(09-09-2013, 17:08 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]...
Kas neid vedrusid tehakse inimeste jaoks või piinamisriistadeks?
Vale lähenemine: Lacetti, nagu enamus tänapäevaseid optimeeritud liikureid, on valmistatud raamatupidamise võidukal juhtimisel. Kuna lambipirn ei kuulu garantii alla, siis on ju kasulikum toota Wingeid Eriwahendeid nõudvaid lahendusi, et klient ikka enam margiteenindust külastaks.
Kliendirahuloluküsitlustesse satub harva lambipirni ise vahetavaid isikuid.
(09-09-2013, 17:08 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]... Lacetti pooltule .. vahetus peaaegu võimatu. .... Lasettil vähemalt käib esituli kahe poldi ja ühe mutriga küljest ära. ...
mul Lacetti eelkäija elik Nubira ja sel vahetan alati pirne tuld eemaldades, väga mugav ja kiire võrreldes teiste masinate tule taga urgitsemisega. Teisel masinal, Isuzul on pirnivahetus hirmus vaev, kitsas ehkki mul üsna pisikesed käed.
(10-09-2013, 21:02 PM)honkomees Kirjutas: [ -> ] (09-09-2013, 17:08 PM)aavu Kirjutas: [ -> ]... Lacetti pooltule .. vahetus peaaegu võimatu. .... Lasettil vähemalt käib esituli kahe poldi ja ühe mutriga küljest ära. ...
mul Lacetti eelkäija elik Nubira ja sel vahetan alati pirne tuld eemaldades, väga mugav ja kiire võrreldes teiste masinate tule taga urgitsemisega. Teisel masinal, Isuzul on pirnivahetus hirmus vaev, kitsas ehkki mul üsna pisikesed käed.
Aga kes sooviks vahetada esitule pirni (H7) kaasaegsel Setra bussil?
Vabastad vasaku (parempoolse laterna jaoks) või parema (vasakpoolse) käe, kõigest liigsest allpoolt biitsepsit, sh kellad jms. sisestad käe 15x20cm luugist ja kahe sõrmega, tunde järele eemaldad tule pesa kaant kinnihoidva vedru, siis eemaldad kaane enda (hoidku jummel neid alla pillamast) ja siis alustad eelmistes postitustes mainit vedru enda eemaldamist, mis pirni kinni hoiab, (tuletan meelde käsikaudu ja ikka kahe keskmise sõrmega !!!), siis uus pirn, vedru tagasi jne jne. ja pärast esimese pimedaga avastad, et pirn pole ikka õieti sees...
Kui põhitule pirni vahetus on piisavalt selgeks saanud, siis võib alustada katset vahetada samas asuvat gabariidi pirni, ikka samast august, sama katteluugi taga, aga kordades pisem, kahe keskmise sõrmega hoomatav...
Selle kohal mina loobusin, võta veel service meestel leib laualt.
ps. Volvodel kulub selleks leotud sekundeid, sobib ka kinnastega teha.
2000a ja edasi citröön xsara esitule pirnide vahetamine on umbes samasugune harjutus. Tehas muidugi soovitab tuled eest vötta, selleks tuleb vaid stange eemaldada...kiirematel pidi juba alla 40 mindi stange käes olema
Ma ikka vägistasin kuidagi ülevalt pirnid vahetatud, üks parktuli jäi siiski ületamatuks. Mingi tunnike ja väga löhkised käed olid körvalmöjud.
Ma nii hariduse eesmärgil küsin, et kas tõesti eelpool nimetatud masinatel saab pirni valesti pessa panna?
Teadupärast on enamlevinud pirnid (H-seeria) "sälgaga" , millega õigesse pessa istub.
Või siis ma lugesin eelpool tekste valesti, et kui pirn oli valesti, siis pirn oli vale koha peal ja vale nurga all, mitte lihtsalt vale nurga all.
Keerulise ehitusega lause sai valmis
H-4 pole ammu näppinud, ei oska kommentaarida, see suht suure sokliga, aga H-7 on kiirustades võimalik küll "valesti" sisse panna. Mitte pool tiiru valesti, seda need "sälgad" ei võimalda aga ta jääb pessas kuidagi kummaliselt nurga alla ja pimeduse saabudes on üllatusi kui palju.
Veel on olemas masin nimega MB Actros, mille udutule pirni vahetamiseks on vaja põrkerauda kattev plastik eemaldada ja tuli raami seest välja juurida, et siis tagant pirnile ligi pääseks. Et aga esiosa küljest ära saada tuleb alustada astmelaudadest.
(11-09-2013, 09:10 AM)phyl Kirjutas: [ -> ]Ma nii hariduse eesmärgil küsin, et kas tõesti eelpool nimetatud masinatel saab pirni valesti pessa panna?
