karterisse kütus siis, kui nii pumba korpus, kui ka mootori plokk oleksid samast kohast füüsiliselt vigastatud. Heameelega ei tahaks seda uskuda, kuid tõesti, kontrollinud veel pole.
Kui ülemine ots OK ja kõik silindrid töötavad siis peale kõrgsurvepumba eriti muid võimalusi ei jää...
Omal selline kogemus,et kütus oli kuskilt lennuväljalt pärit ja ei põlenud kõik silndris ära ning õlirõngas kaapis põlemata osa õlisse ja õli tase tõusis pidevalt.
Kütus on tanklast pärinev, enda teised autod on sama diisliga sõitnud. Tuleb ikkagi pumba kallale minna ja vaadata mis paistab.
Kust saab KSP ajami? Kui ajamivõllist on pääs karterisse (või üleüldse kuhugi mootori kõhtu), siis võib sealtkaudu ka kütus jooksu panna.
Kuigi lekkiv pihusti on tõenäolisem... Samas peaks see ka stendis välja tulema.
Kas kõigis silindrites on kompressioon võrdne? Kas kõik silindrid ikka käivad võrdselt? Äkki on auk kolvis ja kütus ei põle korralikult ära?
Kindlasti peaks see ka mootori käigust/võimsuse puudumisest märgata olema.
Kõrgsurvepump saab ajami mootoririhmalt, kolvid olid väljas ja olid korralikud. Kompressiooni, tõsi, pole kontrollinud.
Kuskohas sellel mootoril pihustid asuvad? Kui nad on klapikambrikaane all, siis võib olla sama süsteem, kui opeli 2,0 diislil.
Nimelt on opeli 2,0 diislil pihusti ühenduse kõrgsurvetoru ja tagasivooluga, mõelnud välja üks eriti väärastunud fantaasiamaailmaga insener. Seda süsteemi on sõnades raske kirjeldada. Pihusti peal on sellel mootoril 2 ava. Sinna peale käib nagu kaaneks teine detail, kus keskmine kõrgsurve ava peab olema kohakuti pihustiga ja äärmisest avast käib pihusti tagasivool. Kogu seda perverssust hoiab koos õnnetu kummist ja plekist rõngas (mis samas on hinna poolest võrreldav kuldsõrmusega)
Lisaks on seal veel originaalis mingid eriti pehmed ja laia peaga torx poldid, mis seda kupatust vajaliku hermeetilisusega ei suuda alati koos hoida.
Ei paneks eriti imestama, kui selline kaadervärk ühel hetkel lekkima hakkab
Kindlasti on vaja kontrollida turbo olukorda.Tavaliselt ei ela turbo sellist asja üle.
Turbo remont ja treimine
tel. 56565512
(09-11-2012, 18:29 PM)korvimees Kirjutas: [ -> ]Kuskohas sellel mootoril pihustid asuvad? Kui nad on klapikambrikaane all, siis võib olla sama süsteem, kui opeli 2,0 diislil.
Nimelt on opeli 2,0 diislil pihusti ühenduse kõrgsurvetoru ja tagasivooluga, mõelnud välja üks eriti väärastunud fantaasiamaailmaga insener. Seda süsteemi on sõnades raske kirjeldada. Pihusti peal on sellel mootoril 2 ava. Sinna peale käib nagu kaaneks teine detail, kus keskmine kõrgsurve ava peab olema kohakuti pihustiga ja äärmisest avast käib pihusti tagasivool. Kogu seda perverssust hoiab koos õnnetu kummist ja plekist rõngas (mis samas on hinna poolest võrreldav kuldsõrmusega)
Lisaks on seal veel originaalis mingid eriti pehmed ja laia peaga torx poldid, mis seda kupatust vajaliku hermeetilisusega ei suuda alati koos hoida.
Ei paneks eriti imestama, kui selline kaadervärk ühel hetkel lekkima hakkab
Tavalise CDI kirjeldus ju.
Aga kui pihustid on korras, kogu pumbandus on mootori "välisküljel" (rihmaga mootoritel on ajam õlivabas ruumis), pihustid ei leki ja kolvis ka auku ei ole, siis on küll müstika.
Kuis pihustitorud? Kusagilt kaane alt niisked ei ole?
No ei tähelda jah, et väljastpoolt midagi diisline oleks. Nõustun, on jah müstika, muidu poleks targemate peade poole pöördunud
Seda Sa paraku ikkagi ei maininud, kus need pihustid siis asuvad? Kas klapikambri kaane all või mitte?
(09-11-2012, 21:00 PM)vadra Kirjutas: [ -> ]Pihusti ise on klapikambrikaane all, pealevool ja tagasivool väljas st. nähtaval.
Novot, hakkab tulema
See, mida Sina näed on jäämäe veepealne osa. Väljastpoolt vaadates ongi nii, et kõik tundub olevat, nagu normaalsel autol. "üllatused" peituvad aga klapikambri kaane all.
Kui Sul tunni ajaga õlinorm kahekordistub, siis peab seda diislit lekkima ikka palju. Võta klapikambri kaas maha ja pane käima. Peaks kohe näha olema, millise pihusti ühenduse vahelt lekib (kui ikka lekib sealt) See pole eriti suur töö ka.
Pihustid on stenditud, ise nad ei leki, mismoodi sealt ühenduse vahelt lekkida saab, või kuidas sa mõtled? Proovida muidugi saan. Pihustid on maas praegu niikuinii
Häda ongi selles, et kõrgsurvetoru ei kinnitu mitte otse pihusti otsa, vaid klapikambri kaane all on veel üks eriti haige konstruktsiooniga ühendus.
Minul oli vastupidine häda. Mitte diislit ei lekkinud vaid ööga muutus tagasivoolu ühendus ebatihedaks ja sealtkaudu tiris hommikul käivitades õhu vahele, soojast peast ei olnud häda midagi.
Sõnadega on seda ühendust seal keeruline kirjeldada, aga see on üks haigemaid väljamõeldisi, mida ma diiselmootoritel kohanud olen.
(09-11-2012, 21:14 PM)vadra Kirjutas: [ -> ]Pihustid on maas praegu niikuinii
Kui pihustid maas, siis ju näed mis süsteemiga see ühendus seal on.