Teadupärast on enamlevinud pirnid (H-seeria) "sälgaga" , millega õigesse pessa istub.
Või siis ma lugesin eelpool tekste valesti, et kui pirn oli valesti, siis pirn oli vale koha peal ja vale nurga all, mitte lihtsalt vale nurga all.
Keerulise ehitusega lause sai valmis
Keegi kod. Murphy on formuleerinud seaduseid, millest mitmed osundavad, et pole olemas lollikindlaid asju, sest...
Jagan arvamust. H7 on võimalik pessa asetada nii, et see ainumas keeleke ei asetu lõpuni paika, pirn kiivas, ainult käsikaudu kombates, ei saa aru, fiks. vedru läheb paika ja veast saad aru alles, siis kui pimedas ninaesine valest kohast heledaks lööb. On õnnestunud seda läbi viia paaril korral, sh ka Avensisel. H1/H4/R4 jt soklite puhul suht raskesti teostatav.
Aga teemast.
eile kapoti all sehkendades kaotasin ära vana hea 8/10mm veneaegse mutrivõtme. panin kõrvale...
Kui leidsin, siis meenus ammuaegne juhus, kus veoka kardaanipuki vahetuse jaoks oli vaja tekitada erilise kujuga 17mm silmus, õhukese seina ja eriti kõvera sabaga. Tehtud sai, vahepukk vahetatud ja asi unus...
Kuniks paari aasta pärast sama operatsiooni korrata tuli. Ja otse loomulikult oli võti kadunud. Üritades lihtvõtmega raamitala pealt/seest mutrit hoida, leidsin võtme jälle üles, terve, ja hoidis kenasti selle aja mutrit...
Eilse 8/10mm leidsin üles...
Kirjutan kah paar huvitavamat varianti :
Renault Espace 2001+ , diisel mootori õlifiltri kättesaamine on suhteliselt huvitav võimlemine. Siis sama saab ka öelda õhufiltri vahetuse kohta, mis on väga osavalt väga "ruumisäästvalt " ära pakitud ( ette jääb aku, paisupaak) .
Lisaks, kui on vaja salongisoojendusega tegeleda, siis seda armatuurlaua alt pole mõtet otsima hakata. Sellel autol asub see hoopistükis põhja all, umbes tagaistujate jalge all(kõrvalistujapool) .
Opel Vivaro/ Renault Trafic jms, no tõesti . Oleks võinud siis ju kuidagi moodigi hammasrihma poole ruumi jätta , olgu nad tänatud, et suutsid siis hammasrihma katte ülemise osa sellise pehme teha. Saab vähemalt kuidagimoodigi kätte
.
Tundub, et mida uuemad autod, seda hullemad lahendused välja mõeldakse, et ise ikka vähem näpiks
Kaasaegsete autode remondi- hoolduse kepp meenutab juba lennunduses toimuvat. Kui oled MIG hävitaja- ründelennuki kere poolitanud, et sealt vajalikku agregaati mootori küljest maha monteerida või TU-4 ( see B-29 vene versioon) kolmanda mootori generaatorit maha monteerinud, siis...Autonduses veel arenguruumi on.
Oman rõvedat kogemust Citroen C4 Picasso lähitulepirni vahetamisest. Ikka jäi asi mingi nõksu taha, kust seda lõpuks kätte ei saanudki. 40 minti rabelemist ja higistamist, siis olid sõrmed põhjalikult purud ja viisin auto ikkagi teenindusse.
Mnjah päris hullud lood pirnivahetusest.Õnneks pole kõik autotootjad ja insenerid nii inimvaenulikud. Viimati meenuvad kaks Volvot(XC 90 ja V 70 vist).Et pirne vahetada tuleb kogu tuli lahti lasta ja pisut eemale tõmmata.See on aga ülimalt lihtne.XC-l kinnitub tuli kahe väljatõmmatava metallpulgaga.v-70-l vaid üks pulk välja tõmmata ja tuld natuke küljepeale lükata ning ongi käes.Kui asi selge siis kulub tule eemaldamiseks vaid mõned sekundid
(12-09-2013, 19:35 PM)krossifänn Kirjutas: [ -> ]Mnjah päris hullud lood pirnivahetusest.Õnneks pole kõik autotootjad ja insenerid nii inimvaenulikud. Viimati meenuvad kaks Volvot(XC 90 ja V 70 vist).Et pirne vahetada tuleb kogu tuli lahti lasta ja pisut eemale tõmmata.See on aga ülimalt lihtne.XC-l kinnitub tuli kahe väljatõmmatava metallpulgaga.
Ega nad siis nii targad kah polnud - nt. volvo V70 I ja II generatsioonil ksenon pirni vahetus on paras porr - tõmba stange eest siis saad tehtud. Vähemasti paremal tulel, kuna ajude "kast" jääb ette
Ka uuemal passatil on paras jamamine ksenon pirni vahetada. Samamoodi stange eest.
Mitsu Evo 8 ja 9 samamoodi stange vaja eest võtta.
Xenon lambi ehitus natuke teine ka kui tavalise hõõgpirniga lambi ehitus.
Tavaliselt pole enamus "normaalse" ehitusega autodel selliset vidinate vahetamisega eriti probleeme NT: lambi pirn, õli filter,õlid, varuratas.
Probleeme on nendel masinatel mis on üritatud teha multifunksonaalseks ja üüber ruumikateks.
Erinevaid disainimis vigu võib laduda kõikide masinate puhul järjest ritta. Aga kas on mõtet.
(08-09-2013, 00:22 AM)krss Kirjutas: [ -> ]Mis point on üldse kaheteistkandilistel silmusvõtmetel, millega mutrinukkasid maha on võimalik keerata? Kõik silmused võiks olla vabalt kuuekandilised ja kandid niipalju nihkes, et võtit teistpidi pöörates võimaldaks alustada keeramist samast kohast kus kaheteistkandilisegagi. Sellised "nihkes" kuuskantsilmused on tegelikult ammu olemas, olid juba vene ajal, praegu on need reeglina aga mingid üliodavad pehmest sulamist hiina võtmed.
Minumeelest pole silmusel häda midagi, kuna ta on poldi suhtes tavaliselt viltu pääseb käsi teda hoidma paremini. (käsi jääb detailist eemale) Samas kui ümberpööratava võtmega peaks ta poldi suhtes 90 nurga all olema-seega ebamugav hoida. Teine teema on et sellist jõudu millega korralik 10mm poldi pea nurkadest ilma jääb pole mõistlik silmusega vägistada anyway. Targem oleks igaljuhul korralik padrun võtta.
(12-09-2013, 19:45 PM)Dexter Kirjutas: [ -> ]... I ja II generatsioonil ksenon pirni vahetus on paras porr...
Kui me nüüd hulga aastaid tagasi läheks ja meenutaks tolleaegset kiidulaulu - ksenon pirnid ei põlegi läbi ja CD plaadi ja vinüülplaadil on suur vahe. CD plaat ei viska kunagi üle... hästitehtud kapsasupp on päris hea. Ka korraliku prae saab ülesoolamisega söögikõlbmatuks muuta.
väike vahemärkus. need tugevamat tõugu padrunid, mis musta värvi enamasti tehakse, on minu teada kõik kuuekandilised.
Sellised võtmed, ka vähe suuremas mõõdus on/oleks teinekord väga abiks nende "õmmarguste" mutritega.
Pilt võtmetest
(12-09-2013, 23:10 PM)krss Kirjutas: [ -> ]Mul on enamik mõõte, nii silmuseid kui padruneid, leitud ka 6-kandilistena, aga nende 12-kandiliste võtmete õige koht ongi eelkõige uute autode remontimise salongis. Padrunitega on teine tore jama veel - kandid hakkavad pihta paar mm padruni servast (selleks, et padrunit saaks seal oleva koonuse abil kärbatanud poldile peale lüüa) ja seetõttu kipuvad õhukestel mutritel väga kergelt nukad maha minema. Ehk siis jällegi ei saa usaldada poes müüdavaid tööriistu, vaid tuleb kohe ostes padrunitel otsast millimeeter-paar maha lihvida. Lihtsam, kui neid padruneid roostes poltidele peale peksta, on minu arvates roostes poltidelt see rooste maha lükata... mu töökultuur on vist ajast ja arust...
Ma rääkisin ju ainult silmusvõtmest. Mitte töökultuurist või muust. Loomulikult on 6 kant parem padruni puhul. Aga silmus võtme puhul külgede vahetamine oleks paras piin ikka. Ja too faas padrunitel on vast selleks et lihtsam padrunit otsa panna oleks, u nagu poldil ja mutrilgi.
(13-09-2013, 10:31 AM)Alts Kirjutas: [ -> ]Sellised võtmed, ka vähe suuremas mõõdus on/oleks teinekord väga abiks nende "õmmarguste" mutritega...
Nagu ka pildilt näha, ei ole need võtmed ikke hääd asjad. Muidu oleks nad teist nägu.
Leidsin järjekordse asja, mis paneb ohkama. Stihl MS250 magneeto hooratas:
[
attachment=47119]
Kiil on väntvõlli soones, nagu ikka, aga hoorattal ei ole soont, vaid kiil on hoorattaga ühes tükis. Ja alumiiniumist, nagu ülejäänud hooratta kehagi. Lõikas kiilu maha ja nüüd tuleb osta mitte kiil, vaid terve magneetoratas. Miks nii? Kiilusoont oli raskem teha või?